Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-119164
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse, viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 392,68 eurot Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Daniil Savitski (epost: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 10.07.2016. a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja eest tema kohustused korteriühistu xxxx ees, millised oli 31.03.16.a seisuga mitte väiksemad kui 17 782,72 eurot ja teostama aadressil Xxxx euroremondi koos WC-sõlme loomisega. Kostja omakorda kohustus hiljemalt 15.08.2016.a sõlmima hagejaga üürilepingu korteriomandi üürimiseks aadressil Xxxx, Tallinn üüritasuga mitte vähem kui 220 eurot kuus ning perioodiks mitte vähem kui 3 aastat. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt oma kohustuste rikkumisel, kohustub kostja hüvitama hagejale korteriühistule xxxx tasutud summa ja kompenseerima osaliselt remonttööd summas 1 150 eurot. Hageja teostas kokkulepitud remonttööd ja tasus korteriühistule xxxx võlgnevuse seisuga 31.07.2016. a kokku 2 100,33 eurot. Kostja omapoolset kohustus ei täitnud, mistõttu on kostjal tekkinud hageja ees kohustus summas 3 274,06 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 250,33 ja viivis 23,73 eurot. Hagejal tekkis kostja vastu nõue alates 16.08.2016.a. Viivise suuruseks leppisid pooled 10.07.2016.a kokkuleppes kokku 0,01% igalt viivituses oldud päeva eest. Kokkuleppe kohaselt oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 15.08.2016.a. Hageja viivisenõue kostja vastu on 28.10.2016.a seisuga 23,73 eurot 3 274,06 eurot, millest põhinõue moodustab 3 250,33 eurot ja viivis 23,73 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 29.10.2016.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni viivis 0,01% päevas põhivõlgnevuselt summas 3 250,33 eurot.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 01.11.2016.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 02.11.2016.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 300 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.