Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.XX esitas 26. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale selgitustaotluse eesmärgiga saada vangla kaupluses müüdavate digibokside jne kohta teavet. Kaebaja viitab Tartu Vangla 25. märtsi 2024. a vastusele nr 111/24/63-2. Kaebaja palub otsustada uuesti ja anda infot. Lisaks esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja selgitab, et kuna tal puuduvad rahalised vahendid, siis palub ta võimaldada talle esialgne õiguskaitse.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 1. ja 10. aprillil 2024 kohtule kaebusega seonduvad materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I), seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning riigi õigusabi taotluse (III).
3-24-913 I
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tartu Vangla esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja esitas 4. märtsil 2024 Tartu Vanglale kaks pöördumist seoses vangla kaupluse sortimendiga (registreeriti numbriga 2-5/24/179-1). Kaebaja soovis saada teavet, kas e-poes on müügil mingid uued ja võimsad digiboksid, millel on "stop“ või "freeze“ nupp; kui palju need maksavad; kuidas on neid võimalik osta; kui palju maksab digiboks Nvidia Shield TV. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumistele 6. märtsi 2024. a vastusega nr 2-5/24/179-2, selgitades, et selliste küsimustega peab pöörduma otse e-poe poole, kuna vangla ei vahenda kaupade hindasid ja tooteinfot. Tartu Vangla väljastas kaebajale vangla kaupluse kui teabevaldaja kontaktid.
5.Lähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ning tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist väljastada talle
4.märtsi 2024. a pöördumistes soovitud teave (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
6.Kohus leiab, et XX kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
7.Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
8.Kaebaja soovib saada teavet vangla kaupluses müüdavate kaupade ning nende omaduste ja hinna kohta. Kohus leiab, et vangla poolt soovitud teabe väljastamata jätmine ei riiva kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Tartu Vangla on kaebajale 6. märtsi 2024. a vastuses nr 2-5/24/179-2 selgitanud, et tal tuleb soovitud andmete saamiseks pöörduda otse kaupluse teenust pakkuva e-poe Makro Trade Baltic OÜ poole. Samuti selgitas vangla kaebajale, kuidas Makro Trade Baltic OÜ poole pöörduda. Kohtu hinnangul ei saa soovitud teabe saamiseks Makro Trade Baltic OÜ-le kirjaliku taotluse esitamine või telefonikõne tegemine olla kaebajale liialt koormav ning kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks selles osas takistusi. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa vangla keeldumine kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda. Kaebajal on võimalik soovitud teave teabevaldajalt teada saada.
9.Kohus leiab samuti, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja 4. märtsi 2024. a pöördumiste puhul tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse tähenduses. Tartu Vangla on põhjendatult asunud seisukohale, et kuivõrd kaebaja soovis saada
3-24-913 teavet vangla kaupluses müüdavate kaupade kohta, siis tuli kaebajal pöörduda otse e-poe poole, kuna Tartu Vangla ei ole pöördumistes soovitud teabe (kaupade olemasolu, hind, omadused) valdaja. Teabevaldajaks on antud juhul kauplus, kus kaubad müügil on. Ühestki õigusaktist ei tulene Tartu Vangla kohustust ise kaebaja 4. märtsi 2024. a pöördumistes soovitud teavet koguda. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust seoses kaebaja
4.märtsi 2024. a pöördumistele vastamisega.
10.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus XX kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. II
12.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise. Kaebaja selgitab, et tal puuduvad rahalised vahendid ja seoses sellega palub ta võimaldada talle esialgne õiguskaitse selles haldusasjas.
13.HKMS § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 26. november 2023 kuni 25. märts 2024 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
14.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS § 251 lõikes 1. HKMS § 2 lõikest 4 juhindudes lähtub kohus esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole välja toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, siis saab kohtu hinnangul siiski järeldada kaebaja tahet, et Tartu Vangla väljastaks talle 4. märtsi 2024. a pöördumistes soovitud teabe.
15.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebajal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti
3-24-913 kõrvaldatavad tagajärjed. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks, et see oleks vajalik isiku õiguste kaitseks.
16.Kuigi kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt põhjendanud, vaid üksnes osutanud, et tal puuduvad rahalised vahendid, ei pea kohus vajalikuks taotlust käiguta jätta. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebajal ei esine käesoleval ajal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja soovitud teave on üksnes informatiivne ega mõjuta kuidagi kaebaja õigusi. Kohus on seisukohal, et kaebajat ei saa praegu ähvarda tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Lisaks ei saaks kohus esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglat kohustada 4. märtsi 2024. a pöördumistes soovitud teavet väljastama, kuna vangla ei ole vastava teabe valdaja. Juhul kui kaebajal soovib endiselt saada teavet vangla kaupluses müüdavate kaupade kohta, siis tuleb tal pöörduda vastavasisulise taotlusega vangla kaupluse Makro Trade Baltic OÜ poole.
17.Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et kaebajale tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata. III
18.Kaebaja on esitanud koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5.
19.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
20.RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas, kus kohus kaebuse tagastab, ei oleks riigi õigusabi määramine RÕS § 7 lõike 1 punktist 5 lähtudes eesmärgipärane. Arvestades eelnevalt välja toodud kaebuse tagastamise põhjuseid, leiab kohus, et ka enne kaebuse tagastamist kaebajale esindaja määramine ei oleks saanud aidata kaasa kaebuse menetlemisele. Samuti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel on eelnev kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varem korduvalt iseseisvalt esitanud halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Ka praegusel juhul suutis kaebaja esitada kohtule arusaadava kohustamiskaebuse, millest nähtub tema tahe ja eesmärk. Seetõttu ei ole riigi õigusabi määramine põhjendatud ka lähtudes RÕS § 7 lõike 1 punktist 1.
3-24-913
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.