X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2023 sisenemiskeelu nr 2101230180602 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.06.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 12.12.2023 Xle piiril sisenemiskeelu nr 2101230180602. Sisenemiskeelu kohaselt keelduti Xt Eesti Vabariiki lubamast, kuna kaebaja on ohtlik ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhtele.
2.X esitas 18.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2023 sisenemiskeelu nr 2101230180602 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja saab aru, et sisenemiskeelu aluseks on Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (edaspidi: korraldus nr 247). Kaebaja suhtes korraldus nr 247 ei kohaldu, kuna korraldusest tuleneb, et vastav riigipiiri ületamise ajutine piiramine kehtib üksnes Venemaa Föderatsiooni sõda Ukrainas toetavate isikute suhtes ja üksnes need isikud võivad kujutada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebaja ei ole kunagi toetanud (ega toeta) ei avalikult ega eraviisiliselt Venemaa sõda Ukrainas. Vastupidist peab tõendama haldusakti andnud haldusorgan, mida tehtud ei ole.
4.PPA ei ole kogunud tõendeid ega tuvastanud, et kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. Seega ei ole sisenemiskeelu eeldused täidetud. PPA otsusest ei nähtu, et kaebajast lähtuv oht avalikule korrale oleks sisenemiskeelu kohaldamiseks piisavalt tõsine. Tulenevalt põhiseaduse §-st 12 ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 14 kohaselt tagatakse konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund. Kui kaebaja suhtes kohaldati sisenemiskeeld lähtuvalt üksnes tema kodakondsusest ja rahvusest, siis on tegemist kaebaja diskrimineerimisega ja tema põhi- ja inimõiguste rikkumisega.
5.Vastustaja sisuliselt ise tunnistas, et kaebajale 12.12.2023 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101230180602 on õigusvastane, kuna selles toodud alust (kaebaja on ohtlik ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhtele) tegelikult ei esine. Olukorras, kus vastavas haldusaktis on selle andmisena viidatud ühele alusele, mida ei esine, ning puuduvad igasugused viited veel mingile võimalikule teisele alusele, siis on haldusakt õigusvastane ja see tuleb tühistada.
6.Kui haldusaktis (sisenemiskeeld nr 2101230180602) ei ole mingit viidet, et selle andmise (õiguslikuks ja faktiliseks) aluseks on olnud asjaolu, et väidetavalt soovis isik siseneda Eestisse töötamise eesmärgiga, tal puudus Eesti Vabariigi poolt väljastatud viisa ning tema lühiajaline töötamine ei ole PPA-s nõuetekohaselt registreeritud, siis ei saa haldusorgan ka sellele kohtumenetluses tugineda, kui haldusakti (sisenemiskeeld nr 2101230180602) andmise alusena (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 12, p 18.4). Kui isikul on kehtiv Schengeni viisa, ei saa keelduda isikut lubamast Schengeni alale põhjendusega, et kaebajal puudub Eesti Vabariigi poolt väljastatud viisa ning tema lühiajaline töötamine ei ole PPA-s nõuetekohaselt registreeritud.
7.Kaebajal on kaebeõigus. Vaatamata asjaolule, et sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, on isikul, kelle suhtes seda tõkendit kohaldati, õigus selle tõkendi seaduslikkust vaidlustada. Pelgalt asjaolu, et tegemist on ühekordse haldusaktiga, ei saa seda haldusakti viia kohtuliku kontrolli piiridest välja. Kaebaja möönab, et kaebaja taaskordsel riiki sisenemisel on PPA-l õigus rakendada riigi suveräänset õigust kontrollida välismaalaste riiki saabumist. Samas on kaebajal jätkuvalt õiguslik huvi tema osas teostatud haldussunni seaduslikkuse kontrollimiseks kohtu poolt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palus jätta kaebus läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Sisenemiskeeld on oma olemusest ainuke võimalik ühekordne tõkend, mis rakendub juhul, kui riiki saabuval välismaalasel: a. Puudub kehtiv reisidokument b. Reisidokument on võltsitud c. Puudub viisa või elamisluba d. Viisa või elamisluba on vale, järele tehtud või võltsitud e. Puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tindimusi f. On 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa 2(6)
Liidu territooriumil 90 päeva. g. Puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud vahendid h. Asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld SIS infosüsteemis või siseriiklikus registris i. Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
9.Kaebaja piiriületus oli tõkestatud põhjusel, kuna kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Vaidlustatud otsuse aluseks oli korraldusga nr 247 kehtestatud sanktsioon. Korralduse 2. punkti alapunkt 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa ja kelle lühiajaline töötamine on registreeritud.
