X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.03.2024 otsuse nr 15.3-3.1/762 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks ning Politsei ja Piirvalveameti 02.05.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052278615 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-983 resolutsiooni p 6 peale.
Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-983 resolutsiooni p 6 ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Keelata Politsei- ja Piirivalveametil 02.05.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052278615 sundtäitmine ja X väljasaatmine kuni haldusasjas nr 3-24-983 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Aserbaidžaani kodanik, kes on alates 14.08.2018 abielus Eesti kodanikuga. Xl on olnud tähtajaline elamisluba abikaasa juurde välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel, viimati kehtivusega kuni 27.11.2023.
3-24-983
2.X esitas 22.09.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse abikaasa juurde elama asumiseks.
3.PPA keeldus 25.03.2024 otsusega nr 15.3-3.1/762-1 VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 ning lg 2 p 2 alusel X tähtajalise elamisloa pikendamisest. X on aastast 2018 korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid (24.12.2019 ja 06.01.2020 tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine; 23.07.2020 lubatud sõidukiiruse ületamine; 12.09.2021 liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine; 04.06.2022 lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h; 21.11.2022 tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine; 02.08.2023 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 rikkumine; 05.01.2023 ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal; 07.03.2023 lubatud sõidukiiruse ületamine 15 km/h ja 13.08.2023 lubatud sõidukiiruse ületamine 16 km/h). PPA hoiatas X nii otsuses nr 1052325523/TEP, millega pikendati tema elamisluba 28.11.2020–27.11.2022, kui ka 06.09.2022 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetluses, et elamisluba ei pikendata, kui taotleja rikub jätkuvalt õiguskorda. Vaatamata eeltoodule on X LS-i rikkumist jätkanud ning PPA hinnangul on tema seaduskuulekaks muutumise tõenäosus nullilähedane. Taotleja töötab taksojuhina, kes on oma tegevusvaldkonnast tulenevalt suurema ohu allikat juhtiv isik ning kes vastutab oma klientide tervise ja turvalisuse eest. Kuivõrd X näitab oma käitumisega, et ta ei austa ega täida Eesti Vabariigi seadusi ja ühiskonnakorraldust, kujutab ta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale.
4.X esitas 02.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2024 otsuse nr 15.33.1/762-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-24-983).
5.PPA tegi 02.05.2024 Xle lahkumisettekirjutuse nr 1052278615, mis kuulub sundtäitmisele alates 02.06.2024, ning kohaldas Xle Schengeni alale sissesõidukeeldu pikkusega üks aasta. Ettekirjutuses märgiti, et kaebaja on tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibides rikkunud LS-i ja sellest tulenevalt karistatud väärtegude toimepanemise eest kokku kolm korda. Samuti on politsei menetluse infosüsteemist nähtuvalt talle määratud mõjutustrahvid. Trahvid on õigeaegselt tasutud, kuid pole mõjutanud isikut õiguskuulekale käitumisele.
6.X esitas 13.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.05.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052278615 tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-1427). Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamiseks.
7.PPA palus 20.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajale keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 ning VMS § 124 lg 2 p 2 alusel, kuna PPA-l on alust arvata, et kaebaja Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Kaebaja on Eestis viibimise ajal süstemaatiliselt rikkunud LS-i, teda on korduvat karistatud rahatrahviga ning tehtud ka mõjutustrahve, kuid see ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kaebajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too kaebaja jaoks kaasa raskeid tagajärgi. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud kohtus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse, ei tähenda, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal on võimalik kohtumenetluses osaleda kirjalikult. Vaidlus ei ole selline, mida peaks arutama kohtuistungil.
