Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-2385 21. mai 2024 Karin Jõks Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 23.03.2023 toimunud sündmusega Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
1.Võtta asja juurde haldusasjast 3-24-265 kaebaja 16.04.2024 registreeritud taotlus ilma lisadeta ja kohtuasjast 3-20-556 23.03.2023 toimunud kohtuistungi protokoll.
2.Tagastada kaebus.
3.Tagastada kaebajale 30.04.2024.a kaebuse täienduse lisad 1-25 (paberil). Dokumendid jäävad asja materjalide juurde digitaalselt.
4.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Määruse resolutsiooni punkti 2 (kaebuse tagastamise) ja 4 (riigi õigusabi taotluse lahendamise) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
7.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 16).
Asjaolud
1.Kaebaja Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 26.07.2023 nr 1-13/147-1, dtl 26) mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks väärikuse alandamise ja tervisele kahju tekitamise eest. Kaebaja nimetas taotluses avaldusi, milles kirjeldas 23.03.2023 toimunut. Kaebajal oli halb ilma ravimiteta ja ilma avatava aknata ruumis, kuid ta ei saanud väljuda. Hiljem teda alandati ja solvati, selle asemel, et vabandada.
2.Tartu Vangla jättis 26.09.2023.a otsusega nr 1-13/147-2 (dtl 24-25) määruse punktis 1 nimetatud taotluse rahuldamata. Vastustaja mõistis taotlust nii, et selle aluseks on kaebaja lukustamine 23.03.2023 kaugkohtuistungi ruumi ja see, et kaebajal ei lastud ruumist väljuda. Menetluse käigus selgus,
et kaebaja ärritus 23.03.2023 kaugkohtuistungi ajal, hakkas kohtu peale karjuma ja peksis karguga vastu ust. Vanglaametnik lukustas kaugkohtuistungi ruumi ukse enda ohutuse tagamiseks. Uks oli lukustatud 8 minutit, kuni saabus valvur, kes kaebajale järele tuli. Lukustamist ei saa pidada õigusvastaseks, kuna sellel oli vangla julgeoleku tagamise eesmärk ning see oli tingitud kaebaja enda käitumisest. Isegi kui ruumi aken ei avane, on Tartu Vanglas toimiv ventilatsioonisüsteem, mis tagab õhuvahetuse. Ei ole teada, et ventilatsiooniga oleks 23.03.2023 esinenud probleeme. Vastustaja õigusvastane tegevus ei ole kinnitust leidnud.
3.Kaebaja esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus välja nõuda määruse punktis 2 nimetatud otsusega seotud dokumendid. Kaebuse kohaselt on kohus varem leidnud, et tervisele tekitatud kahju on psühhoos jms rikked. Kaebajal juhtuvad terviserikked selles ruumis ja ametnikud teavad seda. Ei ole võimalik aru saada, miks nad 23.03.2023 kaebajale abi ei pakkunud, ei kutsunud meedikuid, vaid tekitasid ise kaebajale kannatusi.
4.Kohus jättis 22.04.2024.a määrusega kaebuse nõude täpsustamiseks käiguta. Kohus selgitas, et mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses 23.03.2023.a kaugkohtuistungi ruumi ukse lukustamisega. Kuna kaebaja ei tuginenud kohtueelselt sellele, et tema juurde ei kutsutud meditsiinitöötajat, ei saa sellele tugineda ka kohtule esitatud kaebuses. Kui kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega, tuli tal välja tuua, missugune tervisekahjustus talle vaidlusaluse sündmuse tagajärjel tekkis ja esitada vastavad tõendid. Lisaks tuli kaebajal täpsustada hüvitise suurust.
