EestiVabariiginimel Tallinna Halduskohus Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2024, Tallinnas
Haldusasja number
3-24-174
Haldusasi
X. X.
kaebus Politseija Piirivalveameti 11.12.2023 otsuse nr 12306150126-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks X. X.i rahvusvahelise kaitse taotluse uueks läbivaatamiseks Kaebaja - X. X., esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kristina Ivanova
Menetlusosalised
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov Asja läbivaatamise viis
Kinnine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X.i kaebus rahuldamata.
2.Peatada esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveameti 11.12.2023 otsuse nr 12306150126-1 kehtivus kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. lahkus Pakistanist 15.06.2023 ja saabus läbi Türgi Tallinna Lennujaama. Tema asjaolude kontrollimisel selgus, et tal puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi ning talle väljastatud viisa tunnistati kehtetuks ja talle väljastati piiril sisenemiskeeld. Peale seda, kui isikule koostati sisenemisekeeld, palus ta rahvusvahelist kaitset. 15.06.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse kohaselt tuli taotleja Eestisse, et siin kaitset taotleda, kuna oma koduriigis ähvardab teda oht elule ja tagakius.
2.10.08.2023 läbi viidud vestlusel avaldas X. X., et ta kuulub poliitilisse parteisse – Pakistan Tahreek Insaf ehk PTI ning see on endise peaministri Khan’i juhitud partei. 09.05.2023 võeti Pakistanis kinni endine peaminister Khan. Pärast endise peaministri arreteerimist käis taotleja koos teistega Mardan’i linnas protestil, kus protestijad loopisid sõjaväebaasi kividega, lõhuti aknaid ja põletati sõidukeid. Pärast proteste suundus taotleja koju. ISI ehk luureasutuse töötajad käisid taotleja kodus ja viisid ära noorema venna. Perekond ütles, et taotleja ei tohi koju naasta ning taotleja lahkus Karachi linna. Taotleja kuulis, et Pakistani luure otsib neid, kes protestidel osalesid. ISI võttis venna põhjusel, et taotlejat ennast ei olnud kodus. Pärast streiki arreteeriti 7000 inimest ja keegi ei tea nende asukohta. Pärast umbes 10 – 12 päeva toodi vend tagasi ning taotleja perekond lahkus ka Mardan’i linnast Karachi linna. Taotleja lahkus Pakistanist lennukiga Türki ja saabus Eestisse. Kui ta Tallinna Lennujaama saabus, kontrolliti teda ning öeldi, et ta ei saa riiki siseneda. Taotleja mõtles, et tal on seaduslik alus riigis viibimiseks ning kui teda oleks riiki lastud, oleks ta läinud politseisse ja küsinud varjupaika. Alguses ei tahtnud ta lennujaamas varjupaika küsida, kuna tal ei olnud infot asüüliprotsessi kohta. Kui tema viisa aga tühistati, siis ütles taotleja, et ta soovib varjupaika.
3.06.12.2023 toimunud vestlusel avaldas X. X., et tema vend on Pakistanis taas kadunud. Taotleja selgitas oma tegemisi PTI parteis. Pakistanis on see suur asi, kui sa kuulud parteisse. Taotleja teab, et tema vastu on Pakistanis uus asi algatatud. Kui talle aega antakse, saab ta selle kohta materjale esitada. Praegusel ajal ei ole ta partei tegemistega enam kursis, kuna siia saabudes ta lõpetas parteilise tegevuse. Taotleja peamine roll parteis oli ürituste korraldamine, kogunemiste korraldamine, uute liikmete kinnitamine. PPA täpsustavatele küsimustele, oma partei kandidaatide ja valimistulemuste kohta, taotleja vastata ei osanud, viidates ravimite tarvitamisele, mis mõjutavad tema mälu. 09.05.2023 toimus Mardanis protest ja taotleja läks sealt haiglasse. Haiglas anti esmaabi ja tehti süst. Ta läks haiglasse, kuna köhis ja silmad olid pisargaasist märjad. Kuigi taotleja ütles esimesel vestlusel, et ta sai haiglas antibiootikume, ei osanud ta selgitada oma kaebust, mis oleks nõudnud antibiootikumide ravi. Taotleja arvab, et vend viidi kodust taotleja tõttu ära. Venna võtmise eesmärk oli, et taotleja alistuks. Pärast venna röövimist mõistis taotleja, et ta on Pakistanis tagaotsitav, kuna ta oli oma parteis aktiivne ja ta osales sõjaväevastasel meeleavaldusel. Taotleja teadis nimetada seadust – Antiterrorism Act, mida ta väidetavalt rikkunud on, kuid midagi täpsemat ta selgitada ei osanud (nt rikkumise sisu või paragrahvi). Politseitõendite nr 820 ja 833 kohta rääkis taotleja, et need võttis jaoskonnast tema nõbu ja PPA-le esitatud tõlked olid nõo poolt tõlgitud, et PPA neid paremini mõistaks. Taotleja teab sõbra ütluste alusel, et tema vastu on Pakistanis uus asi algatatud, aga ise ta selle sisu veel ei tea.
4.11.12.2023 otsusega nr 12306150126-1 luges Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X. ́i taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Pakistani vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas talle VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3-ks aastaks. Otsuse põhjendused:
1.PPA hinnangul ei ole taotleja isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 1 sätestatud pagulase mõiste määratlusele ning tema taotlus tuleb VRKS § 20 alusel põhjendamatuks lugeda, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et ta ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb tema taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi lükata.
2.Taotleja viibib väljaspool oma kodumaad ning on rahvusvahelise kaitse taotlust esitades väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Pakistani. Taotleja kuulub endise peaministri Khan’i parteisse – Pakistan Tahreek Insaf ning kui endine peaminister Khan võeti kinni 09.05.2023, toimusid Pakistani protestid. Taotleja osales protestil Mardan’i linnas ning nüüd otsib Pakistani luureasutus ISI teda sel põhjusel taga. Taotleja väidete kohaselt arreteeritakse Pakistanis kõiki Pakistan Tahreek Insaf partei liikmeid. Taotleja andis vestlusel ütlusi, et ta kardab Pakistani ISI’t ja sõjaväge. Seega saab järeldada, et taotleja peab enda tagakiusajaks riiki (VRKS § 19 lg 5 p 1). Tuginedes taotleja ütlustele, tuleb tema tagakiusukartuse põhjendatust hinnata tema poliitilise meelsuse perspektiivist.
3.X. X. puhul on PPA seisukohal, et tema ütlused faktiliste asjaolude kohta ei ole usutavad ning tema üldine usaldusväärsus on madal.
4.Pole usutav, et taotleja kuulus Pakistan Tahreek Insaf (PTI) parteisse ja et ta üldse oli poliitiliselt aktiivne. Taotleja ei andnud 10.08.2023 toimunud vestlusel veenvaid ütlusi oma seose kohta PTI parteiga Pakistanis. Tema ainus tõend ja selge seos parteiga oli parteipileti koopia taotleja nimele, kuid kuivõrd see on koopia, ei saa selle autentsust hinnata. PPA täpsustavate küsimuste peale selgus, et ta liitus parteiga 2013. aastal ning alates 2018. aastast oli ta Mardanis partei nõukogu president (inglise keeles Union Counsel President). Kuigi PPA uuris taotlejalt tema rolli kohta PTI parteis, selgus et ta korraldas seal kogunemisi, organiseeris üritusi ja vastutas uute liikmete värbamise eest. Vestluse edenedes selgus, et rohkem tõendeid taotlejal oma kuuluvuse kohta PTI parteisse esitada ei ole ning ta selgitas tõendite puudumist sellega, et Pakistanis ei ole palju dokumentatsiooni ja kõiki asju tehakse suuliselt. PPA ei saa jaatada tõenäosust, et taotleja kuulus Pakistanis elades PTI parteisse.
