G.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsuse nr 4.21/247-1 osalise tühistamise- ja vastava loa väljastamise kohustamise- või vaidlusaluse küsimuse uuesti otsustamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – G.C, esindaja v.adv Tauno Tark; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsus nr 4.2-1/247-1 selles osas, milles kaebaja taotlus teise tulirelva soetamiseks rahuldamata jäeti;
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaidlusalust küsimust uuesti otsustama;
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 4710 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.G.C esitas 31.10.2022 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuurile relva soetamise loa taotluse kahele vintraudsele püstolile enese-ja vara kaitse otstarbel.
2.Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsusega nr 4.2-1/247-1 keelduti osaliselt G.C-le soetamisloa väljastamisest, kuna PPA Põhja prefektuuri hinnangul ei ole G.C sisuliselt põhjendanud, kuidas kahe tulirelva omamine muudab tõhusamaks tema kaitset. Otsusest nähtuvalt oli teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel 23.10.2022 PPA Põhja prefektuuri poolt G.C-le väljastatud relvaluba nr DL50028571 püstoli liigile enese ja vara kaitse otstarbeks kehtivusega 09.12.2024, kuid registreeritud relvad isikul puudusid.
3.G.C esitas Tallinna Halduskohtule 01.02.2023 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1 osalise tühistamise nõudes. Seonduvalt tühistamisnõudega oli täiendavalt taotletud veel Politsei- ja Piirivalveameti kohustamist väljastama G.C-le relva soetamise luba ka teise vintraudse püstoli soetamiseks või siis asja uuesti otsustama.
4.Tallinna Halduskohus võttis 06.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 15.03.2023.
6.Kaebaja esitas 01.06.2023 menetluskulude nimekirja.
7.Tallinna Halduskohus määras 25.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja hinnangul on PPA põhjendused vastuolus seadusega, vastuolulised ning kohati ka arusaamatud. Kaebaja on veendunud, et tema taotlus kahe vintraudse püstoli soetamiseks oli kehtiva õigusega kooskõlas ning et (relvaseadus) RelvS ei andnud PPA-le alust keelduda sellise loa andmisest. PPA otsus on õigusvastane, mis tõttu see kuulub tühistamisele.
8.1.Kaebaja toob välja, et ta ei ole mitte kunagi põhjendanud oma taotlust väitega, et talle relvad „väga meeldivad“ või, et ta soovib kasutada relva/relvi „täpsuslaskmise võistlustel“. Kaebaja on selgitanud, et kahe vintraudse püstoli taotlemise põhjuseks on eesmärk osta üks pikema toruga püstol, mille täpsus on suurem, ning üks väiksem püstol, mida oleks igapäevaselt mugavam varjatult kaasas kanda.
8.2.Kaebaja hinnangul vastab tema taotlus täielikult RelvS nõuetele. Nagu ka PPA ise kinnitab, ei näe seadus ette relvade piirmäära, mida relvaluba omav isik võiks soetada. Kaebaja on seisukohal, et seadus ei näe ette ka täiendavat põhjendamiskohustust rohkem kui ühe püstoli soetamiseks. Nõuded taotlusele on sätestatud RelvS §-s 35. Poolte vahel puudub eelduslikult vaidlus, et G.C on eelnevad tingimused nõuetekohaselt täitnud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et G.C puhul ei esine RelvS § 36 lg-s 1 ja RelvS § 36 lg-s 4 viidatud nn absoluutseid ja diskretsioonilisi keeldumise aluseid ning PPA ei ole oma otsuses arusaadavalt neile ka tuginenud.
8.3.Kaebaja hinnangul ei näe seadus ette täiendavat põhjendamiskohustust rohkem kui ühe püstoli soetamiseks. Seaduse sõnastusest ja loogikast tulenevalt on isikul õigus soetada rohkem kui 1 püstolit enese ja vara kaitseks, kui ei esine RelvS § 36 lg 1 või lg 4 olukorda. Eelnevaid põhimõtteid kinnitab soetamisloa menetluse kohta ka PPA ise oma veebilehel.
9.Kaebaja esitas 01.06.2024 menetluskulude nimekirja ja taotleb vastustajalt kokku 4690 euro (ilma käibemaksuta) suuruse õigusabi kulu ja kaebuselt tasutud 20 euro suuruse riigilõivu hüvitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste kanda.
10.1.Vaidlust ei saa olla selles, et relv on kõrgema ohu allikas. PPA jõudis põhjendatult järeldusele, et kaebaja arusaam relvade kasutamisest ei ole realistlik. Tema rõhuasetus on kasutusmugavusel, mitte oma tegelike võimete hindamisel relva käitlejana. RelvS seab relva ohutu ja turvalise käsitsemise esikohale. Tõenäosus, et ootamatus ja ajakriitilises olukorras on aega kaaluda ja valida sihtmärki kõige paremini tabav relv, on ilmselgelt väike. Nimetatud põhjusel osundas PPA õigesti, et täpsuslaskmine on võimalik eelkõige laskevõistlustel. Kaebaja on PPA arvamuse kontekstist välja rebinud.
10.2.PPA sooviks ei olnud kaebaja relva omamise õigusest ilma jätmine. Otsus sündis arvestades taotluse eripära ning avalikkuse huvi elada ohutult isiku kõrval, kes hakkab omama relvi. PPA peab veenduma, et isik, kes soovib omada relvi, on usaldusväärne ja vastutustundlik.
