Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-226
Haldusasi
G.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.C, esindaja vandeadvokaat Tauno Tark Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde G.C 26.06.2024 menetlusdokumendi lisa digitaalse toimiku leheküljel 92.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsuse haldusasjas nr 3-23-226 resolutsiooni p 3 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti G.C esimese kohtuastme kulude katteks välja rohkem kui 20 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalevametilt G.C kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme kulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-226 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.C (kaebaja) esitas 31.10.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relvasoetamisloa taotluse kahele vintraudsele püstolile enese- ja vara kaitse otstarbel.
2.PPA tegi 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1, millega keeldus relvaseaduse § 28 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse §-de 6 ja 38 alusel kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest osaliselt, s.o ühe vintraudse püstoli osas.
3.Kaebaja esitas 01.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.01.2023 otsuse nr 4.21/247-1 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastama kaebajale relvasoetamisluba ka teise vintraudse püstoli soetamiseks või alternatiivselt kohustada vastustajat asja uueks otsustamiseks.
4.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.04.2024 otsusega kaebuse ning tühistas PPA 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1 osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata (resolutsiooni p 1), kohustas vastustajat asja uuesti otsustama (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4710 eurot (resolutsiooni p 3). Menetluskulude osas leidis halduskohus, et need tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista vastavalt kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA palub 24.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus osas, millega mõisteti vastustajalt välja menetluskulu 4710 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta vastustajalt menetluskulu välja mõistmata või vähendada vähemalt poole võrra. Halduskohus jättis menetluskulu väljamõistmisel täitmata HKMS § 109 lg-te 1 ja 2 nõuded. Kaebaja menetluskulude nimekirjale on lisatud MasterBase OÜ-le esitatud arved, kuid tõendamata on kulude tegelik kandmine ning puudub kinnitus selle kohta, et kaebaja on kohustatud kulu osaühingule hiljem hüvitama (HKMS § 109 lg 1 1 ; Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27). Halduskohus ei ole hinnanud menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust, rikkudes HKMS § 109 lg 6 nõuet. Sisuliselt on hindamata lepingulise esindaja selgitused tunnihinde ja osutatud teenuse kohta. Kaebaja esindaja ajakulu kaebuse koostamiseks ning tunnihind on üle paisutatud ning menetluskulu ei ole põhjendatud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6). Tegemist ei ole keeruka ega pikka aega kestnud vaidlusega. Vaidluse all on 2(4)
3-23-226 vaidlustatud haldusakti andmise õiguslik alus ning asjas toimus kirjalik menetlus. Kõrgemat tunnihinda ei ole põhjendatud aktsepteerida, kuna tegemist on tavapärase haldusaktiga seotud vaidlusega, mis ei nõudnud täiendavaid või erilisi pingutusi õigusteenuse osutamiseks. Osutatud teenuse sisu ja maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kaebus halduskohtule on kuueleheline ja selle koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu (Riigikohtu 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Tunnihind peaks sisaldama büroo- ja asjaajamiskulusid, milleks on kohtutoimiku koostamine ja komplekteerimine ning menetluskulude nimekirja koostamine (Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15). Kohtule ei ole esitatud tõlkeid, mistõttu on arusaamatu, kuidas see kulu on seotud praeguse asjaga.
