Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vanglale esitatud dokumendist koopia ning Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/99-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 8. märtsil 2024 Tartu Vanglale avalduse, milles taotles koopiat enda vanglale esitatud dokumendist. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/1117-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale tasuta koopiaid tema enda esitatud pöördumistest. Kaebajal on võimalik taotleda koopiate tegemist üldises korras vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Vangla viitas Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (vangla kodukord) p-le 11.9. Kaebaja ei ole nõusolekut koopia eest tasumiseks enda vanglasiseselt isikuarvelt andnud.
2.Kaebaja esitas 25. märtsil 2024 Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla jättis 21. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/99-2 rahuldamata. Kaebajale on enda pöördumine tuttav ning see on talle kättesaadav Vangiportaalis elektrooniliselt. Kaebajal on võimalik enda avaldusest ise koopia kirjutada või sellest märkmed teha. Koopiate väljastamine on põhjendatud juhul, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks. Kaebaja ei selgita põhjuseid, miks ta soovib oma pöördumisest koopiat saada.
3-24-1272
3.Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/99-2 on õigusvastane ning tuleb tühistada, koopiate tegemise kord tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus otsus. Koopiate tegemise, tasu ja hüvitamise kord on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane. Teenus on kallis ning ei võimalda koopiaid saada. Kaebaja peab tegema tund aega tööd, et saada üks ühepoolne koopia, mis maksab 0,19 eurot. Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni maksimaalselt 2 eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb jätta riigi kanda. Kaebajal ei ole võimalik ka käsikirjalisi koopiaid teha, kuna ta paremal käel on närvikahjustus. Vangla tegevus põhjustab kaebajale heaolu langust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 2. mail 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla märgib, et kaebaja on esitanud 25. veebruaril 2024 vanglale ka kahju hüvitamise taotluse, mis seondub koopiate väljastamise korraga, kuid 2. mai 2024. a seisuga ei ole vangla otsust veel koostanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei nõustu Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/99-2. Kaebaja leiab, et vangla on jätnud talle nõutud koopia õigusvastaselt väljastamata ning soovib uue otsuse tegemist ja koopia tasuta väljastamist. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vanglale esitatud dokumendist koopia ning HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/99-2 tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusamate nõuetega. Kaebaja kirjeldab kaebuse põhjendustes üldsõnaliselt, et vangla tegevus on põhjustanud talle heaolu langust ning viitab kahju hüvitamist reguleerivatele õigusnormidele, kuid kohtule ei ilmne, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja eesmärgiks on koopia saamine. Samuti ei ole kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kohtueelses menetluses 25. märtsil 2024 vanglale esitatud vaides. Kuigi ka vanglale esitatud vaides kirjeldab kaebaja oma heaolu langust ning viitab riigivastutuse seaduse sätetele, siis sarnaselt kaebusele on vastavad seisukohad esitatud üldsõnaliselt vaide põhjendustes ning vaide eesmärgiks oli Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a vastuse nr 6-24/24/1117-2 vaidlustamine, uue otsuse tegemine ja koopia saamine. Kaebaja on
25.veebruaril 2024 esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses Tartu Vangla koopiate väljastamise korraga, kuid kahjunõue ei puuduta konkreetselt Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a keelduvat vastust nr 6-24/24/1117-2, vaid üleüldiselt koopiate väljastamisest keeldumist. Kui kaebaja soovib eelkirjeldatud kahjunõudega seoses kohtusse pöörduda, siis on tal võimalik teha seda eraldiseisva kaebusega. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et sellise kahjunõude rahuldamise perspektiiv oleks vähene ning kaebaja õigustele kaasnenud riivet pole põhjust pidada intensiivseks (vt ka selle määrus punkte 7-9).
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
7.Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et kaebaja soovib koopiat tema enda koostatud ja vanglale esitatud dokumendist, mille sisust ta on ise teadlik. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud, miks tal dokumendist koopiat vaja on ning millist negatiivset mõju koopia
3-24-1272 puudumine tema jaoks omab. Sellise dokumendi koopia kaebajale väljastamata jätmine ei saa põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-22-244, p 10). Kaebajale on tagatud dokumendile elektrooniline ligipääs ning tal on võimalik teha dokumendist ise käsikirjaline ärakiri. Kui tal on tervisehäire tõttu kirjutamine raskendatud, siis on tal võimalik teha ärakiri osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel kokkuvõtlikud märkmed. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
8.Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud pöördumist võib avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale esitatud avalduse sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna Halduskohtu
20.detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu Ringkonnakohtu
1.novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta koopiat soovib. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil koopia saamine on vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks ning kaebajale koopia väljastamata jätmine ei ole õigusvastane.
9.Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla on nõus kaebajale tema enda avaldusest koopia väljastama, kui ta selle eest vastavalt vangla kodukorrale tasub. Vangla kodukorra p 11.9 kohaselt on kinnipeetavatele koopiate tegemise teenuse hinnad järgmised: formaadis A4 ühepoolne 0,19 eurot; formaadis A4 kahepoolne 0,29 eurot; formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3 kahepoolne 0,38 eurot. Eelkirjeldatud teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks, arvestades, et AvTS § 25 lg 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot lehekülje eest ning näiteks kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel on ühe lehekülje hind riigilõivuseaduse § 61 lg 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral on kaebajal võimalik teha dokumendist käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus Siim Grossbergi kaebuse rahuldab.
10.Seega tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.