10.12.12.2023 toimunud piirikontrollis selgitas kaebaja piirikontrolli teostanud politseiametnikule, et soovib siseneda Eestisse ärilistel eesmärkidel. Piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebaja soovib siseneda Eestisse töötamise eesmärgiga ning tal puudub Eesti Vabariigi poolt väljastatud viisa ning tema lühiajaline töötamine ei ole PPA-s nõuetekohaselt registreeritud. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus PPA-l Vabariigi Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks.
11.Riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 lõike 1 kohaselt on isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri artiklile 30, mille kohaselt ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust.
12.Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on RsanS-ist tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja EL vahelisepiire.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse talle piiripunktis 12.12.2023 tehtud sisenemiskeelu otsuse tühistamiseks (dtl 5), millega keelduti teda riiki lubamast. Vastustaja taotles kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna tegemist on ühekordse keeluga, mistõttu kaebuse rahuldamisega ei saavutada kaebaja kaebuse eesmärki, kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus selgitas 29.09.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-1955, p-s 22, et HKMS § 121 lg 2 p-s 21 on sätestatud kaebuse tagastamise diskretsioonilise alus ning see võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui korraga on täidetud mõlemad selles sätestatud eeldused ‒ kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ja peab olema piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine või HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine on võimalik, kui kaitstava õiguse riive vähene intensiivsus on selgelt äratuntav. Samuti on kohtupraktikas korduvalt leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Praegusel juhul ei ole täidetud eeldus, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kuivõrd kaebajal ei olnud võimalik siseneda Eesti Vabariiki. Kohus jätab 3(6)
vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning hindab järgnevalt kaebust sisuliselt.
14.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja suhtes piiril väljastatud sisenemiskeeld vastab kehtivatele vorminõuetele ja on ka sisult õiguspärane. Vaidlustatud otsus on antud kooskõlas kehtiva õigusega, menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise, ei esine ning otsus on vormistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete kohaselt.
15.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebajal 18.02.2021 väljastatud lühiajaline viisat kehtivusega 22.06.2024. Vastustaja lisadest nähtuvalt selgitas kaebaja PPA-le, et soovis Eestisse tulla ärilisel eesmärgil (putukate kasvatus elektri tootmiseks, dtl 20-22). Kaebaja soovis registreerida töötamise hilisemalt (dtl 28). Kaebuses ei toonud kaebaja välja Eestisse sisenemise soovi ärilisel eesmärgil, vaid selgitas, et soovis kasutada viisast tulenevat õigust, kuna ei ole ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule ega avalikule korrale.
16.Sisenemiskeelu otsuse tegemine toimub RiPS § 91 ja VSS § 282 alusel järgides haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 36 sätestatut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tugines PPA RiPS §-le 91. RiPS § 91 lg 1 kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja saadetakse EL õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades EL kodaniku seaduses sätestatud erisusi. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).
