Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-226
Haldusasi
G.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.C, esindaja vandeadvokaat Tauno Tark Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-226 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-226 vaidlustatud haldusakti andmise õiguslik alus ning asjas toimus kirjalik menetlus. Kõrgemat tunnihinda ei ole põhjendatud aktsepteerida, kuna tegemist on tavapärase haldusaktiga seotud vaidlusega, mis ei nõudnud täiendavaid või erilisi pingutusi õigusteenuse osutamiseks. Osutatud teenuse sisu ja maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kaebus halduskohtule on kuueleheline ja selle koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu (Riigikohtu 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Tunnihind peaks sisaldama büroo- ja asjaajamiskulusid, milleks on kohtutoimiku koostamine ja komplekteerimine ning menetluskulude nimekirja koostamine (Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15). Kohtule ei ole esitatud tõlkeid, mistõttu on arusaamatu, kuidas see kulu on seotud praeguse asjaga.
3-23-226 Vastavalt § 109 lg-le 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt eeldab menetluskulude hüvitamine menetlusosalisele HKMS § 109 lg 5 alusel kulud tasunud muu isiku ja menetlusosalise vahelist kokkulepet kulude hüvitamise kohta muule isikule (nt 08.01.2026 otsus nr 3-23-125, p 24; 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 30). Seejuures nähtub Riigikohtu eelviidatud lahenditest, et menetlusosalise kohustus hüvitada õigusabikulud nende eest tasunud isikule peab nähtuma kohtule esitatud menetluskulu dokumentatsioonist, vastasel korral ei ole menetluskulu väljamõistetav.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.