10.3.Väide, et relva soetamise, omamise ja valdamise vajaduse märkimist tuleb lugeda pelgalt formaalsuseks, on ekslik. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise peamiseks eelduseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Kui jahipidamine ja sportimine on reguleeritud õigusaktidega, siis selged käitumisnormid enese ja vara kaitsmiseks puuduvad. Isik, kes võib kanda relva endaga kaasas iga päev ja erinevas keskkonnas (nt tööl, ühistranspordis, külas, kohvikus, kaubanduskeskuses jne) peab eriti kõrgelt teadvustama sellega seonduvaid riske. Tõepoolest ei sea RelvS piiri relvade soetamise arvule, kuid piiri seab taotleja reaalne võimekus neid käidelda ja kanda vastutust kooskõlas RelvS nõuetega. Enda turvalisust ei saa siduda pelgalt relvade arvuga, vaid oskusega relvaga ümber käia. PPA selgitas välja, et kaebaja ootused iseendale on liialt kõrged ja väljastas loa ühele relvale. PPA leiab, et otsus on piisavalt motiveeritud ning vastab haldusakti andmiseks kehtestatud materiaal- ja menetlusnormidele.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsust nr 4.2-1/2471, taotletud selle osalist tühistamist ning vastava loa väljastamise kohustamist või siis vaidlusaluse küsimuse uuesti otsustamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määrusega menetlusse võetud. Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 06.01.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub osaliselt õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/247-1 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
12.Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsusega nr 4.2-1/247-1 keelduti kaebajale relva soetamise loa väljastamisest osaliselt, pidades põhjendatuks väljastada soetamisloa ainult ühele vintraudsele püstolile, mitte aga kahele nagu kaebaja oli taotlenud. Kaebaja on aga seisukohal, et taotlus kahe vintraudse püstoli soetamiseks oli kehtiva õigusega kooskõlas ja et relvaseadus vastustajale selles osas keeldumiseks alust ei anna. Kaebaja vaidlustab 06.01.2023 otsust osas, milles teise relva soetamisele suunatud taotlus rahuldamata jäeti.
13.Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi ka – RelvS) § 28 lg 1 punktile 3 ning haldusmenetluse seaduse §-dele 6 ja 38. Relvaseaduse § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara
kaitseks). Haldusasja materjalist nähtuvalt oligi kaebaja taotlenud relvade soetamisluba turvalisuse tagamise eesmärgil. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka – HMS) §-le 6 on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluse seaduse § 38 seostub haldusorgani õigusega ja võimalusega nõuda menetlusosalistelt ning (ka) muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Haldusasja materjalist ega vaidlustatud haldusakti tekstist ei nähtu, et kaebaja oleks mingisuguse vajaliku tõendi või vajalikud andmed esitamata jätnud. Olukorda, kus mõni olulise tähendusega asjaolu või tõend jäetakse esitamata, reguleerib HMS § 38 lg 3, mille kohaselt võib haldusorgan sel juhul taotluse lihtsalt läbi vaatamata jätta. Antud juhul ei ole jäetud taotlust läbi vaatamata, vaid see jäeti osaliselt rahuldamata. Samas ei ole vaidlust, et kaebaja suhtes soetamisloa ja relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei ilmne. Midagi sellist vaidlustatud haldusaktis esile toodud ei ole, kusjuures eeldatavalt ei oleks pidanud olema vastavate asjaolude ilmnemise korral alust üleüldse kaebaja taotlust rahuldada ja soetamisluba väljastada.
14.Vaidlustatud otsuses on põhjendatud relva soetamise loa väljastamist ühele vintraudsele püstolile sellega, et enese ja vara kaitseks ei pea olema relvi arvukalt, et tulirelvi ei soetata põhimõttel, et üks on varjatud kandmiseks ja teine relvakapis hoidmiseks ja et kaebaja selgitused kahe tulirelva vajaduse kohta ei olnud adekvaatsed ega veenvad. Kaebaja on aga seisukohal, et seadus ei nõua täiendavat põhjendamiskohustust kui soovitakse soetada rohkem kui ühte püstolit.
15.Relvaseadus ei keela enam kui ühe relva soetamise loa andmist kui isik vastab kõigile tingimustele ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei esine. Samas ei ole haldusorgani diskretsioon päris olematu lähtuvalt haldusmenetluse seaduse üldistest põhimõtetest, eelkõige siis kui taotletakse luba küllalt arvukale relvade hulgale. Praegusel juhul taolise situatsiooniga tegemist ei ole. Kaebaja soovis soetada kahte relva. Sellest keeldumine ei baseeru ühelgi konkreetsel relvaseaduse ega haldusmenetluse seaduse sättel ning taotluse lahendamisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus selles osas, milles kaebaja taotlus teise tulirelva soetamiseks rahuldamata jäeti. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on üheks õiguspärase haldusakti eelduslikuks tingimuseks kaalutlusvigade puudumine. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja vastavasisuline taotlus uuesti läbi vaadata.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastavate arvete ning teenuse lühikirjeldusega haldusasja materjali juurde esitanud. Kaebaja taotleb 20 euro suuruse riigilõivu ja 4690 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. Seega mõistab kohus menetluskuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja 4710 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUMÄÄRUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
21.04.2026
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.