17.Sisenemiskeelu otsus on koostatud vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I) „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.“ Sisenemiskeeld on seega vormistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 kehtestatud standardvormile ja viidatud on sisenemise keelamist käsitlevale siseriiklikule õigusaktile (RiPS § 91 lg 1) nagu on nõutav ka vastavalt kehtivale näidisvormile. Otsuse märkuste lahtrisse on märgitud täiendav viide „VVK 247“. Arvestades piiril väljastatava sisenemiskeelu menetluse eripära, eelkõige selle kiireloomulisust, saab menetlust põhjendamiskohustuse vaates pidada piisavaks. Kaebaja sai õigesti aru, et kaebaja Eestisse mittelubamise aluseks oli korraldus nr 247.
18.Korralduse nr 247 p 1 sätestab, et Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse seletuskiri täpsustab, et välispiiri ületamise piirang rakendub kõikidele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eestisse siseneda, sõltumata sisenemise eesmärgist või reisi sihtriigist. Piirangut rakendab PPA, kes ei anna piirangu subjektile luba Eestisse sisenemise eesmärgil välispiiri ületada, välja arvatud korralduse punktis 2 toodud eranditel. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, kaebaja ei eita, et tal puudus ärilistel eesmärkidel Eestisse sisenemiseks vastav registreering. Seega kui erisuse rakendumine ei ole tõendatud, rakendab vastustaja isiku suhtes piirangut ega luba tal välispiiri ületada, seejuures puudub vastustajal vastavas osas kaalutlusõigus. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi korralduse nr 247 ps 2 sätestatud erandile ei vasta, ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevat kohustust ka igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu hindama hakata.
18.Vaidlustatud otsuse tõttu oli kaebajal küll takistatud Eestisse sisenemine, ent igal riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole vastava riigi kodanik, puudub põhiõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Eeltoodud rahvusvahelise 4(6)
õiguse üldpõhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus ja sellele on korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt tuginetud ka korralduse andmisel. Rahvusvahelisest õigusest ega EL õigusest ei tulene kolmanda riigi kodanikule põhiõigust ka viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009, 13.07.2009 kehtestatud ühenduse viisaeeskirja art 30 kohaselt ei anna ka ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset riiki sisenemise õigust.
19.Korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt kehtestas Vabariigi Valitsus riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku huvides. RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Seletuskirjast nähtuvalt on Vabariigi Valitsus arvestanud, et piirang kehtestatakse samal ajal Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigiga.
20.Vabariigi Valitsus on korralduse andmisel põhjendanud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuleb hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Ühtlasi on korralduse andmisel arvestatud võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust, ning leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
21.Riik ei pea võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva isiku maailmavaadet, mis ei olekski objektiivselt kontrollitav. See ei ole ka sisenemiskeelu tegemise aluseks. Korralduse andmise põhjendusi arvestades saab nõustuda ohukahtlusega, et välisriigis viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed kodakondsusriigile ning vajadusega ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule.
22.Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i e kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, Vabariigi Valitsuse kehtestatud ajutist piirangut Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemiseks ning kaebajaga seotud asjaolusid, on kohus seisukohal, et vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajat tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kujunenud rahvusvahelises olukorras on tegemist ka proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus ning kaitsta riigi välispoliitilisi huve. Piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada kaalukamaks hüveks kui üksikisiku õigust riiki siseneda. Seega PPA ei pidanudki koguma andmeid kaebaja isikust tuleneva ohu võimalikkuse kohta.
23.Vastustaja ei keeldunud kaebaja Eestisse lubamisest põhjusel, et kaebajal puudus registreering töötamise kohta, vaid kaebaja suhtes kohaldus korralduse nr 247 p-st 1 tulenev piirang. Eelnev nähtus ka vaidlustatud otsusest. Vastustaja ei asunud kohtumenetluses haldusakti täiendama. Vastustaja tõi vastuses kohtule välja, et kontrollis üksnes korralduse nr 247 p-st 2 tulenevate
5(6)
erandite esinemise võimalikkust, milliseid kaebaja puhul ei tuvastatud. Vastustaja ei lähtunud asjaolust kaebaja Eestisse mittelubamisel, et kaebaja ei omanud Eestis töötamise registreeringut.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.