X kaebus Eesti Töötukassa 29. mai 2023. a otsuse ja 2. augusti 2023. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebajale 15. aprillil 2024 esitatud tõend.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa määras 29. mai 2023. a otsusega nr TVH/23/021511 Xle osalise töövõime viieks aastaks alates 19. juunist 2023 kuni 18. juunini 2028.
3-23-1932
1.1.Kaebajal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad, artroosid, dorsopaatiad, pehmete kudede muud haigusseisundid ja lihasluukonna arenguhäired. Kaebajal on selja- ja liigesevalu, lihasjõu alanemise, liigeste liikuvuse piiratuse, füüsilise vastupidavuse vähenemise, jalgade erineva pikkuse, kõnnakuhäire ja kiire väsimise tõttu raskendatud lühikeste ja pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel ning treppidest üles ja alla liikumine, ohutu ringiliikumine, istumis- ja seismisasendi säilitamine, keha põhiasendi muutmine ning raskuste tõstmine ja kandmine. Taotleja lonkab vasakut jalga. Kõnnitempo on aeglane. Haiguse ägenemise korral kasutab kaebaja liikumiseks abivahendeid (tugikarku või jalutuskeppi, lisaks kasutab kaebaja põlveortoosi). Kaebaja võtab regulaarselt valuvaigisteid.
1.2.Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.
2.Kaebaja esitas töötukassa 29. mai 2023. a otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis
2.augusti 2023. a vaideotsusega nr VO/23/1852 rahuldamata.
2.1.Kaebaja kutsuti 12. mail 2023 visiidipõhisele hindamisele. Kaebajal ei tuvastatud töövõimet välistavat seisundit. Ühegi võtmetegevuse sooritamise piirangut ei hinnatud arvväärtusega neli (täielik piirang). Kaebajal on töötamine osaliselt takistatud.
2.2.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid, samuti lisandunud andmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid. Ekspertarst jäi seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. TTO ekspertarsti arvamusega nõustus töötukassa ekspertarst.
2.3.Kaebajal on raske, aga mitte täielik piirang eri tasapindadel liikumisel. Kaebaja suudab liikuda iseseisvalt ilma teise inimese abita. Kaebajal on pidevad valud põlves ja puusas. Trepist liikumine on kaebajal valu tõttu raskendatud. Ta väsib kiiresti ja võtab regulaarselt valuvaigisteid.
2.4.Ohutul ringiliikumisel on kaebajal mõõdukas piirang. Kaebaja liigub iseseisvalt, vajaduse korral kasutab abivahendeid. Visiidipõhisele hindamisele tuli ta ilma karguta. Kaebajal ei esine teadvushäireid ega püsivaid nägemis- või kuulmispiiranguid, mida samuti selle võtmetegevuse hindamisel arvestatakse.
2.5.Kaebaja märkis taotluses, et käelised tegevused on tal oluliselt raskendatud podagrahoogude ajal. Seda juhtub üks või kaks korda kvartalis. TIS-is pole aga andmeid selle kohta, et kaebajal oleks käelise tegevuse piirangud. Podagra ravim on kaebajale viimati välja kirjutatud
12.novembril 2021. Kolmest välja kirjutatud retseptist on välja ostetud ainult üks. Seega pole ravi olnud regulaarne.
2.6.Kaebaja kirjeldas taotluses piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Kaebaja selgitas, et kuna tal on üks neer eemaldatud, on tal aeg-ajalt raskusi põie kontrolliga. Ravimite tarbimise tõttu vaevab kaebajat tema sõnul pidev kõhulahtisus. TIS-i andmed ei kinnita aga, et kaebajal oleks urineerimishäired või soole kontrollimise probleemid.
