P.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuse nr 4.21/2476-1 tühistamise ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – P.Q, esindaja vandeadvokaat Carry Plaks; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsus nr 4.2-1/2476-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja vastavasisulist relvaloa saamise taotlust uuesti läbi vaatama;
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 1910 eurot;
3.Asendada avaldatavas tähemärkidega
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.P.Q esitas 25.10.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relvaloa taotluse nr DL50033486 vintraudse püstoli liigile sportimise ja turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitse) eesmärgil.
2.Politsei- ja Piirivalveamet saatis 01.12.2022 P.Q e-kirja, milles selgitas, et kuivõrd P.Q Kaitseliidu relva kandmise luba on kehtetu, ei kuulu P.Q n-ö soodustatud isikute hulka, kes on relvaeksami sooritamisest vabastatud, mistõttu peab kaebaja sooritama eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest.
3.P.Q käis teooriaeksamil 09.12.2022, 20.01.2023 ja 17.02.2023, mis ebaõnnestusid.
4.Politsei- ja Piirivalveamet teavitas P.Q 20.02.2023 e-kirja teel, et on kaalumas relvaloa andmisest keeldumist.
5.Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest.
6.P.Q esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2023 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuse nr 4.2-1/2476-1 tühistamise ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.
7.Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
8.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 04.05.2023.
9.Kaebaja esitas 14.06.2023 täiendavad seisukohad Politsei- ja Piirivalveameti vastuse osas.
10.Tallinna Halduskohus määras 26.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
11.P.Q esitas menetluskulude nimekirja 22.02.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
12.Kaebaja leiab et Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuses nr 4.2-1/2476-1 on menetlusvead, haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada ning tema relvaloa taotlus nr DL50033486 tuleb uuesti läbi vaadata. Samuti tuleb lubada teda relvaeksami korduseksamile (ilma katsete arvulise piirmäärata) tuvastades, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole ajalist ega arvulist piirmäära.
12.1.Kaebaja toob välja, et talle ei selgitatud enne eksami sooritamist, et teooriaeksamit võib sooritada üksnes kolm korda. Sellist asjaolu ei kirjelda ka info PPA kodulehel. Vastupidi, PPA kodulehel on relvaeksami kohta märgitud: „Korduseksam. Kui eksam ebaõnnestus, saad seda korrata vastavalt eksamigraafikule“.
12.2.Eksami toimumise ajal suuliselt korduseksamitele piirarvu seadmine ja kõnealuse eksami kaebaja nö viimaseks võimaluseks arvamine ei ole seaduslik ja rikub kaebaja õigustatud ootust. Eksamil (st ka korduseksamil) osalemise ainsaks tingimuseks on riigilõivu tasumine. Ajaline piirang on ette nähtud vaid laskmiskatsele – see tuleb sooritada 2 kuu jooksul ebaõnnestunud katsest. Aga ka selle tähtaja möödalaskmine ei ole aluseks relvaloa andmisest keeldumisele – seaduse kohaselt tuleb siis lihtsalt sooritada uuesti ka teooriaeksam (pluss laskmiskatse).
12.3.Kuigi haldusmenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul ja efektiivselt, ei tähenda see, et antud sätet tohiks rakendada isiku kahjuks ja tema õiguste piiramiseks. Haldusmenetluse efektiivsusega ei ole kooskõlas loataotluse menetluse ootamatu lõpetamine sisuliselt selle viimase etapi ajal, kui kaebaja
alles on antud etappi läbimas (relvaeksami sooritamine) – et siis alustada loataotluse menetlust otsast peale. Arvestades seda, et esimest korda sai kaebaja eksamit teostada 09.12.2023, vahepeal olid jõulud ning aastavahetus, siis napilt kaks kuud esimesest eksamist loa andmisest keelduva otsuse tegemine olukorras, kus kaebaja selgelt teavitas soovist relvaeksami korduseksamit veel kord sooritada, ei olnud mitte kuidagi põhjendatud. Kaebajale teadaolevalt on relvaeksamit võimaldatud teha ka näiteks 10 korda ja palju pikema ajavahemiku vältel (11 kuud) - enne kui on tehtud loa andmisest keeldumise otsus – seda kirjeldab kohtulahend 3-22-23. Seega on PPA praktika korduseksamite osas ilmselgelt erinev ja relvaloa taotlejaid koheldakse relvaeksamiga seoses erinevalt.
