lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1679/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 30.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1679/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2658
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 3Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 229 lg 2, 3Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 158 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1679/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.08.20223-22-1679/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.12.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (35)

lahend.ee
3-25-3127/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.03.20263-25-1287/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.01.20262-25-18959/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.01.20263-24-2073/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.09.20252-25-11628/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.08.20253-21-2759/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-1679 30. november 2023 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam X kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja I Viru Vangla, esindaja Kristiina Tomson Vastustaja II Justiitsministeerium, esindaja Kadri Margus Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 25. augusti 2022. a ja Tartu Ringkonnakohtu
8.detsembri 2022. a määrused osas, mis puudutavad Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seoses esitatud kahju hüvitamise nõuet. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.
3.Jätta muus osas haldus- ning ringkonnakohtu määrused muutmata.
4.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendi kogumiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 17 lg 2Vastustaja
HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine
HKMS § 230 lg 5Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses
HKMS § 234Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
HKMS § 37 lg 3Kaebus
HKMS § 38 lg 1Kaebuse sisu
HKMS § 41 lg 1Vaidluse ese
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
HKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmine
PS § 15 lg 1
RVastS § 7Vastutuse alused
VangS § 69 lg 1Täiendavad julgeolekuabinõud
3-20-759/33
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
08.07.2025
3-22-491/31Riigikohtu halduskolleegium04.07.2025
3-22-1384/55Riigikohtu halduskolleegium19.06.2025
3-25-1464/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.06.2025
3-23-829/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.05.2025
3-24-2710/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.04.2025
3-24-25/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.03.2025
3-23-993/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.03.2025
3-24-2978/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.2025
3-24-822/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.11.2024
3-23-1134/31Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.11.2024
3-24-2480/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.10.2024
3-24-2099/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.10.2024
3-24-1335/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.10.2024
3-22-2225/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.2024
3-23-1278/26Riigikohtu halduskolleegium10.09.2024
3-24-1928/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.07.2024
3-24-1335/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2024
3-24-200/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.2024
3-24-1737/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.06.2024
3-23-2385/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.06.2024
3-23-2385/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.05.2024
3-20-331/38Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.05.2024
3-23-2834/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.2024
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164 (täiendatud 9. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241) X suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid.
2.X vaidlustas nimetatud käskkirjad halduskohtus ning need on jõustunud kohtuotsustega asjades nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja nr 3-20-1314 tühistatud.
3.X esitas 3. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17. augustil 2022) Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 30 000 euro ulatuses. Viru Vangla tegevus piiras kaebaja õigusi ja vabadusi ning kahjustas kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Vangla tegevus oli tahtlik, alandav, ebainimlik ja käsitatav piinamisena. Üksikvangistuse jooksul pöördus kaebaja korduvalt Justiitsministeeriumi poole, et see vangla õigusvastase tegevuse

3-22-1679 lõpetaks. Ministeerium ei reageerinud kaebaja pöördumistele. Justiitsministeerium vastutab enda valitsemisalas olevate asutuste ametnike õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest. Kaebaja taotles jätta kohaldamata ja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks VangS § 11 lg 8 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 või kohaldada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1 ja art-t 13 ning võtta kaebus menetlusse. Haldusasjade nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja nr 3-20-1314 menetlused kestsid pea kolm aastat ning sellist menetlust ei saa pidada tõhusaks. Seetõttu on õigustatud esitada hüvitamisnõue otse kohtule. Lisaks on vangla jätnud vastamata ligi 300-le kaebaja pöördumisele.

