3-23-894 7. november 2024 Karin Jõks Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 02.03.2023.a käskkirja nr 2-23/1-2/99 ja 18.04.2023.a protokollilise otsuse tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja: Juri Kolesnikov Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.12.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 22).
Vastustaja Tartu Vangla kohaldas 02.03.2023.a käskkirja nr 2-23/1-2/99 (dtl 16-18, edaspidi vaidlustatud käskkiri) alusel kaebaja Juri Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja andmise aluseks olid 01.03.2023 toimunud sündmused: - kella 15.10 paiku kaebaja ütles ärritunud toonil üksuse juhi suunas liikudes, et olgu uus televiisor õhtuks kambris või muidu (ei lõpetanud lauset). Kaebaja jätkas ärritunult liikumist üksuse juhi suunas, liikus talle väga lähedale, võttis ähvardava kehahoiaku. Üksuse juhi selgituste peale kaebaja rahunes ja eemaldus ametnikest;
- kella 16.48 - 16.55 paiku oli kaebaja kambris väga ärritunud, kasutas suhtlemisel üleolevat tooni ja ebatsensuurseid väljendeid, s.h füüsilisele vägivallale viitavaid väljendeid; - kella 19.51 paiku oli kaebaja ühisruumis väga ärritunud, kavatses viia osakonna teleri oma kambrisse, vehkis kätega, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, lükkas eemale teda takistanud vanglaametniku käe, pärast oma kambrisse sisenemist lõi korduvalt tugevalt vastu kambri ust. Vastustaja põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist sellega, et kaebajat on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest, vangistuses on kaebaja rünnanud ja ähvardanud meditsiinitöötajat, kaebaja käitus 01.03.2023 korduvalt agressiivselt ja ähvardavalt ametnike suhtes, ei allunud korraldustele ametnikust eemale liikuda, selline käitumine oli kauakestev (kell 15.12 kuni 19.52). Asjaolude põhjal kogumina on reaalne oht, et konfliktiolukordades võib kaebaja rünnata ametnikku. Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukoht. Kaebaja leidis, et ainult tema on kannatada saanud ning talle oleks võinud tuua laost teise televiisori ja alles siis digiboksi ära võtta. Kaebaja märkis, et talle lubati, et järgmisel päeval probleem laheneb ning ta teavitas ametnikke, et võtab õhtul kambrisse osakonna televiisori. Kui kaebaja läks õhtul telerit kontrollima, alandas vanemvalvur O. Kaldoja teda teiste ees. Vastustaja märkis, et kuigi kaebaja esitatud vastuväidetes ei tunnista, et on kedagi ohustanud, et anna see alust asuda seisukohale, et kaebajast tulenev võimalik oht puudub. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja käitumisest tuleneva võimaliku ohu tõttu, mitte selle tõttu, et ta omas kambris digiboksi, mis ei olnud korrektselt kleebitud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse seni, kui vanglateenistus on veendumusel, et kaebaja ei sea ohtu teiste isikute elu ja tervist. Julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkus vaadatakse läbi jooksvalt ja lõpetatakse, kui asjaolud on ära langenud.
2.Vastustaja otsustas 18.04.2023.a protokollilise otsusega (dtl 40-41, edaspidi vaidlustatud protokoll), et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud. 2023. aasta 16. nädalal kaaluti kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise või lõpetamise vajalikkust. Kaebaja kuulati ära. Kaebaja sõnul ei ole ta olnud ega ole kellelegi ohtlik, ei pea vimma ega viha, teda on väga raske vihaseks ajada ning ärritus ei tähenda ohtlikkust. Vastustaja tõi välja, et kaebaja käitumine on jätkuvalt ettearvamatu ja impulsiivne, 23.03.2023 karjus kaebaja ametnike peale, kasutas ebaviisakaid väljendeid, peksis karguga kaugkohtuistungi ruumi ust. Kaebajast tuleneda võiv oht ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud. Kaebaja on valmis kasutama äärmuslikke meetmeid, et saavutada oma tahtmine. Kaebaja käitumine võib muutuda ettearvamatuks, mis omakorda võib viia uute konfliktideni. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei lõpetatud. Protokollis on märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus vaadatakse üle jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 2023.aasta 20. nädalal.
3.Vastustaja lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 18.05.2023.a käskkirjaga nr 2-23/1-2/204 (dtl 42).
4.Kaebaja esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud käskkirja ja protokolli tühistamise nõudes.