8.Tallinna Halduskohus liitis 20.05.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-983 ja 3-241427 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-24-983 (resolutsiooni p 5) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). 2(4)
3-24-983 Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib PPA-l õigus kaebaja alates 02.06.20204 Eestist välja saata. PPA 02.05.2024 lahkumisettekirjutusest nr 1052278615 nähtuvalt elab kaebaja Eestis koos Eesti kodanikust abikaasa ja 2-aastase lapsega. Seega kaasnevad kaebaja Eestist välja saatmisega ning olukorras, kus tema suhtes on kohaldatud ka sissesõidukeeldu, raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kaebaja perekonnaelule. Kaebaja on kaebuses tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusele väljendanud soovi asja arutamiseks kohtuistungil, mille esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine samuti välistab. Seega on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge. Samas, kuivõrd kaebajale on tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutud ja lahkumisettekirjutus tehtud põhjusel, et tema käitumine liikluses kujutab ohtu avalikule korrale, räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ülekaalukas avalik huvi. Arvestades, et kaebajat on eelnevalt korduvalt hoiatatud võimalusest elamisloa pikendamisest keelduda, oli kaebajal võimalik sellise tagajärje kaasnemisega arvestada ja oma käitumist perekonnaelupõhiõiguse riive vältimiseks muuta (st Eesti seadusi järgida).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 24.05.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 ja keelata kaebaja väljasaatmine kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus ei ole perspektiivitu. Alates 02.06.2024 on PPA-l õigus kaebaja Eestist välja saata, mis rikub kaebaja ja tema perekonna õigusi. Õiguste rikkumist ei ole võimalik hilisemalt kõrvaldada ega heastada. Asjaolu, et kaebaja viibib Eestis seadusliku aluseta, ei võta temalt õigust perekonnaelu kaitsele. Kaebaja ei ole ohuks avalikule korrale. Kaebaja nõustub, et teda on karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, kuid kaebajale heidetakse ette ka mõjutustrahve. Mõjutustrahve ei kanta karistusregistrisse, samuti ei või neile tugineda süüteo korduvuse arvestamisel. Tegemist ei ole süüteo eest kohaldadatava karistusega. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine kahandab oluliselt kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi kohtumenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab halduskohtule esitatud vastusega. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik
11.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete
3(4)
3-24-983 puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 33-1-76-04, p 8).
12.Halduskohus on õigesti jaatanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja on vaidlustanud PPA 25.03.2024 otsuse nr 15.3-3.1/762 ja 02.05.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052278615 ning on taotlenud asja arutamist kohtuistungil. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutusega on kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu pikkusega 1 aasta, ei ole kaebajal Eestist väljasaatmisel kohtumenetluses isiklik osalemine ja ütluste andmine võimalik. Menetlusosalised saavad küll kohtuga suhelda infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ja osaleda kohtuistungil videosilla teel, kuid praegusel juhul tuleb arvestada isiklike selgituste olulisusega asja lahendamisel. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja elab Eestis koos Eesti kodanikust abikaasaga ja 2-aastase lapsega. PPA-l ei ole vaidlustatud otsusest nähtuvalt kahtlust selles, et kaebaja ja tema abikaasa elavad pereelu ning on omavahel tihedas majanduslikus ja psühholoogilises seoses. Seega kaasnevad kaebajale ja tema perele, sh väikesele lapsele, kel selles vanuses on iseäranis oluline side vanemaga, Eestist välja saatmisega raskesti kõrvaldatavad tagajärjed perekonnaelu riive näol.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kuigi PPA on elamisloa kehtetuks tunnistamist ja sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemist põhjendanud kaebajast lähtuva ohuga avalikule korrale, ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski ilmselge, et väidetav oht on piisavalt tõsine, et õigustada kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamist ja riigist väljasaatmist. Tuleb möönda, et kaebaja on pannud toime süütegusid ja talle on antud võimalus oma käitumist parandada, kuid ta ei ole võtnud seda tõsiselt. Sellele vaatamata ei ilmne PPA 25.03.2024 otsusest ega 02.05.2024 lahkumisettekirjutusest sedavõrd akuutset ja tõsist ohtu avalikule korrale, et kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks (s.o ajutiselt) oleks avalikes huvide välistatud. Isegi kui välismaalasest lähtuv oht avalikule korrale on piisav elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, ei pruugi see olla piisavalt tõsine isiku väljasaatmiseks (vrd Riigikohtu 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, p-d 16 ja 20). Praegusel juhul tuleb kaebaja õigust perekonnaelu kaitsele ja õigusele osaleda isiklikult kohtumenetluses pidada kaalukamaks avalikust huvist. Samuti ei ole põhjust arvata, et kaebaja hilisem väljasaatmine võiks olla raskendatud. Esialgne õiguskaitse ei keela PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 23; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 13).
14.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse resolutsiooni p 6. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab PPA 02.05.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052278615 sundtäitmise (st keelab kaebaja Eestist väljasaatmise) kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.