4.Tartu Halduskohus tagastas 25. augusti 2022. a määrusega kaebuse. Kaebaja pole enne kohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja esitas
18.novembril 2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kuid märkis, et üksikvangistuses viibimine tekitas talle stressi, ega seostanud kahjunõuet vabaduse võtmisega. Teiste kaebuses märgitud käskkirjade osas ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlusi vanglale esitanud. VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1 on PS-ga kooskõlas ega ole vastuolus konventsiooniga. Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebajale ei tulene õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse või algataks mõne ametniku suhtes menetluse.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude seadmine ei ole meelevaldne ega piira ülemäära isiku võimalust kohtulikuks kaitseks. Kui isik on vastava menetluse läbinud, on tal võimalus realiseerida PS §-st 15 tulenevat õigust. Vabaduses viibivad isikud ei ole kinnipeetavatega õiguslikult võrdsed. Olukorras, kus väidetav kahju on tekitatud vangla haldusaktide tagajärjel, ei peaks isikule andma kaebeõigust esitada kahju hüvitamise nõue Justiitsministeeriumi vastu. Ministeerium teeb järelevalvet vanglate üle, aga ta ei vastuta juhul, kui vangla haldusakt tühistatakse või toiming õigusvastaseks tunnistatakse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja taotleb määruskaebuses kohtute määruste tühistamist ja asja tagasisaatmist kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1 on vastuolus PS-ga. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ei tohi takistada kaebaja õigust efektiivsele kohtulikule kaitsele. Nõue pole õigustatud olukorras, kus vangla on viimase aasta jooksul jätnud lahendamata kõik kaebaja pöördumised. Varem pole vangla ühtegi kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldanud. Vangla direktor ei ole sõltumatu õigusemõistmise organ. Kohtud oleks pidanud kohaldama EIÕK sätteid. Haldusasjades nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja nr 3-20-1314 kestsid menetlused pea kolm aastat. Selline menetlus pole tõhus. HKMS on vastuolus PS-ga, sest puudub norm, mis annaks kohtule võimaluse rikkumise tuvastamisel kohe määrata hüvitis. Kohtute seadus on vastuolus PS §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, sest esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi alluvuses. 2(6)

3-22-1679

Justiitsministeerium esindab riiki ning vastutab enda allasutuste tegevuse eest. Ministeerium ei sekkunud kaebaja pöördumiste alusel vangla tegevusse.

7.Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ei piira ülemäära isiku õigust kohtulikule kaitsele. Vangla pole jätnud kaebaja 2022. aastal esitatud ühelegi pöördumisele vastamata.
8.Justiitsministeerium palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium selgitab esmalt Viru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudega seonduvat (I) ning käsitleb seejärel Justiitsministeeriumi vastu esitatud hüvitisnõuet (II). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud taotlused (III). I
10.Halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Taotluses selgitas kaebaja, et vangla kohtles teda kuue kuu jooksul õigusvastaselt, millega kaasnesid õigusaktidega tagatud õiguste keelamine/piiramine, ning üksikvangistuses viibimine tekitas ka stressi. Kohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja esmalt, et tuvastatud on tema pikaaegne ebaseaduslik kohtlemine, vabaduste ja õiguste piiramine ning vaimse ja füüsilise tervise kahjustamine. Tema kohtlemine oli alandav, ebainimlik ja käsitatav piinamisena. Vastuseks kohtunõudele märkis kaebaja, et taotleb kahju üksnes seoses vabaduse võtmisega. Halduskohus järeldas sellest, et kaebajal polnud kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, sest kaebaja ei esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses vabaduse võtmisega. Kolleegium sellega ei nõustu.
12.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kaebaja õiguste rikkumise. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb täiendavalt kindlaks teha, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tagajärjel riivatud.
13.Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1). See tähendab, et kinnipeetaval tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale ning selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Vanglale esitatud taotluse ning kohtule esitatud kaebuse nõue ning alus peavad kattuma. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk 3(6)

3-22-1679 vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna (vrd kolleegiumi

