Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Katri Bergmann ja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
18.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.08.2024 (kaasa arvatud).
Võtta asjale juurde haldusasjade nr 3-23-2713 ja 3-24-488 digitoimikute väljavõtted.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 29.11.2023 reisibussis viibijaid. Üks bussis viibinud isik esitas võltsimistunnustega Pakistani kodaniku passi Y nimele. Passis oli võltsimistunnustega Itaalia viisa ja Itaalia piiriületustempel. Isik väitis, et ta soovib minna Tallinnasse tööle. Lisaküsimuste esitamisel väitis ta, et läheb paariks päevaks Tallinnasse, ööbib hotellis ja sõidab tagasi Itaaliasse. PPA tuvastas, et viisa ja piiriületustempel olid võltsitud. Isik viidi politseijaoskonda, kus selgus, et tal on kaasas Itaalia varjupaigataotleja tunnistus Xi nimele. Isik tunnistas, et esitatud pass on võltsitud ja ta ostis selle 550 euro eest Itaalias. Isik väitis, et tema õiged andmed on kantud Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistusele ja õigete andmetega reisidokument on Itaalias. Isik soovis sõita Tallinnasse ja sealt lennukiga Barcelonasse. Hiljem esitas isik varjupaigataotluse ja avaldas soovi jääda Eestisse. Isikul puudub elukoht Eestis ja sidemed Eestiga.
2.Isik peeti 29.11.2023 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni ja toimetati politseijaoskonda. Tallinna Halduskohus andis 01.12.2023 määrusega asjas nr 3-23-2713 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 01.02.2024. Kohus pikendas 01.02.2024 määrusega isiku kinnipidamise tähtaega kuni 29.02.2024.
3.Sõrmejälgede võrdluses saadi Estodaci kaudu tabamused – 30.04.2022 võeti isikult sõrmejäljed Austrias ja 07.02.2023 Itaalias. PPA tegi päringud Austriasse ja Itaaliasse. Austria andis teada, et nende andmebaasis on isikul mitu nime: X, sünd. XX XX XXXX, kodakondsus Pakistan; Y, sünd. XX XX XXXX, kodakondsus teadmata. Isik taotles Austrias rahvusvahelist kaitset 30.04.2022, kuid põgenes 13.05.2022. Kuna sõrmejäljed võeti ka Itaalias, siis ei tunnista Austria end vastutavaks riigiks. Itaalia nõustus 18.01.2024 isiku vastu võtma, kuid tühistas 29.01.2024 isiku vastuvõtmise, sest üleandmised on ajutiselt peatatud.
4.X esitas 16.02.2024 uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas isiku 19.02.2024 VRKSi alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 20.02.2024 määrusega asjas nr 3-24-488 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 20.04.2024.
5.X loobus 20.02.2024 rahvusvahelise kaitse taotlusest ja avaldas soovi sõita tagasi Pakistani. PPA koostas 21.02.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse, mida tutvustati isikule 22.02.2024. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 23.02.2024 määrusega asjas nr 3-24-525 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 23.04.2024.
6.PPA pöördus 2024. a märtsis isiku dokumenteerimiseks Pakistani saatkonna poole. Hetkel ei ole veel vastust saadud.
7.PPA esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 25 lg 1 alusel taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra Põhjendused:
7.1.Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seaduse § 43). Ta loobus oma rahvusvahelise kaitse taotlusest ja sellega muutus tema staatus Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostati 22.02.2024 sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja otsustati saata ta Pakistani.