5.PPA hinnangul ei ole usutav, et taotleja vend rööviti just nendel põhjustel, mida taotleja väidab ning tema ütlused enda tagaotsimise kohta on samuti ebausutavad. 10.08.2023 toimunud vestlusel jäid taotleja ütlused venna röövimise põhjuste kohta üldisteks ning sellest tulenevalt ebausutavateks. Kuigi PPA uuris mitmel korral taotlejalt seda seost, et kuidas on venna röövimine ja taotleja tagaotsimine omavahel seotud, ei joonistunud selgitustest välja mõistlikku seost. Pole loogiline, et taotleja kodust viidi ära vend, keda 10-12 päeva piinati, et ta reedaks taotleja asukoha ja survestaks taotlejat alla andma, kuid selle aja jooksul taotleja endaga kontakti ei võetud. Taotleja selgitused selle kohta, et vend viidi ära just taotlejaga seotud põhjustel, piirdusid sellega, et teiste kolleegide pereliikmeid viidi ka ära ning kõik teavad, et luureasutused teevad nii.
6.Taotleja esitas PPA-le kaks politseitõendit – tõend nr 820 ja tõend nr 833. Taotleja selgitas, et need tõendid võttis Pakistanis kohalikult politseijaoskonnast tema sõber ajal, kui taotleja oli juba Eestis. Taotleja esitas need tõendid PPA-le koopiatena ning need olid juba tõlgitud inglise keelde. Kui PPA uuris taotlejalt, et kui kaugel tema asi praeguseks politseis jõudnud
on, ei andnud taotleja selget vastust. Kuivõrd tõendeid ja tõlkeid võrreldes oli selge, et need ei kattu, tellis PPA tõenditele omapoolsed tõlked. Tõendist nr 820 selgub, 01.02.2022 esitas X. X. nimeline isik rikkumisteatise selle kohta, et tema on PTI partei president Mardanis ja seepärast olid teised isikud tema vastu vaenulikult meelestatud. Hiljuti oli ta asukohas Bank Road Mardan ning tundmatud isikud opositsiooniparteist tulistasid tema pihta, kavatsusega tappa. Seal olid kohal ja seda tunnistasid ka teised isikud. Kannatanu ei suutnud ise kedagi tuvastada. PPA järeldab tõendist nr 820, et see ei kinnita mitte ühtegi taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seotud väidet. Kuivõrd tõend on koopia, ei saa selle autentsust hinnata. Antud tõendist ei ole võimalik välja lugeda mitte ühtegi faktilist asjaolu – avalduse esitaja isikuandmeid, kuriteo asukohta ega kuriteo toimepanijaid. Pigem nähtub, et tehtud avaldus keskendub asjaolule, et avalduse tegija on PTI partei president Mardanis, kuid mitte vahejuhtumile endale, mis tegelikkuses peaks olema sellise avalduse koostamise põhjus. PPA järeldab tõendist nr 833, et see ei kinnita mitte ühtegi taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seotud väidet. Kuivõrd tõend on koopia, ei saa selle autentsust hinnata. Antud tõendist nähtub, et tõend on koostatud 09.05.2023 kell 15:00 selle sündmuse kohta, mis toimus 09.05.2023 kell 23:30. Ehk siis politseisse on kaebus tehtud enne, kui sündmus aset leidis. PPA hinnangul ei ole tõend iseseisvalt ega ka kooskõlas taotleja suuliste ütlustega usaldusväärne.
7.Avalikest allikatest leidub informatsiooni selle kohta kuidas Pakistanis peab eeltoodud avaldusi politseisse esitama ning millised on nõuded. Võrreldes kahte Pakistanist taotlejale hiljem järgi saadetud politseitõendite koopiaid, jääb silma, et politseitemplid nendel on sarnased, kaasa arvatud see osa, kus tempel on mõlemal paberil samamoodi kulunud. Ka käsikirjas pandud allkiri on kahel politseitõendil sarnane, kuigi internetist leitava juhise kohaselt peab avalduse tegija avalduse allkirjastama. Kuivõrd tõendi nr 820 kohaselt peaks antud avalduse esitajaks olema taotleja ise, siis oleks mõistlik eeldada, et seal oleks ka taotleja enda allkiri, mitte selline allkiri nagu tõendil nr 833, mis on suunatu taotleja vastu. Nii esitatud tõendid üsksikult, kui ka kogumis taotleja ütlustega, ei tekita veendumust, et taotleja võiks Pakistanis olla riigivõimu teostava politsei või luureagentuuri poolt poliitilistel põhjustel tagakiusatud.
8.Pakistanis olles taotles taotleja omale 20.04.2023 Eesti viisat ning ta sai selle 02.05.2023. See tähendab, et taotleja oli teinud ettevalmistusi Pakistanist lahkumiseks. Kui taotleja 15.06.2023 Tallinna Lennujaama jõudis, andis ta oma reisi eesmärgi kohta segaseid selgitusi, talle väljastati piiril sisenemiskeeld ning tema viisa tunnistati kehtetuks. Kuivõrd taotleja ütlused ja tema tõendid ei ole tekitanud veendumust, et taotleja võiks olla isik, kes oleks Pakistanis tagakiusuohus olnud ja kes oleks pidanud sel põhjusel Pakistanist lahkuma, jääb üle vaid järeldada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine oli tema jaoks viis vältimaks enda väljasaatmist ning seeläbi omandada võimalus Eestisse siseneda.
9.Pärioluriigi informatsioon ei kinnita, et üle riigi oleks hakatud PTI liikmeid tagakiusama pelgalt nende parteiliikmelisuse tõttu. PPA järeldab, et 09.05.2023 toimusid Pakistanis taotleja kirjeldatud sündmused, kuid taotleja osalemine nendes ei ole kinnitust leidnud. Taotleja esitas PPAle 3 videofaili meeleavaldustest, mille ta enda sõnul ise filmis, kuid selle väite paikapidavust ei saa hinnata. Kõik taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud tõendid on väga kaudsed – koopia parteipiletist, video meeleavaldusest ja mässust ning koopiad politseitõenditest, kuid ühtegi selget isiklikku seost taotlejaga nendest välja ei joonistu.
10.Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset. Kuigi taotleja on PPA-le väitnud, et tema vastu on Pakistanis politseimenetlus alustatud, ei ole see asjaolu PPA hinnangul kinnitust leidnud. Taotleja usaldusväärsus on madal ning tema ütlused ebausutavad ja ebatõenäolised. PPA
kontrollis üldist olukorda Pakistanis ning sellest ei nähtu, et olukord Pakistanis oleks selline, mis välistaks taotleja naasmise. EUAA statistika kohaselt esitasid Pakistani kodanikud Euroopa Liidus aprillis 2022 kokku 1958 varjupaigataotlust. Detsembris 2022 oli taotlusi 2457 ning juulis 2023 oli taotlusi 2195. Pakistani kodanike rahvusvahelise kaitse tunnustamisemäär oli täiendava kaitse vaatest aprillis 2022 – 4%, detsembris 2022 – 3% ning juulis 2023 - 4%. PPA hinnangul annab madal tunnustamismäär selge sõnumi, et olukord Pakistanis ei ole selline, mis iseenesest tõstataks rahvusvahelise kaitse vajaduse.
11.Taotleja poolt antud selgitustest võib järeldada, et tema tagakiusajaks Afganistanis saab pidada Talibani. Järeldub, et taotleja kardab, et Pakistani võimud ei suuda teda kaitsta võimaliku veritasu eest. Kuivõrd taotleja ei nõustu Talibani poliitikaga ning on selle vastu ja ta tegi koostööd Afganistani Vabariigiga Talibani vastu, tuleb PPA-l hinnata taotleja suunas esinenud vahejuhtumeid, kui võimalikku poliitiliste veendumuste alusel esinevat tagakiusu. Tuginedes taotleja ütlustele on võimalik tema põhjendatud tagakiusukartust Pakistanis hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel – isik, kes on tekitanud teisele perekonnale kahju ning keda ähvardab veritasu.
