Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 11.06.2024, Tartu 3-23-2385 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 23.03.2023 toimunud sündmusega Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4 Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks väärikuse alandamise ja tervisele kahju tekitamise eest. Kaebaja nimetas taotluses avaldusi, milles kirjeldas 23.03.2023 toimunut. Kaebajal oli halb ilma ravimiteta ja ilma avatava aknata ruumis, kuid ta ei saanud väljuda. Hiljem teda alandati ja solvati, selle asemel, et vabandada.
2.Tartu Vangla jättis 26.09.2023. a otsusega nr 1-13/147-2 nimetatud taotluse rahuldamata. Vastustaja mõistis taotlust nii, et selle aluseks on kaebaja lukustamine 23.03.2023 kaugkohtuistungi ruumi ja see, et kaebajal ei lastud ruumist väljuda. Menetluse käigus selgus, et kaebaja ärritus 23.03.2023 kaugkohtuistungi ajal, hakkas kohtu peale karjuma ja peksis karguga vastu ust. Vanglaametnik lukustas kaugkohtuistungi ruumi ukse enda ohutuse tagamiseks. Uks oli lukustatud 8 minutit, kuni saabus valvur, kes kaebajale järele tuli.
Lukustamist ei saa pidada õigusvastaseks, kuna sellel oli vangla julgeoleku tagamise eesmärk ning see oli tingitud kaebaja enda käitumisest. Isegi kui ruumi aken ei avane, on Tartu Vanglas toimiv ventilatsioonisüsteem, mis tagab õhuvahetuse. Ei ole teada, et ventilatsiooniga oleks 23.03.2023 esinenud probleeme. Vastustaja õigusvastane tegevus ei ole kinnitust leidnud.
3.Kaebaja esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on kohus varem leidnud, et tervisele tekitatud kahju on psühhoos jms rikked. Kaebajal juhtuvad terviserikked selles ruumis ja ametnikud teavad seda. Ei ole võimalik aru saada, miks nad 23.03.2023 kaebajale abi ei pakkunud, ei kutsunud meedikuid, vaid tekitasid ise kaebajale kannatusi. Hiljem täpsustas kaebaja, et tal on ka 17.06.2020 ja 11.11.2020 samas ruumis terviserikked olnud. Kaebaja ei kuule hästi ja tema hääletoon võib tõusta. Paanikahoo ajal ta ei saa aru, kui karjub. Ta on ka varem pöördunud kohtu poole sarnase olukorraga, kus teda endast välja viidi. Kaebaja on varem samas ruumis enesekontrolli kaotanud. Seega oli vastustaja teadlik, et tuleb ravimeid tuua, mitte oodata kui midagi juhtub. Kaebajale tuli abi pakkuda, kas kutsuda meedik või vähemalt küsida, kas ta vajab meditsiinilist abi. Kaebaja esitas tõendeid selle kohta, et tal on palju psüühilisi probleeme, mis võivad halvasti mõjuda tema kehalisele tervisele. Kaebajal peab olema avatav aken, kuid selles ruumis oli aken kinni, oli umbne ja kaebajal tekkis stress. Kaebaja nõustus sellega, et kohus määrab ise summa, mida vastustaja peab talle maksma.
4.Tartu Halduskohus 21.05.2024. a määrusega tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
4.1.Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja viitab kahjulike tagajärgedena ärritusele, alandusele, solvamisele ja hirmutamisele. Kohtupraktikas on selgitatud, et seda, kas ja millist RVastS § 9 lg 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta (Riigikohtu määrus asjas nr 3-22-1679, p 13). Kaebaja ei esitanud tõendeid, et 23.03.2023 toimunu tagajärjel tekkis tal terviserike, mis oleks käsitletav tervise kahjustamisena RVastS § 9 lg 1 mõistes. Kohus on seisukohal, et kõne alla saab tulla väärikuse alandamise või vabaduse võtmisega põhjustatud mittevaraline kahju.