5.Kaebaja esitas 22.04.2024 ja 30.04.2024 täiendavad avaldused koos lisadega. 22.04.2024 esitatud lisadega soovis kaebaja selgitada (selgitus võetud kaebaja taotlusel asja juurde haldusasjast 3-24-265), et kaebajal on ka 17.06.2020 ja 11.11.2020 samas ruumis terviserikked olnud. Kaebaja ei kuule hästi ja tema hääletoon võib tõusta. Paanikahoo ajal ta ei saa aru, kui karjub. 30.04.2024 selgitas kaebaja, et ta on ka varem pöördunud kohtu poole sarnase olukorraga, kus teda endast välja viidi. Kaebaja on varem samas ruumis enesekontrolli kaotanud. Seega oli vastustaja teadlik, et tuleb ravimeid tuua, mitte oodata kui midagi juhtub. Kaebajale tuli abi pakkuda, kas kutsuda meedik või vähemalt küsida, kas ta vajab meditsiinilist abi. Kaebaja esitas tõendeid selle kohta, et tal on palju psüühilisi probleeme, mis võivad halvasti mõjuda tema kehalisele tervisele. Kaebajal peab olema avatav aken, kuid selles ruumis oli aken kinni, oli umbne ja kaebajal tekkis stress. Ei ole õige, et kohus jätab tähelepanuta asju, millest kaebaja kahjunõudes vastustajale ei kirjuta, näiteks arstiabi kohta. Kaebaja ei pea viitama konkreetsetele asjaoludele ja normidele. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama kaebaja tegeliku eesmärgi. Kaebaja nõustus sellega, et kohus määrab ise summa, mida vastustaja peab talle maksma. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja viitab kahjulike tagajärgedena ärritusele, alandusele, solvamisele ja hirmutamisele. Kohtupraktikas on selgitatud, et seda, kas ja millist RVastS § 9 lg 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses
kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta (Riigikohtu määrus asjas nr 3-22-1679, p 13). Kaebaja ei esitanud tõendeid, et 23.03.2023 toimunu tagajärjel tekkis tal terviserike, mis oleks käsitletav tervise kahjustamisena RVastS § 9 lg 1 mõistes. Kohus on seisukohal, et kõne alla saab tulla väärikuse alandamise või vabaduse võtmisega põhjustatud mittevaraline kahju.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohus selgitas eespool viidatud lahendis, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Kaebajal ei ole kohtumenetluses üldjuhul õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kuna vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei taotlenud kaebaja kahju hüvitamist alusel, et tema juurde ei kutsutud meditsiinitöötajat, siis jääb kohus seisukohale, et kaebaja sellele kohtumenetluses tugineda ei saa. Kaebuse aluseks ehk kaebaja väitel talle kahju põhjustanud vastustaja tegevuseks on 23.03.2023.a kaugkohtuistungi ruumi ukse lukustamine, mistõttu kaebaja ei saanud väljuda ja pidi viibima mitteavaneva aknaga ruumis.
8.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Määruse punktis 2 nimetatud otsusest ja käesoleva määrusega asja juurde võetud kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja osales 23.03.2023 videokonverentsi teel Tartu Halduskohtu istungil. Istung algas kell 11.08. Istungi käigus kaebaja ärritus, tõstis häält, rääkis kohtule vahele ning kell 11.34 otsustas poole istungi pealt lahkuda. Kaebaja ei öelnud istungil, et tal on õhupuudus või tal hakkas halb, ei taotlenud kohtult vaheaja tegemist vms. Kaebaja karjumine kostis ruumist välja, lisaks peksis kaebaja vastu ust. Kell 11.30 lukustas valvur ukse. Valvur tuli kaebajale järele kell 11.38 ning uks avati. Kaebaja oli lukustatud ukse taga kaheksa minutit.
9.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Kohtu hinnangul ei saa kaheksa minuti pikkust viibimist mitteavaneva aknaga ja lukustatud uksega ruumis pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. See ajavahemik on väga lühike. Kaebajale pidi olema ettenähtav, et kohtuistungilt lahkumise korral ei pruugi tema tagasisaatmine kambrisse toimuda kohe, vaid võimalik on ooteaeg. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine
selleks, et anda hinnang 8 minuti pikkusele ooteajale kaebaja oma kambrisse tagasi saatmisel pärast seda, kui kaebaja käitus kohtuistungil sobimatult ja otsustas istungilt lahkuda.
10.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas seda ei esine ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 3 sätestab, et väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 2 kohaselt on järelevalvet teostava vanglaametniku ülesandeks muuhulgas õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks vajalike abinõude rakendamine. Kaebajale pidi olema hästi teada, et ta saab liikuda ainult koos valvuriga. Ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustus tagada kinnipeetavale liikumiseks saatja momentaalselt, kui kinnipeetav seda soovib. Valvur tuli kaebajale järele väga kiiresti. Ukse lukustamine olukorras, kus kaebaja kohtuistungil karjus ja pärast istungilt lahkumist peksis vastu ust, oli põhjendatud vanglaametnike julgeoleku tagamiseks ja kaebaja omavolilise liikumise tõkestamiseks. Vastustaja tegevus, mis seisnes ukse lukustamises seni, kuni saabub kaebajat tagasi kambrisse saatev valvur, oli õiguspärane.
11.Vastustaja tegevust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebaja väitel on tal samas ruumis varem probleeme esinenud. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud tervisehäire. Kaebaja ei olnud rahul istungi käiguga, püüdis häält tõstes ja vahele rääkides kehtestada oma arvamust ning lõpetas osalemise istungil demonstratiivselt, kui see ei õnnestunud. Võimalik, et sarnaseid olukordi kaugkohtuistungi ruumis on kaebajal tekkinud ka varem, kuid see ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Õigusvastane ei ole see, et kaugkohtuistungi ruumis puudus avatav aken. Kaebaja viibis selles ruumis lühikest aega (kell 11.00 – 11.38). Kohtul puudub alus kahelda, et vangla sundventilatsioon oli sel ajal töökorras.
12.Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse. Sel juhul ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Kaebaja taotles kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite tagastamist. Kohus tagastab HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg 3 alusel kaebajale 30.04.2024.a kaebuse täienduse lisad 1-25 paberil. Dokumendid jäävad haldusasja toimikusse digitaalselt. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
14.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
15.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
16.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.