11.detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Kaebajal ei ole kohtumenetluses üldjuhul õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-3-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Siiski ei pea kinnipeetav kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses kvalifitseerima vangla tegevust konkreetse RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve riivena. Seda, kas ja millist RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seega seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta (samas).
14.Ei vaielda selle üle, et nii kahju hüvitamise taotluses kui ka kohtule esitatud kaebuses on kaebaja käsitanud kahju tekitanud õigusvastase tegevusena 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja väitel kohaldati tema suhtes üksikvangistust jätkuvalt kuueks kuuks (kokku seitse aastat ja kuus kuud), millega kaasnesid õigusaktidega tagatud õiguste keelamine/piiramine. Samuti kaasnes sellega kaebaja füüsilise ning vaimse tervise kahjustamine. Nende kaebaja väidete põhjal pidid vangla ning halduskohus hindama, millise RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigushüve riive kaasnes kaebaja kirjeldatud kahjulike tagajärgedega. Vangla ega kohus polnud selles osas kaebaja õiguslike väidetega seotud. Sellise õigusliku kvalifikatsiooni esitamist ei saanud õigusteadmisteta kaebajalt ka oodata. Õigust kohaldab kohus ise (vt ka HKMS § 158 lg 1). Lisaks on ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega menetlusosalise õiguste kaitseks halduskohtumenetluses sätestatud kohtu uurimis- ning selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mis peavad tagama selle, et kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele (vrd ka kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-27-05, p 13). Eeldatavalt nõrgema menetlusosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-49-01, p 5). Halduskohus ei saanud lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust mitteläbituks üksnes seetõttu, et kaebaja selgitas vastuses kohtunõudele, et soovib kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud nõue, vangla väidetav õigusvastane tegevus ning selle tagajärjel saabunud kahjulikud tagajärjed kattusid kaebuses esitatuga, puudus alus kaebuse tagastamiseks.
15.Kolleegium märgib siiski, et eelnev ei tähenda, et kohus peaks hakkama sisustama kahju hüvitamise nõuet tervikuna kaebaja eest. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse (põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse) ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1; HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Nagu märgitud, tuleb kaebajal kahju hüvitamise nõude esitamisel ära näidata kahju põhjustanud avaliku võimu kandja tegevus ning väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed. Tagajärgede kohta, mida kaebaja pole kaebuses ära näidanud, ei saa kohus otsust teha (vt kolleegiumi otsus nr 3-19-1565/46, p 26).
16.Kolleegium on selgitanud, et reeglina võib vanglas täiendavate liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju määratleda RVastS § 9 lg 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna (vt kolleegiumi otsus nr 3-17-1503/36, p 17 ja seal viidatud Riigikohtu varasem praktika). Pole välistatud, et VangS § 69 lg 1 ja lg 2 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega kaasneb samaaegselt ka inimväärikuse alandamine, kuid seda ei saa järeldada üksnes liikumispiirangute 4(6)

3-22-1679 kohaldamisest, vaid selleks peavad isikule kaasnema täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Kaebaja pole kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses väitnud, et tema üksikvangistuses hoidmise tingimused põhjustasid talle täiendavaid kannatusi, vaid on kirjeldanud kahjuliku tagajärjena üksnes tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning sellest tulenevaid piiranguid. Vanglale esitatud taotluses märgitud kaebaja väited tema psüühilise ning füüsilise tervise kahjustamise kohta puudutavad eraldi kvalifitseeritavat tervisekahju. Kaebaja oli nii vanglale esitatud taotluses kui ka kaebuses seega taotlenud 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seoses vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

17.Määruskaebuse rahuldamiseks pole siiski alust. Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist pöördus kaebaja kohtusse mittetähtaegselt. Halduskohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid kaebaja taotlust ei esitanud. Seetõttu esines alus kohtumenetluse lõpetamiseks kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2). Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb viidatud osas tühistada ning lõpetada haldusasja menetlus osas, mis puudutab Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seoses esitatud kahju hüvitamise nõuet (HKMS § 230 lg 5 p 3 ja § 234).
18.Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei pöördunud enne kaebuse esitamist vangla poole kahju hüvitamise taotlusega tema suhtes 8. augusti 2019. a käskkirja nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/164 (täiendati 9. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241) alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu. Nende käskkirjade osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
19.Kaebaja leiab, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet sätestavad normid (VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1) on vastuolus PS-ga ning ta võis praegusel juhul pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse halduskohtusse. Kolleegium sellega ei nõustu. Isiku õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse kaitseb PS § 15 lg 1 esimene lause, mis peab igaühele tagama lünkadeta õiguskaitse enda subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Säte ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne menetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning kohtueelse menetluse tulemi vaidlustamine kohtus on tagatud (vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-5-04, p 22). Kaebajal on võimalik realiseerida enda kohtukaebeõigus nii juhul, kui tema kahju hüvitamise taotlused jäetakse rahuldamata, kui ka siis, kui vangla on taotluste lahendamisel tegevusetu (vt ka kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-64-16, p 13).
20.Kaebajal oli seega kohustus esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale, kuid kaebaja selliselt ei toiminud. Eelnevast tulenevalt jõudsid kohtud Viru Vangla vastu esitatud kaebuse tagastamisel
8.augusti 2019. a käskkirja nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/164 (täiendati 9. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241) puudutavas osas õigele järeldusele. Määruskaebus jääb ka selles osas rahuldamata ning kohtute määrused muutmata (HKMS § 230 lg 5 p 1 ja § 234). II
21.Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude osas tagastasid kohtud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
22.Toimiku materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid kaebaja ning Justiitsministeeriumi vahelise suhtluse kohta, kuid kaebuse väidetest nähtub, et kaebaja on sidunud Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude asjaoluga, et ta pöördus enda üksikvangistuses hoidmise ajal 5(6)