Kaebaja esitas seoses vaidluse esemega järgmised seisukohad. Kaebaja viibib alates 01.03.2023 üksikvangistuses põhjendamatult. Kaebajalt rööviti võimu kuritarvitades digiboks, mis tekitas talle närvivapustuse ja šokiseisundi. Vangla tekitas oma õigusvastase käitumisega olukorra, kus kaebaja tõstis häält, kasutas valesid sõnu ja väljendeid, vehkles kätega, liikus lähedale ja vaatas näkku jne. Keegi ei tunne ennast kaebajast ohustatuna. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus vaadati enam kui kuu aja pärast üle kaebaja aprilli alguses esitatud taotlusel. Suuliselt öeldi kaebajale, et esita vastuväited pikendusele teda lukus hoida. Kaebaja ei ole kaebuse esitamise seisuga saanud vastuväidetele protokolli. Kaebaja on esitanud vanglale avaldusi tema tervise halvenemise kohta, samuti taotlenud, et vangla otsiks kellegi, kes tunneb ennast kaebajast ohustatuna. Kedagi ei leitud. Pikendamise on teinud vanglaametnik, keda kaebaja ei tunne ja kes pole kaebajaga vestelnud. Kaebaja on saanud kehalisi vigastusi ja tervisekahjustusi ning pöördumatu psüühikatrauma.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja palus arvestada kohtueelses menetluses avaldatud seisukohtadega. Vastuseks kaebusele tõi vastustaja välja järgmist. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Nende kohaldamisel tugineti 01.03.2023.a intsidentidele, mille käigus oli kaebaja käitumine agressiivne ja ähvardav, kaebaja varasemale käitumisele, mil kaebaja ründas ja ähvardas teda abistama tulnud meditsiinitöötajat, ning kaebaja kriminaalkaristustele ja varasemale käitumisele vangistuse jooksul. Vastustaja esitas videosalvestised 01.03.2023 sündmustest. Meetmete kohaldamiseks esines piisav alus. Vastustajal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib oma käitumisega kujutada ohtu vanglaametnikele. Vanglateenistuse ametniku vägivallaga ähvardamine on vangla üldist julgeolekut ohustav tegu. Kaebaja käitus 01.03.2024 korduvalt ähvardavalt ja agressiivselt, see muutus aja möödudes intensiivsemaks. Kaebaja digiboksi äravõtmise õiguspärasus või õigusvastasus ei muuda hinnangut kaebaja käitumisest tulenevale ohule. Tähtsust ei oma see, kas teised kinnipeetavad peavad kaebajat ohtlikuks või mitte. Vastustajale ei ole teada kaebaja tervisest tulenevaid asjaolusid, mille tõttu oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise võimalused piiratud. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud kaitstava õigushüve kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik. Iga rakendatud meetme kohta on esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Meetmed olid vanglaametnikele esineva ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Protokolliga otsustati jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja pani 23.03.2023 toime uue rikkumise. Uus intsident kinnitab, et kaebajast ametnikele tulenev oht oli ka 18.04.2023 jätkuvalt reaalne. Kaebaja käitumine, mille tõttu talle 02.03.2023 täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, oli pärast kolme nädala möödumist samasugune. Kuigi protokoll tehti enam kui kolm nädalat pärast uut rikkumist, võimaldas kaebaja käitumise muutumatus asuda ka 18.04.2023 seisukohale, et kaebaja käitumisest tulenev oht ei ole möödunud ja füüsilise ründe toime panemine ametnike suhtes on tõenäoline. Kaebaja näitas ametnike suhtes ohtlikkust üles ka 19.04. – 18.05.2023, mis on tõendatud 19.04.2023.a ja 27.04.2023.a ettekannetega. Veel 27.04.2023 väljendas kaebaja jätkuvalt negatiivset suhtumist vanglaametnike A. Rõžikovi ja A. Mägi suhtes ja tema vihafoon nende suhtes ei olnud muutunud, kuigi algse sündmuse toimumisest oli möödas ligemale kaks kuud. Vastab tõele, et 05.04.2023 registreeriti kaebaja vaie, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et vastustaja ei ole otsustanud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise
jätkamise vajaduse üle. Kaebaja taotles piirangute lõpetamist. Kaebajalt küsiti samal päeval suuliselt, kas tal on vastuväiteid seoses täiendavate julgeolekuabinõude jätkamisega. Kaebaja esitas vastuväited kirjalikult, neile on viidatud vaidlustatud protokollis. Seega kuulati kaebaja enne täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise üle otsustamist ära. Kohtu seisukoht Vaidlustatud käskkiri
6.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohtupraktika põhjal kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu lahendid 3-3-1-88-14, 3-3-1-33-10, 3-3-1-63-09).