12.PPA hinnangul ei saa taotleja poolt antud ütlusi võimaliku tagakiusu kohta pidada usaldusväärseteks. Taotleja poolt rahvusvahelise kaitse menetluses antud ütlused on olnud muutuvad ja vastuolulised. Taotleja on korduvalt andnud valeütlusi. Pakistani seadused näevad ette vaba riigisisese liikumise, välismaale reisimise, emigreerumise ning repatrieerumise. Samas on Pakistanis alasid, kuhu ei soovitata reisida ning ka valitsus ise on nendele aladele kehtestanud liikumispiiranguid. Taotleja on Pakistani kodanik, kes on kogu elu elanud Pakistanis. Vestlusel ei joonistunud välja, et taotlejal oleks läbivalt Pakistanis oma elu jooksul riigivõimuga probleeme olnud ning ta sai riigi sees, kui ka riigist välja, vabalt reisida. Antud eluolu läheb kokku päritoluriigiinfoga Pakistani kohta, et Pakistanis on võimalik igapäevaelu elada ning ringi liikuda. See omakorda viitab sellele, et üldine olukord Pakistanis ei ole selline, mis tõstataks täiendava kaitse vajaduse. Asjaolu, et taotleja lahkus Pakistanist oma enda reisipassiga, tähendab, et taotleja ei ole toime pannud immigratsiooniseaduste rikkumist. Need, kes naasevad Pakistani vabatahtlikult ja kehtiva reisidokumendiga, käsitletakse tavaliselt nagu teisi Pakistani naasvaid kodanikke.
13.PPA on pärast taotleja ärakuulamist 06.12.2023 seisukohal, et taotleja ütlused on endiselt ebausutavad. Tema rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud põhinevad sellel, mida keegi ütles, kuid taotlejal endal puuduvad vahetud kokkupuuted asjaolude endiga. Näiteks väidab taotleja, et vend rööviti ja venda peksti, et taotleja alistuks, kuid see väide põhineb sellel, et perekond ütles, et vend rööviti ning taotleja arvab, et vend rööviti taotleja tõttu. Näiteks väidab taotleja, et tema vastu on Pakistanis uus asi algatatud, kuid ta ise sellest midagi ei tea ning sõber ütles, et on algatatud. PPA hinnangul on kõik taotleja ütlused ja tema esitatud tõendid kaudsed tõendid, millel puudub otsene kokkupuude taotleja endaga ning seetõttu kahandavad need asjaolud ka taotleja väidete usutavust. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisel küsis PPA taotlejalt mitu faktilist küsimust PTI partei kohta, kuid nendele küsimustele taotleja vastata ei osanud. Kiire internetiotsing näitab, et 2021. aastal toimusid kohalikud valimised Khyber Pakhtunkhwas detsembris, kuid taotleja seda ei mäletanud, pakkudes, et need toimusid aprill-mai-august. Kiire internetiotsing näitab, et kohalikel valimistel sai kõige rohkem kohti Jamiat Ulema-e-Islam, kuid taotleja vastas, et PTI sai. Kiire internetiotsing näitab, et valimised toimusid kahes osas, kuid taotleja väidab, et toimus ühes osas. Kiire internetiotsing näitab, et Peshawari linnapeavalimised võitis Jamiat Ulemai-Islam-Fazl, kuid taotleja arvates oli võitja PTI. Samas ei osanud taotleja öelda, kes oli PTI linnapeakandidaat Peshawaris. PPA hinnangul kinnitas taotleja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise vestlus seda kahtlust ja seisukohta, et taotleja ei olnud Pakistanis poliitikaga seotud isik. Taotleja ravimitarvitamine ja sellest tulenev mäluprobleem ei ole veenev. Kuigi taotleja väitis, et ta osales 09.05.2023 toimunud protestil ja teda ähvardab Pakistanis
arreteerimine, ei osanud ta veenvalt ära näidata ega välja tuua, et millise seaduse ja millise paragrahvi rikkumist talle süüks pannakse. Samuti ei osanud taotleja välja tuua, mis võiks olla potentsiaalne karistus. Seega ei ole taotleja endale selgeks teinud, mille eest ta põgeneb ja rahvusvahelist kaitset küsib. See omakorda on aga üks indikatsioon, mis annab alust kahelda taotleja ütluste usutavuses.
14.Kuna X. X. on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või dokumente, mida saab üheselt võltsinguks pidada ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine. Taotleja on PPA-le kinnitanud, et ta on nõus seadust täitma ja vajadusel vabatahtlikult lahkuma. X. X. ́i suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. X. X. on viibinud Eestis lühikest aega, alates 15.06.2023 ning tema riiki sisenemise alus oli rahvusvahelise kaitse taotlemine. Isik on välja toonud, et tal on depressioon ja stress ning ta tarvitab ravimeid, kuid Eestis ta psühholoogiteenust vajanud ei ole. Seevastu kasutas ta vastavat teenust Pakistanis. Isiku enda hinnangul ei esine tal isiklikke, majanduslikke, tervislikke ega muid asjaolusid, mis takistavad tal Eestist lahkumist. X. X. on Pakistani kodanik ja tal on kehtiv Pakistani pass. Taotleja sõnul ei ole tal konkreetset kolmandat riiki kuhu lahkuda. Seetõttu on põhjendatud Pakistani määramine tema sihtriigiks. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel võimalik Pakistanis siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Päritoluriigi andmete põhjal ei ole Pakistanis toimumas sellist relvakonflikti, mis isikut ohustada võiks. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Pakistani vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Isikul on võimalik täita Eesti Vabariigist lahkumise kohustus 7-päevase lahkumistähtaja jooksul.
15.Taotleja puhul on tegemist XXXX. aastal sündinud noore meesterahvaga, kellel puuduvad tõsised terviseprobleemid. Seega ei ole tema terviseseisund sissesõidukeelu kohaldamise takistuseks. Isik on Eestis viibinud alates 15.06.2023. X. X. ei valda eesti keelt. PPAle teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikke huve, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Isikul ei ole Eestis püsivalt olevaid lähisugulasi ning PPA-le teadaolevalt ei ole isikul lähisugulasi ka teistes Euroopa Liidu riikides. Seega saab järeldada, et isikul ei ole lähemaid sidemeid Eestiga ja Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. X. X.’il on Pakistanis perekond, seega tal on olemas side päritoluriigiga. Eeltoodule tuginedes ei esine isiku puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Seega VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata, kuid käesolevas kaasuses puuduvad asjaolud erandi rakendamiseks.
5.X. X. esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.12.2023 otsuse nr 12306150126-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse uueks läbivaatamiseks. Kohus võttis kaebuse 22.01.2024 menetlusse ja määras vastusajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja on seisukohal, et PPA on tema osas ebaõigesti tuvastanud pagulasseisundi puudumise. Kaebaja on väljendanud hirmu ma päritoluriiki tagasipöördumise ees, kuivõrd ta tunneb ennast päritoluriigis ohustatuna ning kardab elu ja tervise pärast. Kodumaale tagasipöördumisel on reaalne oht tema elule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning vabadusele.
7.Seoses PPA hinnaguga, mille kohaselt pole usutav kaebaja kuulumine PTI parteisse ja poliitilise aktiivsuse kohta, rõhutab kaebaja, et on täitnud omalt poolt kaasaaitamisekohustuse ja tõendamiskoormise. Niivõrd kategoorilised PPA väited toovad kaasa ülemäärase tõendamiskoormise kaebajale, arvestades raskusi, millega ta võib kokku puutuda tõendite hankimisel, ja eelkõige tema käsutuses olevaid ressursse. Kaebaja on esitanud PPA-le perteipileti (täpsemalt selle koopia), mis ongi peamine dokument, mis üldjuhul tõendab partei liikmeks olemist. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva sh esitanud kõik tema valduses olevaid dokumente ja andmeid, mis võivad tõendada piisavat alust arvata, et teda ähvardab reaalne oht. Kuna PPA enda väidete kohaselt ei ole neil võimalust hinnata parteipileti autentsust, siis ei ole PPA-l alust ka kõnealuse tõendi ehtsust eitada.
8.Kaebaja rõhutab, et vestlusel venna röövimise kohta antud selgituste üldisus ei tähenda automaatselt ütluste ebausaldusväärsust. Kaebaja päritoluriigi kodulinnas on Linna Rahukomitee, mis on turvalisuse ja rahu säilitamise organisatsioon. Nimetatud komitee on kaebaja olukorrast ja tagakiusu alustest teadlik. Kaebaja kontakteerub komiteega viivitamatult ning esitab kohtule komiteelt saadud vastuseid hilisemas menetluses.
