Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 22.05.2024, Tartu 3-24-526 Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.01.2024. a teatise tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus Tartu Halduskohtu 03.04.2024. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Volitatud esindaja Milvi Haitov Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Volitatud esindaja Livia Kask
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 1).
kellele maksab hüvitist SKA. Lisaks viitas kaebaja sellele, et Riigikohus on oma otsustes leidnud, et Vabariigi Valitsuse 10.06.1992. a määrust nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord“ saab kahjuhüvitise määramisel ja maksmisel kasutada metoodilise juhendina.
maakohtusse. Kuna praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus tööandja, kelle juures töötamise ajal kaebajal kutsehaigus välja kujunes, ei ole oma tegevust lõpetanud, tuleb isikul kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamiseks pöörduda oma tööandja poole ning vaidlus lahendatakse võlaõigusseaduse regulatsiooni alusel. TTOS 51. ptk reguleerib tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamist sotsiaalkindlustusameti poolt just olukorras, kus tööandja on lõppenud õigusjärglaseta (TTOS § 242). Ka § 243 lg 1, mille kohaselt kaasab SKA tööõnnetuse või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab töövõime kaotuse ulatuse, asub eelnevalt nimetatud peatükis. Seega ei tekita asjaolu, et SKA ekspertarst andis hinnangu kaebaja töövõime kaotuse ulatusele, kaebajale subjektiivset õigust nõuda tervisekahju hüvitamist SKAlt või seda, et kaebajal oleks õigus nõuda SKAlt taotluse uuesti läbi vaatamist, tuginedes avalik-õiguslikele normidele, saavutamaks töövõimekaotuse ulatuse suurendamist. Ringkonnakohus leiab, et SKA väljastatud teavituskiri on lihtsalt üks võimalikest tõenditest, millele tuginedes saab kaebaja nõuda oma tööandjalt talle kutsehaiguse tekitamise tõttu kahju hüvitamist. Olukorras, kus isik ei nõustu teatisega tema kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi kohta, saab isik vajadusel vastava ekspertiisi tellida ka mujalt. TTOSi regulatsioonist ei tulene, et SKA oleks kohustatud kaebuses toodud asjaoludel vastavat ekspertiisi teostama ja et isikul tekiks selle saamise järgselt koheselt nõudeõigus hüvitise saamiseks. Nagu juba eelnevalt märgitud, kui tööandja ei ole töövõime kaotuse suuruse ja hüvitise maksmisega nõus, saab isik esitada hagi maakohtusse oma tööandja vastu. Kaebaja arusaam, et kui ta SKAlt saadut tõendit tööandjale ei esita, toob see talle kaasa olulise varalise kahju, ei tekita kaebajale kaebeõigust SKA väljastatud teatise vaidlustamiseks halduskohtus. Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu ka kaebaja viide Vabariigi Valitsuse 10.06.1992. a määrusele nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta“, sest tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga. Isik peab oma tööandja vastu kohtusse pöördudes tuginema võlaõigusseaduses sätestatud asjakohasele regulatsioonile.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.