7.Vaidlustatud käskkirja andmisel tugines vastustaja eelkõige 01.03.2023 toimunud juhtumitele ehk kaebaja mitmekordsele ähvardavale käitumisele (kell 15.12 (dtl 108), 16.4816.55 (dtl 109, videosalvestised dtl 126, 128) ja 19.51 (dtl 110, videosalvestised dtl 127, 129) pärast temalt digiboksi äravõtmist kell 15.10 (dtl 107). Kaebaja kasutas ärritunud tooni ja ähvardavat kehahoiakut. Lisaks viidatud intsidentidele tugines vastustaja ka sellele, et kaebaja kannab karistust vägivallaga seotud kuritegude, sh vangistuse ajal meditsiinitöötaja ründamise eest, ning kaebajat iseloomustab puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja kergesti ärrituvus. On võimalik, et kaebaja võib erimeelsuste pärast ametnikku rünnata. Täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendati ennetava meetmena. Kaebaja kuulati vaidlustatud käskkirja andmisel ära. Kaebaja ei vaielnud iseenesest vastu, et ta ärritus, kuid põhjendas seda vastustaja tegevuse ja terviseprobleemidega.
8.Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjas toodud asjaolud piisavad, õigustamaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja käitus pärast digiboksi äravõtmist mitmel korral vanglaametnikega ähvardavalt. Kohtule on esitatud muuhulgas videosalvestis, millel kaebaja toimetab puhkeruumis üldkasutatava teleri juures ning käitub teda korrale kutsuva vanglaametnikuga ähvardavalt. Salvestise põhjal ei vasta tõele kaebaja väide, et tema juurde tuli röökides vanemvalvur O. Kaldoja, kes teda teiste ees alandas. Vanglaametnik käitus vaatamata kaebaja ähvardavatele sõnadele, žestidele ja kehahoiakule rahulikult. Esitatud videosalvestistelt kogumis nähtub, et kaebaja ärritus aja möödudes üha rohkem ja ei kontrollinud oma reaktsioone, kui vanglaametnik teda korrale kutsus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei oma määravat tähendust, millise sündmusega põhjendab kaebaja oma käitumist ja kas kaebaja käitumine oli tema enda arvates õigustatud. Vastustaja on õigesti hinnanud, et kaebajast võib tuleneda oht teiste isikute elule ja tervisele.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei välista
kaebaja väide, et mitmed kaaskinnipeetavad ei tundnud ennast kaebaja poolt ohustatuna. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud, et kaebaja käitumisest tulenes oht vanglaametnikele.
10.Kaebaja kuulati vaidlustatud käskkirja andmisel ära. Kohtule ei nähtu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel oleks mingilgi moel tegemist kaebaja karistamisega. Julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud kaebaja ähvardavast hoiakust vanglaametnike suhtes, mida ta korduvalt väljendas nii verbaalselt kui kehakeelega. Isegi kui kaebaja hinnangul on televiisor talle eluliselt vajalik ese, ei õigusta see erandite tegemist vangla julgeoleku tagamisel.
11.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena välja toodud asjaolud on kohased ja julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavad. Kaebaja on menetluses ära kuulatud. Vastustaja ei ole teinud hindamis- või kaalutlusvigu. Vaidlustatud protokoll
12.VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud asjaolude äralangemisel nende kohaldamine lõpetatakse. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et see tähendab vangla kohustust omal algatusel perioodiliselt hinnata, kas alus julgeolekuabinõude kohaldamiseks jätkuvalt esineb. Julgeolekuabinõude kohaldamise ülevaatamist saab taotleda ka kinnipeetav (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21). Sel juhul kohaldub HMS § 44 lg 1 p 1, mis näeb ette menetluse uuendamise menetlusosalise taotlusel, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Ka julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse hindamisel vangla algatusel on olukord sarnane – vangla hindab, kas kinnipeetava õiguste piiramise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2014, lk 169) on öeldud, et julgeolekuabinõu kohaldamisel on soovitav kehtestada esialgsel hinnangul vähim piisav tähtaeg, mille jooksul on abinõu toimet jälgides võimalik täpsemalt selle vajaduses selgusele jõuda ning olenevalt olukorrast abinõu kohaldamist kas jätkata või see lõpetada. Ka on võimalik ette näha ajakava ja kord, mille järgi toimub julgeolekuabinõu kohaldamise perioodiline ümbervaatamine. Mida pikemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, seda põhjalikumalt tuleb seda põhistada.
13.Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkus vaadatakse läbi jooksvalt ja abinõud lõpetatakse kohe, kui asjaolud on ära langenud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles 05.04.2023 avalduses piirangute lõpetamist ja märkis, et vastustaja ei ole hinnanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamist (dtl 114). Seega oli praeguse vaidluse asjaoludel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse ülevaatamisel tegemist kaebaja algatusega, mida võib käsitleda menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 tähenduses.