9.Varjupaiga taotleja otsus lahkuda oma koduriigist võib olla mitmetahuline ja sõltuda mitmetest erinevatest asjaoludest, sest varjupaiga taotlejate olukorrad on niivõrd erinevad ja sellest tulenevalt ka individuaalsed. Siiski on oluline mõista, et isiku lahkumise otsus ei pruugi alati viidata pahatahtlikele kavatsustele. Seega on igati inimlikult arusaadav ja eluliselt usutav, et rahvusvahelise kaitse taotlejad lahkuvad oma päritoluriigist ja ületavad piiri erinevatel viisidel. Mõned teevad seda ebaseaduslikult, impulsiivselt, teiste tegevus on aga rohkem läbi mõeldud. Eeltoodu sõltub paljudest faktoritest – alates isiku emotsionaalsest seisundist, lõpetades muude asjaoludega, nt perekond, töö jms. Seega on lubamatu heita kaebajale ette, et nende emotsionaalne seisund on olnud piisavalt stabiilne, et mitte teha nö väga impulsiivseid liigutusi, vaid et tema tegevus oli mõnevõrra planeeritud. PPA on otsuse tegemisel andnud kaebaja päritolu riigist lahkumise viisile ebaproportsionaalselt suure kaalu, jättes tagaplaanile muud kaebajaga seotud asjaolud.
10.VRKS §-s 201 sätestatud eeldused taotluse põhjendamatuks lugemiseks on praegusel juhul täitmata, sest taotleja esitatud väited ja põhjendused on selgelt seotud rahvusvahelise kaitse saamise tingimustega. Taotlus on esitatud tegeliku rahvusvahelise kaitse vajaduse tõttu, mitte eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada, olenemata sellest, et PPA tegi tagasilükkava otsuse.
11.Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on PPA kaudsete tõendite olemasolu pidanud asjakohatuteks. Kaebaja on esitanud endaga seotud asjaolude tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid. Isegi, kui PPA leiab, et tegemist on kaudsete tõenditega, siis ei ole sellisel juhul alust sellise tõendi väärtust alahinnata. Kaudne tõend küll ei kajasta faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Kaebaja varjupaiga vajaduse tõendamine ei ole välistatud ka kaudsete tõenditega.
12.Kaebaja on 06.12.2023 toimunud vestlusel selgitanud PPA-le, et kaebaja teab, et tema vastu on Pakistanis algatatud uus asi. Kaebaja vajab veel lisaaega, et hankida tõend selle kohta, kuivõrd vastava asjaolu tõendav dokument asub Pakistani politseis.
13.Kaebaja on andnud detailseid selgitusi selle kohta, miks ta vajas arstiabi. Kaebaja ei peagi teadma, miks talle määrati antibiootikume. Kaebaja ei pöördunud haiglasse antibiootikumide saamise palvega, vaid konkreetse tervisemurega, mille ravi otsustavad asjatundjad. Üldiselt kasutatakse antibiootikume infektsioonide ravimiseks. Ei ole ka välistatud ka see, et antibiootikumide määramine oli vale, kuid antibiootikume tuleb kasutada ainult selge vajaduse
korral, kui selle on määranud arst. Kaebaja on vaid jälginud arstide juhiseid ning selles ei ole midagi etteheidetavat. Arengumaades on ligikaudu 60% riiklikes tervishoiuasutustes ja 70% eraasutustes ravimitest (sh antibiootikumid) välja kirjutatud ja välja antud sobimatult.1 Uuringud antibiootikumide kasutamisest Pakistanis näitasid, et Pakistanis on igas retseptis välja kirjutatud ravimite keskmine kogus umbes neli ja nendes antibiootikumides umbes seitsekümmend kuus protsenti. Ligi seitsekümmend viis protsenti antibiootikumiravimitest manustatakse süstimise teel.
14.PPA on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotleja erivajaduse hindamise vajalikkust ning ei ole ka sellega haldusmenetluse jooksul arvestanud. PPA on haldusmenetluses jätnud tähelepanuta kaebaja vaimse tervise probleeme. 10.08.2023 toimunud vestlusel PPA-ga on kaebaja väljendanud, et tal on depressioon ja ärevus ning ta võtab nende vastu rohtu. PPA hinnangul kaebaja ravimitarvitamine ja sellest tulenev mäluprobleem ei ole veenev. Kaebaja selgitab, et tal on diagnoositud mitmeid vaimse tervise probleeme nagu raske depressiivne häire, ärevushäire ja PTSD (s.o post-traumaatiline stressihäire). Kaebaja sai Eestis vastavat arstiabi Tartu Vaimse tervise kliinikus AJK Kliinik. Kaebajale on määratud raviskeem - duloksetiin 30 mg, propranolool 40 mg, zopikloon 7,5 mg. Kaebaja kontakteerus oma raviarstiga, et küsida välja oma terviseandmeid ja vaimse tervisega seotud dokumente, kuid arst ei ole käesoleva kaebuse esitamise hetkeks veel kaebajale vastanud, kuna ta viibib kuni 19.01.2024 puhkusel. Seega esitab kaebaja vastavad dokumendid hilisemas menetluses. VRKS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt arvestatakse rahvusvahelise kaitse menetluses erivajadusega taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi. Praegusel juhul on kaebaja viidanud oma vaimse tervise probleemidele juba esimese vestluse käigus, vastates kolmandale küsimusele, kuid PPA on jätnud sellele õigeaegselt reageerimata ning on üldsegi jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole Eestis olles psühholoogiteenust vajanud. Erivajaduse tuvastamine on iga haldusorgani kohustus, mille täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine oluliselt mõjutab kogu menetluse õiguspärasust ning rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse usaldusväärsust. Kuna kaebaja ei olnud vestluse ajaks psühholoogilist abi ega ravi saanud, võis see mõjutada tema võimet selgitusi anda ning antud seletuste detailsusastet.
15.Eeltooduga seondub ka PPA küsitlustehnika puudulikkus. PPA küsitlustehnika on kohati ründav ning ei ole suunatud kaebajaga seotud asjaolude uurimisele. Näiteks on PPA konstrueerinud oma küsimusi selliselt, et küsimuses endas sisaldus vastus. Samuti on PPA tegelenud oma loogika (õigemini spekulatsioonide) peale surumisega kaebaja venna röövimise osas. PPA pidas loogilisemaks seda, kui kaebaja vend viiakse ära ja vennal lastakse kaebaja kontakti otsida.
16.PPA heitis kaebajale 06.12.2023 vestlusel seda, et kaebaja ei oska PPA-le öelda, milles teda süüdistatakse. Kaebaja on andnud PPA-le piisavalt selgeid põhjendusi selle kohta, kuidas ja millist seadust ta rikkus. Kaebaja on viidanud nn terrorismivastasele seadusele. PPA poolt kogutud päritoluriigi infos on mh leitud, et „Meelevaldselt vahistati nii opositsioonilise erakonna liikmeid kui ka inimesi, keda süüdistati vägivallatsemises. Paljud said süüdistuse seaduste alusel, mis on ebamääraselt ja laialt sõnastatud ning keelavad mässamise ja ühiskonnale ohuks olemise“. Pakistanis on tõepoolest olemas The Anti-Terrorism Act, mis on peamine õigusakt, mis käsitleb terrorismi ning puudutab selliste tegevuste keelustamist, mis viitavad ühiskonnas hirmu või ebakindluse tunde tekitamisele; mässamisele; valitsuse või avalikkuse ähvardamisele jne.
17.Kaebaja on lisaks hirmule sõjaväe ees selgitanud PPA-le, et protestil tulistajate partei nimi oli Awami National Party ehk ANP. Selle kohta PPA päritoluriigi infot kogunud ei ole. Seega, ehkki kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et ta kardab konkreetset rühmitust (partei), siis seda asjaolu PPA otsuses ei analüüsi ning see on jäetud tähelepanuta.