7.2.Isikut tuleb kinni pidada kinnipidamiskeskuses. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Tal puudub Eestis elukoht, sidemed Eestiga ja reisidokument, mille saaks hoiule võtta. Isik on nõus saatkonnaga suhtlema ja on käitunud kinnipidamiskeskuses reeglitega kooskõlas, kuid see ei muuda isikut sedavõrd usaldusväärseks, et muudaks temast tuleneva põgenemisohu olematuks. Isik ei pruugi vabaduses viibides olla väljasaatmiseks kättesaadav ning ta võib asuda end varjama ja lahkuda talle sobivasse liikmesriiki, et vältida enda väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
7.3.Isiku suhtes esinevad kinnipidamise alused. Isiku sõnul on tema Pakistani reisidokument Itaalia ametivõimude käes. PPA tegi päringu Itaalia ametivõimudele, kuid nemad eitasid dokumendi olemasolu. PPA tegi Pakistanile taotluse isiku dokumenteerimiseks, kuid dokumenti ei ole veel väljastatud. Kuigi isik on avaldanud soovi, et ta saadetaks tagasi
2(6)
3-24-525
Pakistani, ei saa PPA olla veendunud, et ka vabaduses viibides oleks isik PPA-le väljasaatmise tagamiseks kättesaadav. Kinnipidamise protokolli tutvustamisel selgitas isik, et on nõus lahkuma Pakistani 10-15 päeva jooksul, pärast seda ei ole ta nõus sinna lahkuma. Isiku ütlusi muudab vastuoluliseks ka asjaolu, et kui ta väitis, et põgenes Itaaliast, kuna tema elu oli seal ohus, siis ometi ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset nt Lätis või teistes riikides enne Eestisse saabumist. Pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamist on isik suuliselt korduvalt avaldanud soovi iseseisvalt Itaaliasse tagasi pöörduda, kuna peab teenima raha, et oma perekonda ülal pidada. Isik annab ütlusi, mis võimaldaks tal vabaduses viibida. Seesugune suhtumine seab kahtluse alla isiku ütluste usaldusväärsuse. Nüüdseks on isik jälle seisukohal, et ta ei saa Pakistani lahkuda ja soovib minna iseseisvalt Itaaliasse. Isik on loata lahkunud nii Itaaliast kui ka Austriast, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotlused. Selline käitumine näitab mustrit, et isik otsib endale sobivamat riiki, kus elada või ebaseaduslikult töötada. Samuti näitab see, et ta ei järgi leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik esitas teadlikult PPA-le võltsitud dokumendid viibimisaluse tõendamiseks, pannes sellega toime kuriteo. Seega on isik näidanud oma käitumisega, et on enda parema äranägemise järgi vajadusel võimeline toime panema seadusevastaseid tegevusi. Ka tulevikus võib ta panna toime avalikku korda ohustavaid tegusid. Isiku selgitused reisieesmärgi ja edasiste plaanide kohta on olnud ajas muutuvad. Schengeni alal puudub piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
7.4.Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise või turvalisuse kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus, juhendatud tegevus, keeleõpe, meditsiiniline abi ja vajadusel psühholoogiline abi.
8.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA on suhelnud Pakistani saatkonnaga iganädalaselt ja jälginud programmi, mille kaudu dokumendi taotlus esitati, seni ei ole dokumenti väljastatud. Isikule on antud varem korduvalt võimalus saatkonnaga suhelda, et kinnitada oma kodakondsust. PPA võimaldab isikul uuesti saatkonnaga suhelda.
9.X kinnitas, et taotlus on talle arusaadav, kuid ta vaidleb sellele vastu. Ta on olnud kinnipidamiskeskuses juba 5 kuud. Pärast varjupaigataotluse tagasi võtmist soovis Pakistani naasta. Öeldi, et see võtab paar kuud aega. Nüüd, et võtab veel 4 kuud aega. See, et dokumente pole, on PPA tegemata töö. Tema on esitanud PPA-le oma andmed. Nüüd tuleb esitada dokumendid võimalikult kiiresti saatkonnale. Ta ei olnud nõus Pakistani naasma seetõttu, et teda ei saadetud tagasi 2 kuu jooksul nagu lubati. Soovib minna tagasi Itaaliasse, kus alustaks uuesti protsessi. Ei taha olla kinnipidamiskeskuses veel 4 kuud, tahab välja saada nii kiiresti kui võimalik. Teda ei saa Pakistani saata ja ta tahab Itaaliasse tagasisaatmist 1 nädala jooksul. Teised inimesed said välja paari nädala või 1 kuuga. Tema on olnud juba 3 kuud. PPA ei räägi saatkonnaga viisakalt, sellepärast ei väljastatagi dokumenti. Palub end välja saata nii kiiresti kui võimalik. Tahab ise saatkonnaga suhelda.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.VSS § 25 lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 3 järgi ei arvata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.
3(6)
3-24-525
11.Asjaoludest nähtuvalt paigutati X kinnipidamiskeskusesse 01.12.2023, st enam kui 4 kuud tagasi. Selle aja hulka ei saa arvata isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 29.11.2023 ja loobus selles 20.02.2024, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpetati 21.02.2024. Seega saab praeguses asjas arvestada kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega alates 22.02.2024. Sellest on möödas vähem kui 2 kuud, seega saab kohus lahendada PPA taotlust isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta 4 kuu võrra.
12.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
13.Välismaalaste seaduse § 42 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Asjaoludest nähtuvalt puudub Xil selline seaduslik alus. Tema esitatud Itaalia viisa oli võltsitud. Itaalia varjupaigataotleja tunnistus lubas tal viibida vaid Itaalias, mitte mujal Schengeni viisaruumis, sh Eestis. Isik loobus ise oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. Pärast seda puudub tal Eestis viibimiseks seaduslik alus ja tal on vahetult seadusest tulenev kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg-d 1 ja 2).
14.Kuna isikul puudub hetkel kehtiv reisidokument, siis ei saa ta ise Eestist lahkuda ja teda ei saa ka sunniviisiliselt välja saata. PPA esitas Pakistanile taotluse isikule dokumentide väljastamiseks, kuid dokumente ei ole veel väljastatud. Isiku dokumenteerimine võtab aega. Dokumentide väljastamise kiirus ei sõltu PPA-st, vaid Pakistani ametivõimudest. Siiski puudub praegusel juhul veel alus arvata, et Pakistan võiks keelduda isikule dokumente väljastamast või oma kodanikku tagasi võtmast. Kohus selgitab isikule, et teda ei saa Itaaliasse tagasi saata, sest Itaalia keeldub teda tagasi võtmast. Seega tuleb ta saata tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki.