12.4.Käesoleval juhul ei ole haldusorgan mitte kordagi selgitanud, et relvaloa taotluse lahendamisel eksisteerib „ajaline ja katsete piirmäär“. Selgitamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusviga ja see võis rikkuda asja otsustamist (HMS § 58).
12.5.Otsuse põhjendustes on osundatud „ajalise ja katsete piirmäärale“, kuid ühelegi vastavale õigusnormile seejuures viitatud ei ole. Relvaseadus ei näe ette relvaloa väljastamisest keeldumist alusel, et taotleja ei ole kolmel korral või mingi konkreetse ajavahemiku vältel relvaeksamit edukalt sooritanud.
12.6.Haldusaktis puuduvad ka põhjendused, millisel õiguslikul alusel põhineb Politsei- ja Piirivalveameti otsus lubada kaebajal teha ainult kolm teooriaeksami katset.
13.Täiendavas 14.06.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et PPA ei ole selgitanud oma vastuses, miks tehti see „piirang“ kaebajale teatavaks alles peale eksami sooritamist, mitte enne. Haldusaktist (ega ka kohtule esitatud PPA vastusest) ei ole arusaadav, kuidas, miks ja millise arutluskäiguga jõudis PPA ametnik mõistlikult järeldusele, et kaebajal puudub motivatsioon relvaluba saada. Vead haldusmenetluse läbiviimisel ja asja otsustamisel on kaasa toonud õigusvastase haldusakti.
14.Kaebaja esitas 22.02.2024 menetluskulude nimekirja ja taotleb vastustajalt kokku 1910 euro (õigusabi kulu 1890 eurot ja riigilõiv 20 eurot) suuruse menetluskulu hüvitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
16.Relvaseaduse § 35 lg 1 kohaselt vaatab Politsei- ja Piirivalveamet füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates. RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud § 35 lõikes 5 sätestatud eksami. RelvS § 35 lg 5 esimese lause kohaselt võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. Siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 § 2 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab ning eksami läbiviimise aja ja koha määrab Politsei- ja Piirivalveamet.
17.Kaebaja on Kaitseliidu liige ning omanud kuni 12.11.2022 Kaitseliidu relva kandmise luba, kuid vaatamata sellele ebaõnnestus kaebajal teooriaeksam kolm korda, mistõttu tekkis vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebajal puuduvad relva omamiseks ja käsitsemiseks vajalikud ja nõutud teadmised ja oskused. Täiesti vale on kaebaja arusaam, et vastustaja pakub eksami formaadi varjus kaebajale individuaalset koolitust ning seda veel piiramatult ja tähtajatult. Eksam on olemasolevate teadmiste kontrollimiseks. Kaebaja ei saa eeldada, et ta saab eksamitel käia piiramatul arvul kordi
piiramatul ajal. Käesoleval juhul tegi kaebaja kolme kuu jooksul kolm teooriaeksamit, mis kõik ebaõnnestusid. Vastustaja on seisukohal, et see on piisav aeg ja piisav arv kordi kaebajal näitamaks ja vastustajale hindamaks, kas kaebajal on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised ja oskused olemas. Juba esimese teooriaeksami ebaõnnestumine pidanuks olema kaebajale piisavaks märguandeks ja motivatsiooniks, et ta peab järgmiseks eksamiks end paremini ja põhjalikumalt ette valmistama, mitte hakkama tegutsema või andma lubadusi alles siis, kui vastustaja annab teada, et ta võib relvaloa väljastamisest keelduda. Arvestades HMS § 5 lg-st 2 tulenevat eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõtet, otsustas PPA RelvS § 34 lg 1 p 3, RelvS § 35 lg 5 ja HMS § 43 lg 2 alusel keelduda P.Q-le relvaloa väljastamisest. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tegemisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid ning kehtivat õigust ning sellest tulenevalt on relvaloa väljastamisest keeldumise otsus formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsust nr 4.2-1/24761 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 03.04.2023 määrusega menetlusse võetud (vt ka selgitusi eelnimetatud määruse p-s 2). Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 27.02.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/2476-1 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
19.Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest, sest relvaeksam oli vaatamata korduvalt antud võimalustele sooritamata jäänud. Kaebaja on aga seisukohal, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole kehtestatud ajalist ega arvulist piirmäära, kusjuures haldusorgan ei olnud talle ka kordagi selgitanud, et relvaloa taotluse lahendamisel eksisteerivad vastavad piirmäärad.