18.Menetluse käigus esitatud dokumentide ja materjalide nimekirjas on mh 3 videofaili ja 06.12.2023 PPA-le edastatud dokumendid kaebaja kuuluvuse kohta Pakistan Tahreek Insaf (PTI) parteisse. Kaebaja esindaja taotles PPA-lt ligipääsu haldustoimiku materjalidele, kuid eelnimetatud tõendeid kaebaja esindajale edastatud materjalide hulgas ei ole. Seega ei ole kaebaja esindajal sellele PPA järeldustele (kõnealuseid tõendeid puudutavas osas) põhjalikult vastata ja ümber lükata.
19.Kui kohus ei nõustu sellega, et kaebaja kvalifitseerub põgenikuks, leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud teda tunnustama täiendava kaitse saajana. Kaebajal esineb põhjendatud tagakiusukartus. Kaebaja on selgelt väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Pakistani. Kaebajat on varasealt kodumaal rünnatut ning tapetud on sisuliselt terve kaebaja perekond. Näiteks toimus Pakistanis 2023. aasta esimesel poolel vähemalt 271 militaarset rünnakut, mille tulemusel hukkus 389 inimest ja sai vigastada 656 inimest. Käesoleva aasta info kohaselt Iraan andis rea rünnakuid "vaenulike jõudude" vastu Iraagis, Süürias ja Pakistanis. Viimases intsidendis üle nende ühise piiri on kahe naabri vahel pinged tõusnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Pakistani riigisisene ega rahvusvahelise iseloomuga relvakonflikt täielikult lõppenud.
20.Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes oleks pidanud jätma sissesõidukeelu kohaldamata. Kolme aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kellele tuleks reisimist Eestisse või laiemalt Euroopa Liitu ära keelata. Ta ei ole menetlust takistanud ega teinud muud, mille tõttu teda ebasoovitavaks isikuks pidada. PPA ei ole vastupidist seisukohta vähimalgi määral põhjendanud. PPA ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võtnud arvesse kaebaja tervisliku seisundit. Kaebaja palub siinkohal arvestada kaebuses tema vaimse tervise kohta toodud põhjendustega. PPA on jätnud olulise kaalutluse tegemata, mistõttu on jõudnud ka valele järeldusele. Arvestades kaebaja terviseseisundit võib oht kaebaja elule tekkida ootamatult ning kui, siis ilmselt enne kolme aasta pikkuse sissesõidukeelu lõppemist. Tegemist on asjaoluga, millega oleks PPA pidanud arvestama. Pakistani vaimse tervise valdkonna arengud on World Health Organization’i poolt kirjeldatud riigi vaimse tervise profiilis, milles on märgitud mh järgmine statistika: riigil puudub suitsiidide ennetamise plaan; valitsuse kogukulud vaimsele tervise valkonnale on vaid 0,04%; 100 000 elaniku kohta on riigis 0,14 psühhiaatrit, 0,05 psühholoogi ning kokku 0,55 vaimse tervisega tegelevat töötajat, kellest 0,09 on vaimse tervise õed. Eeltoodud andmetest tuleb järeldada, et on äärmiselt tõenäoline, et kaebajal päritoluriigis tekkivad suured probleemid vajalikele raviteenustele ligi pääsemisega. PPA ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võtnud arvesse kaebaja tervisliku seisundit. PPA ei ole kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel hinnanud ohtu kaebaja elule lähtuvalt tagakiusu ohust ja vaimse tervise probleemidest, mistõttu tuleb kaebajale määratud sissesõidukeeld tühistada. Samuti ei saa olla kahtlust ka selles, et kui kaebaja lahkub päritoluriiki, siis eeltoodud kaebaja pagulase staatuse ja täiendava kaitse vajaduse asjaolude tõttu algab tagakius sinna naastes koheselt. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja on seisukohal, et PPA 11.12.2023 otsus nr 12306150126-1 on seaduspärane. Kaebaja üldine usaldusväärsus on madal ning ta ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks ja tema taotlus on põhjendamatu. PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
22.Kuigi PPA möönab, et varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki enda väiteid dokumentaalselt tõendada, ei ole PPA oma järeldusteni jõudnud pelgalt kaebaja esitatud tõendite nappuse või madala usaldusväärsuse tõttu. PPA on oma otsuse lk-l 4 põhjendanud, et kuigi kaebaja ütluste kohaselt korraldas kaebaja parteis kogunemisi, organiseeris üritusi ja vastutas uute liikmete värbamise eest, siis ei olnud kaebajal peale parteipileti koopia rohkem tõendeid parteisse kuulumise kohta esitada. Kaebaja selgitas, et Pakistanis ei ole palju dokumentatsiooni
ja kõiki asju tehakse suuliselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selgitused enda rolli kohta parteis on olnud üldsõnalised. Vastustaja juhib tähelepanu, et 10.08.2023 vestlusel kaebaja selgitas (vastates küsimusele, mis puudutab tõendeid parteilise tegevuse kohta), et kui midagi juurde on vaja, siis ta saab seda hankida. Kaebaja on esitanud 06.12.2023 e-kirja manusena foto teatisest nr CS/GS/18/07 (X. X. määramine partei nõukogu presidendiks). Kuna tegemist on fotoga dokumendist, ei saa PPA veenduda ka selle dokumendi autentsuses, samuti ei tõenda dokument kuidagimoodi kaebaja tegevust parteis. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selgitused, et Pakistanis ei ole palju dokumentatsiooni ja kõiki asju tehakse suuliselt, ei ole veenev. Kaebaja selgituste kohaselt vastutas ta ürituste tarbeks lava, heli, toolide, telkide organiseerimise eest, samuti korraldati kaebaja sõnul partei poolt tüdrukute kooli rahastamist, linna sotsiaalsete probleemidega tegelemist. Ei ole usutav, et taolisi toiminguid viiakse läbi vaid suuliste kokkulepete alusel.
23.PPA ei heida kaebajale ette, et parteipileti koopia puhul pole võimalik selle autentsuses veenduda, vaid konstateerib fakti. Lähtudes kaebaja väite loogikast, dokumendi autentsuse hindamise võimaluse puudumisel ei saa ka jaatada tõendi ehtsust.
24.Vastustaja nõustub, et vaid selgituste üldisus ei tähenda automaatselt ütluste ebausaldusväärsust. Vastustaja märgib siinkohal, et üldiseks ei jäänud mitte ainult kaebaja ütlused tema venna röövimise põhjuste kohta, vaid ka muud kaebaja ütlused, näiteks tema rolli kohta parteis, aga ka Pakistanist lahkumise kohta.
25.Täiendavalt, nähtub kaebajaga 06.12.2023 peetud vestlusest, et kaebaja ütlused on ajas progresseeruvad ning seega vastuolulised. Nii on kaebaja 10.08.2023 vestlusel selgitanud, et 09.05.2023 toimunud meeleavaldus lõppes sellega, et kohale saabus politsei ja armee avas meeleavaldajate suunas kummikuulidega tule, sh sai kaebaja ka ise kuuliga pihta. Seejärel läks kaebaja koju ja pesi enda nägu ning seejärel haiglasse, kus talle anti antibiootikume. Seevastu 06.12.2023 vestlusel selgitas kaebaja sama meeleavalduse kohta, et meeleavaldajate suhtes kasutati pisargaasi ning mindi haiglasse; haiglas osutati esmaabi, tehti süsti ning kästi kaebajal nägu pesta. Seejärel lisas kaebaja, et sai valuvaigisteid põhjusel, et teda oli kaigastega pekstud. Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale (otsus asjas nr 3-23-1100), et info pidevat lisandumist ei saa selgitada vaid isiku võimetusega kõike korraga meenutada. Kui isik soovib teiselt riigilt rahvusvahelist kaitset, peab ta igast küljest kaasa aitama rahvusvahelise kaitse asjaolude väljaselgitamisele (VRKS § 11 lg 2). Kohus märkis, et see tähendab mh piisavat taotleja poolset pingutust, et anda vastustajale võimalikult täpsed ja detailsed selgitused sündmuste kohta, millele tuginedes rahvusvahelist kaitset taotletakse.
26.Kaebaja toob välja (kaebuse p 2.11), et tema päritoluriigi kodulinnas on organisatsioon, mis on kaebaja olukorrast teadlik. Kaebaja lubab viivitamatult organisatsiooniga kontakteeruda ning esitada kohtule organisatsioonilt saadud vastuseid hilisemas menetluses. Kaebaja saabus Eestisse 15.06.2023 ning ei ole põhjendanud, miks ta ei ole antud organisatsiooniga ühendust võtnud haldusmenetluse läbiviimise ajal. Samuti jääb arusaamatuks, et kui kaebajal on kontakt organisatsiooniga päritoluriigis, mis on tema asjaoludest teadlik ning saab kaebajale edastada informatsiooni, siis millistele tõendite hankimise raskustele viitab kaebaja kaebuses.
27.PPA ei heida kaebajale ette Eesti viisa taotlemist Pakistanis ega ettevalmistuste tegemist riigist lahkumiseks. PPA konstateerib fakti – teise riiki sisenemiseks viisa taotlemine ongi oma olemuselt ettevalmistuste tegemine teise riiki reisimiseks. Kaebaja on võtnud PPA otsuses oleva väite kontekstist välja. PPA on oma otsuses märkinud, et kaebaja tegi ettevalmistusi Pakistanist lahkumiseks – taotles ja sai endale viisa. Samas Eestisse sisenemisel andis ta piirivalvuritele segaseid selgitusi enda reisi eesmärgi kohta. Kaebaja põhjendus, et ta ei soovinud lennujaamas varjupaika taotleda, kuna tal ei olnud infot asüüliprotsessi kohta,12 ei ole usutav. Kui isik
põgeneb enda päritoluriigist tagakiusuohu tõttu ning otsustab pöörduda varjupaiga taotlemiseks riiki, kuhu tal oli väidetavalt eelnevalt kavatsus reisida turismi eesmärgil, siis ei ole usutav, et isik ei ole võimeline riiki saabumisel andma piirivalvuritele adekvaatseid selgitusi reisi eesmärgi kohta. Kuigi PPA järeldas, et kaebaja käitumine viitab varjupaigataotluse esitamisele eesmärgiga vältida enda väljasaatmist Eestist, ei ole PPA oma otsuses tuginenud VRKS §-le 201.
28.Kuigi kaebaja viitab õigesti, et varjupaiga vajaduse tõendamine ei ole välistatud ka kaudsete tõenditega, ei ole PPA kaebaja varjupaigataotlust tagasi lükanud vaid selle tõttu, et kõik kaebaja esitatud tõendid olid kaudsed.
29.Kuigi kaebaja viitab õigesti, et varjupaiga vajaduse tõendamine ei ole välistatud ka kaudsete tõenditega, ei ole PPA kaebaja varjupaigataotlust tagasi lükanud vaid selle tõttu, et kõik kaebaja esitatud tõendid olid kaudsed.
30.Kaebaja väide, et ta on andnud detailseid selgitusi seoses arstiabi saamisega, on kaebaja subjektiivne hinnang. Vastustaja on juba selgitanud, et kaebaja ütlused on olnud ajas progresseeruvad. Arvestades, et 06.12.2023 vestlusel pidi menetleja esitama kaebajale korduvalt täpsustavaid küsimusi seoses haiglasse pöördumisega, ei saa kaebaja taolisi ütlusi pidada kuigi detailseks. Varjupaiga taotleja peab igast küljest kaasa aitama varjupaigataotluse asjaolude väljaselgitamisele. Pelgalt seadusele viitamist kaebaja poolt ei saa käsitleda piisavalt selge põhjendusena selle kohta, kuidas ja millist seadust ta rikkus.
31.Kaebaja väidete osas kaebaja erivajaduse kohta märgib vastustaja järgmist. Tallinna Halduskohus on (jõustumata otsus nr 3-23-2497) märkinud, et ehkki VRKS § 151 lg 1 sätestab, et erivajadusega taotlejaks võib olla ka vaimse tervise probleemidega isik, siis ei ole VRKS § 151 lg-s 1 toodud loetelu selline, et isik tuleks igal juhul erivajadusega taotlejaks tunnistada. PPA on kaebajalt nii 10.08.2023 kui 06.12.2023 vestlustel küsinud, kas kaebajal esineb terviseprobleeme või muid asjaolusid, mis võiksid vestluse läbiviimist mõjutada ning kuigi kaebaja mainis esimesel vestlusel, et tal on depressioon ja ärevus, lisas ta, et võtab nende vastu rohtu ning mõlemal korral vastas kaebaja PPA küsimusele eitavalt. Kaebaja väide, et kuna kaebaja polnud vestluse ajaks psühholoogilist abi ega ravi saanud, võis see mõjutada tema võimet selgitusi anda ning selgituste detailsusastet, on oletuslik. Selle eesmärgiga PPA küsibki iga vestluse alguses, kas taotlejal on terviseprobleeme või muid asjaolusid, mis võiksid mõjutada vestluse läbiviimist.
32.Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et PPA küsitlustehnika on ründav ega ole suunatud kaebajaga seotud asjaolude uurimisele. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi näidet, kus tema hinnangul on PPA küsitlustehnika olnud ründav. Vastustaja on seisukohal, et PPA küsimused olid suunatud kaebaja asjaolude uurimisele. Asjaolu, et PPA toob vestlusel välja vastuolud kaebaja ütlustes või küsib täpsustavaid küsimusi (nt 06.12.2023 vestluse p-d 18 jj.) ei tähenda küsitlustehnika ründavust.
33.Kaebaja väide, et PPA on tegelenud oma spekulatsioonide pealesurumisega kaebaja venna röövimise osas on ebakohane. Kaebaja heidab PPA-le ette seisukoha võtmist kaebaja venna osas, kuid samas ei ole esitanud muud versiooni.
34.Kaebaja heidab PPA-le ette kaebaja tulistamise asjaolu analüüsimata jätmist. Vastavalt kaebaja 15.06.2023 seletuskirjale, tulistati teda poolteist aastat enne varjupaigataotluse esitamist. Samuti selgitas kaebaja 10.08.2023 vestlusel, et tal on viimased kaks aastat olnud obsessiivkompulsiivne häire, mille ta sai siis, kui teda jalga tulistati. Tulistamist ja tulistajate partei nime mainis kaebaja vastates küsimusele, kas tal on enne 09.05.2023 toimunud meeleavaldusi olnud probleeme päritoluriigis. Kaebaja ütlustest seega ei nähtu, et teda oleks ANP partei poolt tulistatud 09.05.2023 toimunud meeleavaldusel või, et kaebaja põgenes päritoluriigist just selle tulistamisega seotud hirmu tõttu. Kaebaja selgitustest nähtub, et
tulistamine oli leidnud aset poolteist-kaks aastat enne tema lahkumist päritoluriigist ning see oli üksik isoleeritud juhtum. Pärast tulistamist kaebaja ei näinud vajadust põgeneda päritoluriigist.
35.Seoses kaebaja etteheitega tõendite esindajale esitamata osas märgib vastustaja, et kaebaja esindajale jäid ekslikult kaebuses viidatud failid edastamata. Vastustaja on edastanud toimiku materjalid vastuse lisadena.
36.PPA on oma otsuses hinnanud kaebaja täiendava kaitse vajadust ning põhjendatult leidnud, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Kaebaja ei ole enda väidet terve perekonna tapmise kohta kuidagimoodi põhistanud, mistõttu ei saa vastustaja antud väite osas sisulist seisukohta võtta. Kuigi vaidlust ei ole, et Pakistanis on toimunud militaarsed rünnakud, ei ole nende mastaap selline, mille tõttu oleks ohus iga Pakistani kodanik pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu.
37.Kaebaja heidab PPA-le ette, et PPA ei ole lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse tegemisel arvestanud kaebaja tervislikku seisundit. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses nr 3-23-188 märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi võib isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra tõttu olla keelatud, kuid seda vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise. Kaebaja selgituste kohaselt on ta Pakistanis käinud arsti (psühholoogi) juures ning saanud ravimeid. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et tal oleks olnud probleeme sobiva ravi saamisega või oleks ravi temale kättesaamatuks tehtud.
38.PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse neid asjaolusid, mida kaebaja vestlusel seoses lahkumisettekirjutuse ning sissesõidukeelu kehtestamisega välja tõi. Kaebaja ei ole viidanud tervisega seotud probleemidele lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kontekstis. PPA on hinnanud kaebaja asjaolusid ning leidnud, et puuduvad alused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks või selle kohaldamiseks seaduses sätestatust lühemaks ajaks. Kohaldatud sissesõidukeeld ei takista isikul päritoluriigist emigreerumist. Isikul on võimalik siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse, samuti ei takista sissesõidukeeld hädavajaduse tekkimisel kaebajal Schengeni riikide piirile saabumise taotleda rahvusvahelist kaitset. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-23-188 leidnud, et sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12 ) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega pole 3 aastaks sissesõidukeelu kohaldamine tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
39.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. PPA 11.12.2023 otsus nr 12306150126-1 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täies ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib täiendavalt järgmist.
40.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised
veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
41.VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL art-s 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi art 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 p-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.
42.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Pakistani kodanik ning ta saabus Eestisse läbi Türgi Tallinna Lennujaama. Vaidlust pole ka selles, et kaebajal oli Eestisse sisenemisel viisa, mis tunnistati kehtetuks peale seda, kui selgus, et tal puuduvad asjakohased reisi eesmärki ja tingimusi õigustavad dokumendid. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja palus rahvusvahelist kaitset peale seda, kui talle koostati sisenemiskeeld. Kaebaja kardab Pakistani tagasi pöörduda põhjusel, et Pakistani luureasutus ISI otsib teda taga seoses tema kuulumisega endise peaministri Khani ́i parteisse. Kaebaja väitel arreteeritakse Pakistanis kõik Pakistan Tahreek Insaf partei liikmed. Pärast endise peaministri arreteerimist käis kaebaja koos teistega Mardan’i linnas protestil, kus protestijad loopisid sõjaväebaasi kividega, lõhuti aknaid ja põletati sõidukeid. Pärast proteste suundus kaebaja koju. ISI ehk luureasutuse töötajad käisid taotleja kodus ja viisid ära noorema venna. Perekond ütles, et kaebaja ei tohi koju naasta ning kaebaja lahkus Karachi linna. Kaebaja kuulis, et Pakistani luure otsib neid, kes protestidel osalesid. ISI võttis venna põhjusel, et kaebajat ennast ei olnud kodus. Pärast streiki arreteeriti 7000 inimest ja keegi ei tea nende asukohta. Pärast umbes 10 – 12 päeva toodi vend tagasi ning taotleja perekond lahkus ka Mardan’i linnast Karachi linna.
43.Esmalt avaldab kohus, et PPA ei ole tuginenud oma otsuses VRKS §-le 201, mistõttu jätab kohus kaebuse väited nimetatud eelduste puudumise osas tähelepanuta. PPA on küll viidanud kaebaja poolt varjupaigataotluse esitamisele eesmärgiga vältida enda väljasaatmist Eestist, ei ole PPA siiski lugenud kaebaja taotlust selgelt põhjendamatuks.
44.PPA on korrektselt hinnanud tagakiusukartuse põhjendatust seoses Pakistani naasmisega kaebaja poliitiliste veendumuste alusel. Kohus nõustub, et kaebaja ütluste ja selgituste üldisuse, aga ka pidevalt täiendava info lisandumise tõttu, sh vastuolulise info lisandumise tõttu ning tõendite nappuse ja kaudsuse tõttu kogumis on PPA-l põhjust kahelda kaebaja kaitse vajaduses. 10.08.2023 vestluse protokoll, p 11. 2 Samas, p 26.
Rahvusvahelise kaitse menetluses omab olulist kaalu taotleja enda kaasaaitamiskohustus ja tema üldine usaldusväärsus ning selgituste usutavus. Kaebaja ütlused on menetluses olnud väheveenvad ja vastuolulised. Muu hulgas on kaebaja esitanud erinevaid vastuolulisi väiteid 09.05.2023 meeleavaldusel toimunud ja sellele järgnenud sündmuste kohta (sh, kuidas ta viga sai ja mis toimus sündmusele järgnevalt) Nii on kaebaja 10.08.2023 vestlusel selgitanud, et 09.05.2023 toimunud meeleavaldus lõppes sellega, et kohale saabus politsei ja armee avas meeleavaldajate suunas kummikuulidega tule, sh sai kaebaja ka ise kuuliga pihta.1 Seejärel läks kaebaja koju ja pesi enda nägu ning seejärel haiglasse, kus talle anti antibiootikume.2 Kuid vastuolus eelviidatud selgitustega avaldas kaebaja 06.12.2023 vestlusel sama meeleavalduse kohta, et meeleavaldajate suhtes kasutati pisargaasi ning mindi haiglasse; haiglas osutati esmaabi, tehti süsti ning kästi kaebajal nägu pesta.2 Seejärel lisas kaebaja, et sai valuvaigisteid põhjusel, et teda oli kaigastega pekstud.4 Seejuures on PPA põhjendatult esile toonud, et kaebaja ütlused venna röövimise põhjuste kohta, tema rolli kohta parteis, aga ka Pakistanist lahkumise kohta on liialt üldised. Kaebaja ei osanud esile tuua tema venna röövimise ja kaebaja tagaotsimise vahelisi seoseid. Kaebaja selgitused omavad aga tähtsust kaebaja väidete üldise veenvuse ja usaldusväärsuse hindamise kontekstis. Koosmõjus eeltoodu, aga ka kaebaja esitatud politseitõendite nr 820 ja 833 tõlgete ebaõigsusega, aga ka sisulise üldisusega (ei keskenduta vahejuhtumitele endile), samuti, et tõendil nr 820, mis peaks olema kaebaja poolt allkirjastatud, on sama allkiri, mis on kaebaja vastu suunatud tõendil nr 833, on PPA põhjendatult kaebaja usaldusväärsuses kahelnud.
45.Kaebaja esitatud parteipileti koopia ja videofailid meeleavaldusest ei võimalda eeltoodut arvestades veenvalt järeldada kaebaja seotust ei partei ega ka meeleavaldusega või kaebaja poliitilise aktiivsusega. Videofailidelt ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja oleks seal osalenud või need filminud. Kaebaja väiteid tema seotuse kohta partei ja poliitika kinnitab ainsana parteipileti koopia, kuid antud tõendist üksinda (liiatigi kui selle autentsust ei ole võimalik tuvastada), ei saa kaebaja ütluste veenvust järeldada. Antud juhul peaks kaudsete tõenditega tehtavaid järeldusi kinnitama kaebaja veenvad ja usaldusväärsed selgitused, ent arvestades, et kaebaja usaldusväärsuses on põhjust juba muuda selgituste seisukohalt kahelda, siis ei ole alust pidada kaebaja taotlust põhjendatuks ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Liiatigi on PPA põhjendatult esile toonud, et kaebaja ei osanud vastata korrektselt oma partei kandidaatide ja üldiste valimistulemuste kohta ega ka kohalike valimiste aja kohta. PPA on esile toonud päritoluriigi info, mille kohaselt toimusid 2021 kohalikud valimised Khyber Pakhtunkhwas detsembris, kuid kaebaja seda ei mäletanud, pakkudes, et need toimusid aprill-mai-august. Samuti on PPA päritoluriigi teabele viidates esile toonud, et kohalikel valimistel sai kõige rohkem kohti Jamiat Ulema-e-Islam, kuid kaebaja vastas, et kõige rohkem sai hääli PTI. Ühtlasi tõi PPA välja, et valimised toimusid kahes osas, kuid kaebaja väitis, et ühes osas. PPA tõi veel ka välja, et et Peshawari linnapeavalimised võitis Jamiat Ulema-i-Islam-Fazl, kuid kaebaja arvates oli võitja PTI. Seejuures ei osanud kaebaja öelda, kes oli PTI linnapeakandidaat Peshawaris. Kaebaja väidetult poliitiliselt aktiivse partei liikmena (kaebaja oli enda väitel partei nõukogu president) pidanuks eeltoodud infot teadma. PPA on sellistest kaebaja ütlustest põhjendatult järeldanud, et ta ei olnud Pakistanis poliitikaga seotud isik. Lisaks on PPA toonud esile, et päritoluriigi informatsiooni ei kinnita, et üle riigi oleks hakatud PTI liikmeid tagakiusama pelgalt nende parteiliikmelisuse tõttu. Ent nagu eelnevalt öeldud, siis kaebaja väited meeleavaldusega seoses
06.12.2023 vestluse protokoll, p 18. Samas.
on olnud progresseeruvad ja vastuolulised. PPA on piisavalt veenvalt põhjendanud, miks kaebaja politseitõendid ei kinnita kaebaja suhtes menetluste alustamist.
46.Kaebuses on kaebaja esile toonud, et tema päritoluriigi kodulinnas on organisatsioon, mis on kaebaja olukorrast teadlik ning kaebaja avaldas et esitab hilisemas menetluses organisatsioonilt saadud vastused. Samas ei ole kaebaja sellekohaseid tõendeid esitanud ning jääb arusaamatuks, kui sellist tõendite hankimine on võimalik, siis miks ei ole kaebaja teinud seda juba haldusmenetluses. Lisaks on kaebaja väitnud, et lahkus päritoluriigist läbimõeldult ja planeeritult, mitte impulsiivselt, ent antud väite puhul ei ole kuidagi põhjendatud, et planeeritud tegevuse korral ei võta kaebaja kaasa mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid varjupaigataotluse menetluses tema väiteid ja ütlusi.
47.Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui kaebajat tulnuks käsitleda erivajadusega või et kaebaja oleks üldse eriolukorras VRKS § 151 mõttes. Igasugune vaimse tervise probleem ei viita erivajadusele antud sätte tähenduses ning kaebaja kaebuses esitatud väited ka kaebaja erivajadust ei kinnita. Vastustaja on menetluses kaebajalt nii 10.08.2023 kui 06.12.2023 vestlustel küsinud, kas kaebajal esineb terviseprobleeme või muid asjaolusid, mis võiksid vestluse läbiviimist mõjutada ning kuigi kaebaja mainis esimesel vestlusel, et tal on depressioon ja ärevus, lisas ta, et võtab nende vastu rohtu ning mõlemal korral vastas kaebaja PPA küsimusele eitavalt. Seega ei pidanud PPA hindama kaebajat erivajadusega isikuks. Lisaks on kaebaja ka kaebuses esile toonud kaebaja emotsionaalse seisundi piisava stabiilsuse. Väites aga haldusmenetluses toimunud vestlustel, et kaebaja saab ravi, ei ole kohased kaebuses esitatud väited justkui poleks kaebaja vajalikku abi ega ravi saanud ja see mõjutas tema ütluste andmist. Sealhulgas ei ole esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et ka ravi ise, st ärevuse ja depressiooniga seoses tarvitavad ravimid, sellist mõju avaldaksid. Kaebuses on kaebaja küll väitnud, et esitab oma terviseandmed hilisemas menetluses seoses raviarsti puhkusel viimisega peale 19. jaanuari, kuid kaebaja ei ole seda teinud.
48.Kohus on seisukohal, et PPA ei pidanud arvestama riigist lahkumisega mitteseotud sündmusega ehk poolteist aastat enne varjupaigataotluse esitamist toimunud üksiku tulistamise juhtumiga. Seetõttu ja arvestades, et ANP parteri poolset tulistamist kaebaja 09.05.23 meeleavaldusel ei väitnud, ei pidanud PPA käsitlema ka ANP partei tegevust ja sellega seonduvat tagakiusamise ohtu.
49.PPA on põhjendatult hinnanud kaebaja täiendava kaitse vajadust Pakistanis ning tuvastanud, et seaduslikult riigist lahkunud kodanikel puudub igasugused takistused tagasipöördumiseks. Kaebaja on kogu elu elanud Pakistanis ning kaebajal pole oma elu jooksul olnud riigivõimuga probleeme, ta sai nii riigis sees kui ka riigist välja vabalt reisida. Seetõttu on PPA põhjendatult järeldanud, et kaebaja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid alles kaebuses esitatud väidet, justkui kaebaja terve pere oleks tapetud. Kaebuses esitatud statistiline informatsioon militaarsete rünnakute kohta riigis ei tõenda kuidagi kaebaja väited tema pere tapmise kohta. Seejuures märgib PPA põhjendatult, et riigis toimuvate militaarsete rünnakute mastaap ei ole selline, mis ohustaks iga Pakistani kodanikku pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu.
50.Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje. Seoses sissesõidukeelu kehtestamisega on
kohtupraktikas selgitatud, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist ja kohaldada talle sissesõidukeeldu. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama. Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld 3 aastat on normikohane ning kohus nõustub PPAga, et puuduvad sellised asjaolud ja eeldused, mis võimaldaksid kaaluda lühema tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamist. Kohus ei leia, et sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne ning et esineks humanitaarkaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, mille kohaselt pole PPA võtnud lahkumisetterkirjutuse ja sissesõidukeelu tegemisel arvesse kaebaja vaimset tervist. Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-16-2088, p 18). PPA viitab põhjendatult, et võttis otsuse tegemise ajal arvesse neid asjaolusid, mida kaebaja vestlusel seoses lahkumisettekirjutuse ning sissesõidukeelu kehtestamisega välja tõi. Kaebaja ei ole viidanud tervisega seotud probleemidele lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kontekstis. Lisaks ei tähenda iga terviseprobleem automaatselt seda, et isikut ei saa tagasi saata. Vastustaja viitab põhjendatult, et isiku tervislik olukord välistab riigist lahkuma kohustamise üksnes väga erandlikel juhtudel (vrd RKHKo nr 3-20-1115/147, pd 33-35.8). Nii tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast, et raskelt haiget isikut riigist lahkuma kohustamine (sh kaudselt) oleks mittetagasisaatmise põhimõttega vastuolus juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et isikut ähvardab sihtriigis ravi puudumise tõttu reaalne oht oodatava eluea oluliseks lühenemiseks või terviseseisundi kiireks, tõsiseks ja pöördumatuks halvenemiseks, millega kaasnevad tugevad valud (vt EIK otsus asjas C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p 66). Kaebaja poolt haldusmenetluses antud selgituste kohaselt on ta Pakistanis käinud arsti (psühholoogi) juures ning saanud ravimeid.3 Kaebaja selgitustest ei nähtu, et tal oleks olnud probleeme sobiva ravi saamisega või oleks ravi temale kättesaamatuks tehtud.
Vastavalt kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188) tuleb sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega on PPA põhjendatult esile toonud, et 3 aastaks sissesõidukeelu kohaldamine pole tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest.
51.VRKS § 10 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 1 mõttes ei ole lõplikku otsust kui PPA keeldub rahvusvahelise kaitse andmisest ja edasikaebamise tähtaeg veel kestab. Haldusakti edasikaebamisel loetakse lõplikuks otsuseks sama paragrahvi lõike 2 kohaselt halduskohtu otsus, millega on jäetud kaebus rahuldamata (halduskohtu otsus ei pea olema jõustunud) (vt RKHKm 02.03.2017, nr 3-3-1-54-16, p 16). VRKS § 31 lg 2 kohaselt lõpeb
10.08.2023 vestluse protokoll, p-d 67-68.
varjupaigamenetlus lõpliku otsuse tegemisega. Seega lõpeb kaebaja varjupaigataotleja staatus halduskohtu otsuse tegemisest ja sellega lõpevad ka varjupaigataotlejale ettenähtud õigused. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel aga Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmine ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3). Seega rahuldab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab PPA 31.10.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise, Eestist lahkumise ettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse nr 12305310062-1 kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (HKMS § 252 lg 3). Esialgse õiguskaitse kehtivusajal puudub kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, mistõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).
52.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda.
53.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.