14.Täiendavate julgeolekuabinõudega jätkamise otsustamisel ei ole praktikas enamasti aluseks üksnes algne faktiliste asjaolude kogum, vaid arvesse võetakse ka vahepeal lisandunud juhtumeid. Sel juhul on tehtavas otsuses läbi põimunud ühelt poolt selle hindamine, kas vajadus julgeolekuabinõude järele algselt aluseks võetud asjaoludest lähtudes on ära langenud ja teiselt poolt kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine uue faktiliste asjaolude kogumi põhjal. Puudub põhjendus, miks peaks nende asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine toimuma teisiti võrreldes
täiendavate julgeolekuabinõude algse kohaldamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, sh nende pikendamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtulik kontroll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle on piiratud, sh ei hinda kohus julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Kohus peab siiski kontrollima seda, kas vastustaja lähtus kohastest asjaoludest ja kas vastustaja on teinud määrava tähendusega hindamis-, kaalumis- või menetlusvigu.
15.Vastustaja tugines vaidlustatud protokollis nii kaebaja käitumisele 01.03.2023 kui 23.03.2023 toimunud sündmusele. Kohtule esitatud ettekandest nähtuvalt (dtl 111) lukustas 23.03.2023 ametnik enda ohutuse huvides kaebaja kella 11.30 paiku kaugkohtuistungi ruumi, kuna kaebaja karjus kohtu peale ja peksis karguga vastu ust. Kaebaja lukustati, kuni valvur talle järele tuli. Ukse avamisel kasutas kaebaja kõrgendatud hääletooni ja lähenes ukse avanud ametnikule. Kaebajal paluti ametnikust kaugeneda ja lahkuda, misjärel kaebaja hakkas eemale liikuma, kuid pöördus siis ja karjus ametnikule mh ebaviisakaid väljendeid. Kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni ka pärast seda, kui koridori uks suleti. 23.03.2023 toimunud sündmust on üksikasjalikult kirjeldatud ka Tartu Halduskohtu 21.05.2024.a määruses (jõustunud 10.09.2024) kohtuasjas 3-23-2385. Kohtu hinnangul on kohane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist põhjendada 23.03.2023 toimunud sündmusega. Ettekandest nähtuvalt ei kontrollinud kaebaja oma käitumist ning solvas ja käitus ähvardavalt sündmusega seotud ametnikuga. Tegemist on juhtumiga, mis ei võimaldanud vastustajal järeldada, et kaebajast tulenev oht vanglaametnikele on ära langenud. Seda on vastustaja ka vaidlustatud protokollis põhjendanud.
16.Vaidlus puudub selles, et ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise või lõpetamise otsustamise menetluses s.t vaidlustatud protokolli andmise menetluses on kaebaja ära kuulatud. Kaebaja ja vastustaja tõid välja, et kaebajalt küsiti vastuväiteid suuliselt (dtl 4, 120). Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas vastuväited kirjalikult, kuid kahetsusväärselt ei ole dokumenti võimalik esitada. Vaidlustatud protokollis on kaebaja 05.04.2023 vastuväited välja toodud. HMS § 40 lg 1 järgi tuleb menetlusosalisele võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis. Seega ei näe seadus ette vastuväidete esitamiseks kohustuslikku vormi, samuti ei tulene seadusest vorminõuet haldusorgani poolt arvamuse ja vastuväidete küsimisele.
17.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvale kohaldamisele 05.04.2023, vaidlustatud protokoll koostati 18.04.2023 ja kaebaja sai selle kätte 25.04.2023 (dtl 41). Kohus selgitas eespool, et kaebaja 05.04.2023.a avaldus on käsitletav menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 tähenduses. Haldusmenetluse seadus ei näe ette tähtaega menetluse uuendamise taotluse lahendamiseks. Menetluse uuendamise vajadust hindab haldusorgan kaalutlusreeglite kohaselt. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest haldusorganile kohustust teha otsus kohe pärast vastuväidete saamist. Kaebaja taotlus lahendati vähem kui kahe nädalaga, mida võib pidada põhjendatuks täiendavate asjaolude kogumiseks ja otsustuse tegemiseks. Vaielda võib selle üle, kas vastustaja oleks pidanud omal algatusel varem üle vaatama täiendavate julgeolekuabinõudega jätkamise vajaduse või algatama sellekohase menetluse. Isegi kui see on nii, ei mõjuta see lõpptulemust olukorras, kus kaebaja käitus 23.03.2023 viisil, mis andis alust julgeolekuabinõude kohaldamisega jätkata.
18.Seega on kohtu hinnangul vaidlustatud protokoll samuti õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajadusel välja toodud asjaolud on kohased ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamiseks piisavad. Kaebaja on menetluses ära kuulatud. Kohtule ei nähtu hindamis-, menetlus- või kaalutlusvigu.
19.Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri ja protokoll õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
21.Kohus vabastas kaebaja 13.11.2023.a määrustega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
22.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.