3-22-1679 korduvalt ministeeriumi poole ning palus sekkuda vangla õigusvastasesse tegevusse, kuid ministeerium ei reageerinud tema pöördumistele. Kaebaja hinnangul vastutab Justiitsministeerium enda valitsemisalas oleva asutuse ametnike õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest.

23.Nagu kolleegium eespool selgitas, tuli kaebajale tekkinud väidetav mittevaraline kahju määratleda RVastS § 9 lg 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna. Vabaduse võtmisega tekitatud kahju sai seonduda üksnes vangla käskkirjadega, mis olid aluseks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele. Neid käskkirjasid oli pädev andma vangla üksuse juht (justiitsministri 20. novembri 2000. a määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 1 ja 13. juuni 2006. a määruse nr 20 ,,Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 181 lg 2 p 3). Käskkirjade alusel tekkinud kahjunõude osas on vastustajaks Viru Vangla, sest väidetav kahju tekkis vanglaametniku tegevuse tagajärjel (HKMS § 17 lg 2). Vangla õigusvastase tegevuse kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuvastasid kohtud haldusasjades nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja nr 3-20-1314. Seega ei saanud Justiitsministeerium vastutada kaebajale tekkinud sellise kahju eest, mis seondus kaebaja üksikvangistuses hoidmise ning temalt vabaduse võtmisega RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebajal puudus seetõttu õigus ministeeriumi vastu nõude esitamiseks.
24.Halduskohtu ning ringkonnakohtu järeldused kaebeõiguse puudumise kohta Justiitsministeeriumi vastu esitatud kaebuse osas on seega õiged. Kohtute määrused jäävad selles osas muutmata (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 1).
25.Vastuseks kaebaja väidetele, et tema hinnangul puudub norm tühistamiskaebuse menetlemise raames õigusvastasuse tuvastamisel hüvitise koheseks määramiseks, märgib kolleegium, et kehtiv menetlusseadustik näeb ette võimaluse menetleda ühe haldusasja raames mitut omavahel seotud nõuet (HKMS § 37 lg 3). Keelatud pole esitada ühes ja samas haldusasjas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade tühistamisnõudele lisaks hüvitamisnõuet samade käskkirjade alusel tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse nõuet ja alust saab HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel muuta ka kohtumenetluse kestel. Kaebuse muutmine ning täiendavate nõuete esitamine eeldab siiski kaebaja sellekohast avaldust. Kohus ei saa lahendada nõudeid, mida pole haldusasjas esitatud (HKMS § 2 lg 3). Kohtute seaduse sätted, mille osas kaebaja taotleb nende põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, pole praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad (vrd põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ja § 14 lg 2; vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-23-2/13, p 58 ja seal viidatud praktika). Kolleegium seetõttu nende põhiseaduspärasust ei analüüsi. III
26.Kaebaja esitas 28. oktoobril 2023. a taotluse võtta haldusasja materjalide juurde õiguskantsleri
29.märtsi 2021. a vastus nr 7-4/210611/2102181. Taotlus jääb rahuldamata. Riigikohus ei hinda tõendeid asja sisuliseks lahendamiseks (HKMS § 229 lg 2 ja § 234). Kaebaja pole väitnud, et tõendi kogumine oleks vajalik ringkonnakohtu poolt menetlusõiguslike rikkumiste tuvastamiseks (HKMS § 229 lg 3 ja § 234).
27.Menetluskulude kandmist pole menetlusosalised väitnud (HKMS § 109 lg 1).
28.Kaebaja nimi tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja