Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-638
Haldusasi
P.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusele nr 4.2-1/2476-1
Menetlusosalised
Kaebaja – P.Q, esindaja vandeadvokaat Carry Plaks Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-638 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-638 haldusmenetlus, mis toimus 25.10.2022–17.02.2023, oleks kestnud ülemäära kaua. Liigtihedat eksamil käimist on võimalik reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning kohene keeldumine relvaloa väljastamisest õigusnormidega kooskõlas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-23-638 esitamisest. Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on samuti üks relvaloa väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS § 35 lg 1 nimetatud tähtaeg kulgema enne, kui isik on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise kohta on „nõutav dokument“ eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole sõnaselgelt nimetatud RelvS § 35 lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus vormistatakse (tunnistusena, andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS § 35 lõikes 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul peab vastustaja kontrollima nõutavate dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa andmisel kaalutlusõigust käsitlevates küsimustes ning vormistama otsuse. Vastustaja ei pea hakkama neid relvaloa väljastamiseks vajalikke menetlustoiminguid tegema enne, kui isik on relvaeksami sooritanud. Kuigi RelvS ega määrus nr 13 ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab taotleja relvaeksami sooritama või sellekohase tõendi relvaloa taotluse juurde esitama, saab vastustaja – juhul kui taotleja seda taotluse esitamisest arvates mõistliku aja jooksul ei tee – määrata selleks taotlejale tähtaja lähtudes HMS § 15 lõikest 2 ja HMS § 5 lõikest 2. Selle tähtaja jooksul eksami sooritamata jätmise korral on PPA-l alus jätta taotlus läbi vaatamata. Olukorras, kus seadus ei näe ette toimingu tegemiseks selget tähtaega, saab haldusorgan asja otsustamiseks vajaliku toimingu sooritamiseks taotlejale tähtaja määrata, lähtudes HMS § 5 lõikest 2. Ometi ei saa selle sätte alusel iseenesest keelduda relvaloa väljastamisest.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.