4.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohus selgitas eespool viidatud lahendis, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Kaebajal ei ole kohtumenetluses üldjuhul õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kuna vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei taotlenud kaebaja kahju hüvitamist alusel, et tema juurde ei kutsutud meditsiinitöötajat, siis jääb kohus seisukohale, et kaebaja sellele kohtumenetluses tugineda ei saa. Kaebuse aluseks ehk kaebaja väitel talle kahju põhjustanud vastustaja tegevuseks on 23.03.2023.a kaugkohtuistungi ruumi ukse lukustamine, mistõttu kaebaja ei saanud väljuda ja pidi viibima mitteavaneva aknaga ruumis.
4.3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja osales 23.03.2023 videokonverentsi teel Tartu
Halduskohtu istungil. Istung algas kell 11.08. Istungi käigus kaebaja ärritus, tõstis häält, rääkis kohtule vahele ning kell 11.34 otsustas poole istungi pealt lahkuda. Kaebaja ei öelnud istungil, et tal on õhupuudus või tal hakkas halb, ei taotlenud kohtult vaheaja tegemist vms. Kaebaja karjumine kostis ruumist välja, lisaks peksis kaebaja vastu ust. Kell 11.30 lukustas valvur ukse. Valvur tuli kaebajale järele kell 11.38 ning uks avati. Kaebaja oli lukustatud ukse taga kaheksa minutit. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Kohtu hinnangul ei saa kaheksa minuti pikkust viibimist mitteavaneva aknaga ja lukustatud uksega ruumis pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. See ajavahemik on väga lühike. Kaebajale pidi olema ettenähtav, et kohtuistungilt lahkumise korral ei pruugi tema tagasisaatmine kambrisse toimuda kohe, vaid võimalik on ooteaeg. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang 8 minuti pikkusele ooteajale kaebaja oma kambrisse tagasi saatmisel pärast seda, kui kaebaja käitus kohtuistungil sobimatult ja otsustas istungilt lahkuda.
4.4.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas seda ei esine ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 3 sätestab, et väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 2 kohaselt on järelevalvet teostava vanglaametniku ülesandeks muuhulgas õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks vajalike abinõude rakendamine. Kaebajale pidi olema hästi teada, et ta saab liikuda ainult koos valvuriga. Ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustus tagada kinnipeetavale liikumiseks saatja momentaalselt, kui kinnipeetav seda soovib. Valvur tuli kaebajale järele väga kiiresti. Ukse lukustamine olukorras, kus kaebaja kohtuistungil karjus ja pärast istungilt lahkumist peksis vastu ust, oli põhjendatud vanglaametnike julgeoleku tagamiseks ja kaebaja omavolilise liikumise tõkestamiseks. Vastustaja tegevus, mis seisnes ukse lukustamises seni, kuni saabub kaebajat tagasi kambrisse saatev valvur, oli õiguspärane. Vastustaja tegevust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebaja väitel on tal samas ruumis varem probleeme esinenud. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud tervisehäire. Kaebaja ei olnud rahul istungi käiguga, püüdis häält tõstes ja vahele rääkides kehtestada oma arvamust ning lõpetas osalemise istungil demonstratiivselt, kui see ei õnnestunud. Võimalik, et sarnaseid olukordi kaugkohtuistungi ruumis on kaebajal tekkinud ka varem, kuid see ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Õigusvastane ei ole see, et kaugkohtuistungi ruumis puudus avatav aken. Kaebaja viibis selles ruumis lühikest aega (kell 11.00 – 11.38). Kohtul puudub alus kahelda, et vangla sundventilatsioon oli sel ajal töökorras.
4.5.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on
oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
5.Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 24.05.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas 06.06.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema kaebust menetlema. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Valvur hakkas tunnistajana kohtuistungil valetama ja sellepärast hakkas kaebajal halb. Kuna uks oli kinni, siis koputas kaebaja karguga ukse peale. Kahjunõue tekkis sellest, et uks pandi kinni. Valvur oleks pidanud kutsuma mulle arstiabi. Tekkis hingeline ja füüsiline valu.
6.2.Kuna advokaati ei antud, siis ei oska ise õigesti koostada kahjunõuet ega kaebust. Halduskohus ka ei aidanud mind.
6.3.Kaebaja viitab ja tsiteerib ka erinevaid kohtulahendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus selgitas vaidlusaluses määruses kaebajale, mis põhjustel kohus tagastab esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 21.05.2024. a määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seetõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel.
7.1.HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Seega kuulub esitatud määruskaebus halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 4 peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.