15.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses esineb alus. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on vajalik selleks, et tagada isikule dokumentide väljastamisel tema väljasaatmine Eestist.
16.VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
4(6)
3-24-525
17.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Kuna isikul puudub isikut tõendav dokument, tal on üksnes Itaalia väljastatud varjupaigataotleja tunnistus, siis puudub tõsikindel teadmine, et tegemist on isikuga, kelle ta väidab end olevat. Austria vastusest PPA-le nähtub, et isik on esitanud Austriale erinevaid isikuandmeid. Ka Eestisse saabus isik teise isiku nimele väljastatud võltsitud dokumendiga. Selline erinevate isikuandmete kasutamine võimaldab põhjendatult järeldada, et isiku eesmärgiks ei ole jääda vabaduses viibides ametivõimudele kättesaadavaks ja teha koostööd enda väljasaatmiseks, vaid end varjata, et väljasaatmist takistada.
18.Isiku varasemast käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja püüaks väljaspool kinnipidamiskeskust viibides sellest eemale hoida. Seda on võimalik järeldada tema vastuolulistest ütlustes ja käitumisest. Alguses väitis isik PPA-le, ei tuleb Eestisse tööle, seejärel, et jääb Eestisse paariks päevaks ja lahkub uuesti Itaaliasse. Siis väitis isik, et soovib Eesti kaudu Barcelonasse lennata, seejärel, et soovib Eestisse jääda ja siin varjupaika taotleda. Isik on avaldanud korduvalt soovi Itaaliasse naasta, seejärel Pakistani naasta ja siis keeldunud Pakistani naasmast. Isik esitas ebausutavate selgitustega rahvusvahelise kaitse taotluse, millest mõne aja järel loobus. Ta taotles rahvusvahelist kaitset ka Austrias ja Itaalias, kuid ei jäänud nende menetluste tulemust ära ootama, vaid lahkus, mis võimaldab järeldada, et tal puudub tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus ja ta kasutab seda süsteemi ära selleks, et Euroopasse jääda ja paremaid elutingimusi otsida. Kui isikul olnuks tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus, esitanuks ta vastava taotluse esimeses turvalises riigis. Selle asemel reisis isik alguses läbi Iraani, Türgi ja mitme Euroopa riigi (Kreeka, Põhja-Makedoonia, Serbia, Ungari) Austriasse, sealt Itaaliasse, seejärel Lätti ja lõpuks Eestisse. Seega ei otsi isik varjupaika, vaid paremaid elutingimusi. Sel eesmärgil ei ole välismaalasel lubatud Schengeni viisaruumis ringi liikuda. Arvestades isiku tegelikku eesmärki, ei ole usutav, et ta oleks nõus vabaduses viibides PPA-ga koostööd tegema, dokumente ära ootama jääma ja seejärel päritoluriiki naasma. On usutav, et ta hoiaks end väljasaatmisest kõrvale ja lahkuks omavoliliselt Eestist, et otsida endale sobivam riik, kuhu elama jääda. Seda võimaldab järeldada ka isiku viimatine loobumine soovist Pakistani naasta.
19.Põgenemisohtu näitab ka see, et isik ei ole jäänud Austrias ja Itaalias, kus ta esitas rahvusvahelise kaitse taotlused, menetluse lõpptulemust ära ootama, vaid lahkus ilma loata neist riikidest. Samamoodi võib isik käituda ka juhul, kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et ta järgib õigusnorme ja talle peale pandud kohustusi. Seega puudub alus arvata, et sel korral järgiks ta tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid ja jääks PPA-le kättesaadavaks tema väljasaatmise täideviimiseks. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole suure tõenäosusega tõhus isiku väljasaatmise täideviimiseks, sest isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei järgi vabaduses viibides talle seatud kohustusi. Isik on kasutanud nii valesid isikuandmeid kui ka võltsitud dokumente, et end ametivõimude eest varjata ja püüda saavutada oma eesmärk Euroopasse jääda. Ei saa välistada, et isik võib oma sarnast käitumist jätkata ja muuta enda väljasaatmise võimatuks. PPA ei saa lubada, et isik jääb ilma seadusliku aluseta ja dokumentideta Euroopasse ringi liikuma.
20.Eeltoodut arvestades ei pea kohus isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust enesest tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et ta oleks PPA-le väljasaatmise täideviimiseks kättesaadav.
5(6)
3-24-525
21.Puudub teave, et isiku jätkuv viibimine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule vajadusel meditsiiniline järelevalve ja abi.
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.08.2024, s.o 4 kuuks.
23.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.