20.Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi ka – RelvS) § 34 lg 1 punktile 3, relvaseaduse § 35 lõikele 5 ning haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele
2.Vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud relvaseaduse § 34 lg 1 punktile 3 võis väljastada relvaloa ametniku suulise otsuse alusel paberil või elektrooniliselt isikule, kes on sooritanud sama seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksami. RelvS § 35 lg 5 esimese lause kohaselt võis väljastada soetamisloa või relvaloa isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele 2 antakse taotletud haldusakti andmata jätmise korral selle kohta haldusakt ja kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Antud juhul haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega tegemist ei olnud. Vastustaja on kaebaja taotletud haldusakti andmata jätmise kohta vastavasisulise haldusakti 27.02.2023 seisuga vormistanud. Samas peab haldusakt vastama haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele.
21.Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Olukorras, kus relvaseaduse § 35 lg-s 5 nimetatud eksam oli sooritamata, relvaluba kaebajale väljastada ei saanud, kuid antud juhul ei võimaldanudki vastustaja eksamit enam sooritada ning selles kontekstis on põhirõhk eksami mittevõimaldamisega seonduval kaalutlemise küsimusel.
22.Kaebaja on soovinud eksamit uuesti sooritada märkides seonduvalt eelnimetatuga, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole kehtestatud mingisugust ajalist ega arvulist piirmäära, kusjuures vastustaja ei olnud oma vastupidist positsiooni talle eelnevalt ka teatavaks teinud. Relvaeksami nõudeid ja läbiviimise korda reguleerib siseministri 18.03.2015 määrus nr 13. Nimetatud määruse viienda paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tutvustatakse eksamineeritavale enne eksami sooritamist eksamikorda ja -tingimusi. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajat ei teavitatud eksami eel, et järjekordse eksami mittesooritamise korral seda rohkem enam teha ei saa. Kaebajale oli seda öeldud suuliselt eksami toimumise ajal, aga mitte enne eksamit. See on oluline menetluslik ning ühtlasi ka kaalumisviga. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest, et kui mitu korda võib eksamit üldse sooritada, siis on kaebaja õigesti märkinud, et vastavad õigusaktid mingisuguseid piirmäärasid ei sea. Mingil hetkel võib tekkida kogu vastavasisulise haldusmenetluse mõistlikesse ajalistesse piiridesse jäämise tagamise küsimus, mis on haldusorgani lahendada, kuid sellist ajalist suurusjärku, mida kajastab periood 25.10.2022 - 17.02.2023, ei saaks küll seda raamistikku ületavaks pidada. Politsei- ja Piirivalveameti vastupidises seisukohas väljendub samuti kaalutlusviga. Esialgu on seadusandja (RelvS § 35 lg 8), aga ka siseminister pidanud üldjoontes piisavaks reguleerida küsimust vastava riigilõivu tasumise kohustamisega. Siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 neljanda paragrahvi esimese lõike kohaselt lubatakse eksamile isik, kes on tasunud eksami vastuvõtmise eest riigilõivu. Eelnevast järeldub, et liigtihedat eksamil käimist on võimalik reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud aga edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning kohene keeldumine relvaloa väljastamisest valdkonda reguleerivate õigusnormidega kooskõlas.
23.Lähtuvalt eeltoodust peab kaebaja nõude rahuldama ning vaidlustatud haldusakti selles sisalduvate kaalutlusvigade tõttu tühistama. 27.02.2023 otsuse nr 4.2-1/2476-1 õigusvastaseks osutumise tõttu on vaja rahuldada ka asja uuele läbivaatamisele suunatud vastavasisuline taotlus ehk kaebaja kohustamisnõue.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastavate arvete ning teenuse lühikirjeldusega haldusasja materjali juurde tähtaegselt esitanud. Kaebaja taotleb 20 euro suuruse riigilõivu ja 1890 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Lähtuvalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Antud juhul võib pidada kulu põhjendatuks. Vastustaja ei ole haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaja raames ega hilisemalt kulude suurusele kui sellisele tegelikult ka vastu vaielnud. Lähtuvalt eeltoodust on vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks 1910 eurot.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärkidega, sest kaebaja on seda oma esialgse kaebuse tekstis ka taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.