7.Kaebaja palub 26.06.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 109 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Menetluskulud on välja mõistetavad juhul, kui on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 1 1). Seadus ei nõua maksekorralduse kohtule esitamist, kuna kulu ei pea olema kantud. Riigikohtu praktika ei näe ette juhist, et menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata olukorras, kus need on kandnud kolmas isik, kuid toimikus puudub tõend kulu hüvitamise kohta kolmandale isikule. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsioon. Halduskohus ei ole selgitamiskohustuse raames põhjendanud, et menetluskulude väljamõistmiseks on kaebajal tarvis esitada täiendavaid dokumente ja selleks puudus ka vajadus. Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247 (p 27) ei näe ette HKMS § 109 tõlgendust ega juhist, mille kohaselt kohus peab kohus võtma arvesse dokumendi esitamist, millest nähtuks kulude kandmise kohustus kolmandale isikule. Vastustaja vastuväited menetluskulude suurusele on sisustamata ja põhjendamatud. Esindaja tunnihinne on keskmine ja mõistlik. PPA viited menetluskulude nimekirja koostamise kulu osas toetuvad aegunud kohtupraktikale. Tänase kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamise kulu menetluskuluna väljamõistetav. Kaebaja esitab kolmanda isiku (MasterBase OÜ) kinnituskirja, millega osaühing kinnitab nõude olemasolu vastustaja vastu õigusabikulude osas. Kinnituskiri on koostatud ringkonnakohtule ning seda ei olnud võimalik varem esitada – selleks puudus vajadus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) materjalide juurde kaebaja 26.06.2024 menetlusdokumendi lisa (dtl 92). Tõend on asjakohane, kui apellatsiooniastmes oleks vajalik kaebaja kasuks välja mõista menetluskulusid.
9.Halduskohtu 24.04.2024 otsusega rahuldati kaebus (halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Selles osas on halduskohtu otsus jõustunud. Apellatsiooniastmes vaieldakse menetluskulude jagamise üle (halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3) ja seda üksnes esindajakulude väljamõistmise osas. Selle üle, et kaebuse rahuldamise tõttu tuli vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista halduskohtus tasutud riigilõiv 20 eurot (dtl 20), vaidlus puudub.
10.PPA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. § 109 lg 1 1 kohaselt on esindajakulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. 3(4)
3-23-226 Vastavalt § 109 lg-le 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt eeldab menetluskulude hüvitamine menetlusosalisele HKMS § 109 lg 5 alusel kulud tasunud muu isiku ja menetlusosalise vahelist kokkulepet kulude hüvitamise kohta muule isikule (nt 08.01.2026 otsus nr 3-23-125, p 24; 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 30). Seejuures nähtub Riigikohtu eelviidatud lahenditest, et menetlusosalise kohustus hüvitada õigusabikulud nende eest tasunud isikule peab nähtuma kohtule esitatud menetluskulu dokumentatsioonist, vastasel korral ei ole menetluskulu väljamõistetav.
12.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 01.06.2023 menetluskulude nimekirja ja kulude kandmise kohustuse dokumentidena Advokaadibüroo TARK arved (dtl 42 jj). Arvete järgi tekkis menetluskulude tasumise kohustus MasterBase OÜ-l. Menetluskulu dokumentidele ei olnud lisatud kinnitust või kokkulepet selle kohta, et kaebajal lasub kohustus menetluskulud hiljem MasterBase OÜ-le hüvitada. Vastav kinnitus (dtl 92) esitati ringkonnakohtule alles apellatsioonimenetluses. Seega ei olnud kaebaja esindajakulud halduskohtus § 109 lg 1 alusel vastustajalt väljamõistetavad ning kaebaja menetluskulud oleks tulnud riigilõivu 20 eurot ületavas osas jätta tema enda kanda. Kaebajat esindas halduskohtus vandeadvokaat, mistõttu on kaebaja etteheited halduskohtu selgituskohustuse täitmata jätmisest asjakohatud. Kohtupraktika, mille kohaselt peab HKMS § 109 lg 5 kohaldamiseks nähtuma menetluskulu dokumentide seast ka menetlusosalise kinnitus või kokkulepe menetluskulude hüvitamise kohta, on pikaajaline ja selge.
13.Kuna üksnes eeltoodu tõttu eksis halduskohus menetluskulude jagamisel, puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kaebaja esindajakulud olid vajalikud, põhjendatud ja mõistlikus suuruses.
14.Eelnevast tulenevalt tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tühistada osas, milles PPA-lt mõisteti kaebaja esimese kohtuastme kulude katteks välja rohkem kui 20 eurot (riigilõiv).
15.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.