2.7.Kaebaja kirjeldas taotluses piiranguid seoses ravimite kõrvaltoimetega. Kaebaja märkis, et kui tal on tugevamad valuhood, on ta sunnitud võtma kangeid valuvaigisteid. Need muudavad ta loiuks ja uniseks. Kaebaja sõnul ei tohiks ta sellises olukorras püsti tõusta, sest ei kontrolli oma jalgu. Lisaks tekitavad ravimid kõhulahtisust. Neid kaebaja kirjeldatud probleeme on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
2(9)
3-23-1932
2.8.Kaebaja terviseandmetesse lisandunud epikriisid tehtud otsust ei muuda. Epikriisides kirjeldatud parema põlve valulikkus pärast põlvedel töötamist ning vasaku hüppeliigese turse ja valulikkus pärast põlve väänamist Kaitseväe õppustel põhjustasid kaebajal ajutisi tegusemispiiranguid, mis on praeguseks möödunud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse piiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui kuus kuud.
2.9.Kaebaja peaks suutma teha vähemalt osalise koormusega tööd, mis ei nõua palju liikumist. Eelmisel töövõime hindamisel, kui kaebaja töövõime hinnati puuduvaks, on piirangute olulisust üle hinnatud. Ka toona oli tegemist ainult ühes valdkonnas (liikumine) tuvastatud raske piiranguga, mis ei tingi töövõime täielikku puudumist. Vastustaja märkis, et kaebaja töötas toona ja ka vaideotsuse tegemise ajal täiskoormusega veoautojuhina.
3.X esitas 31. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 29. mai 2023. a otsuse ja 2. augusti 2023. a vaideotsuse tühistada.
3.1.Kaebajal on olnud raske puue alates 2015. a jaanuarist.
3.2.Füsioterapeut ei saa anda eksperdihinnangut kaebaja tervislikule seisukorrale. Confido kodulehel avaldatud info järgi tegeleb füsioterapeut liigutuste funktsiooni taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid teraapia võimalusi. Terapeut aitab patsiendil kujundada sobivaid liikumisharrastusi. Terapeut on ekslikult märkinud, et kaebaja püüab end füüsiliselt vormis hoida, tehes koduseid töid ja põllutöid naabritele. Kaebaja selgitas terapeudile saadetud kirjas, et see ei ole võimalik.
3.3.Kaebajal on raske tegutsemispiirang, mille põhjusteks on põletikulised artropaatiad, artroosid, dorsopaatiad, pehmete kudede muud haigusseisundid, lihasluukonna arenguhäired jm. Kaebajal on ainult üks neer. Kaks selgroolüli on puruks ja mõlemad puusad opereeritud. Põlveoperatsiooni järel on kaebajal üks jalg teisest mitu sentimeetrit pikem. Lisaks on kaebajal podagra ja kaasasündinud haigused. Sellise olukorra kohta ei ole füsioterapeut kõige õigem inimene hinnangut andma.
4.Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Lisaks varem juba kajastatud seisukohtadele märkis vastustaja järgmist.
4.1.Kohtuasja raames vaatas töötukassa ekspertarst dr A. Tellmann kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ja koostas 3. oktoobril 2023 seisukoha. Dr Tellmann jäi vaidemenetluses võetud seisukoha juurde.
4.2.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on kaheksa. TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tal on töötamine tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid piiranguid arvestades osaliselt takistatud. Kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Kaebajal on raske piirang liikumise valdkonnas. Teistes valdkondades, sh käelise tegevuse valdkonnas, piiranguid pole. Tegemist on väljakujunenud ja muutumatu seisundiga, millest paranemine ei ole tõenäoline. Sellest lähtuvalt on töövõime hinnatud osaliseks kestusega viis aastat. Kaebajale võib sobida väikese koormusega vähest ringiliikumist eeldav töö, mida ta saab teha endale sobivas tempos. Sobivad ka suhtlemisega seotud tööd.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas 15. aprillil 2024 kohtule tõendi, mille järgi tal diagnoositi 8. aprillil 2024 infarkt (digitoimiku leht (dtl) 148). Kohus tagastab selle tõendi, kuna see pole praeguse kaebuse lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2). Kohus hindab vastustaja otsuste õiguspärasust nende tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega on oluline see, milline oli kaebaja
3(9)
3-23-1932 tervis 29. mail ja 2. augustil 2023. a seisuga. Kui kaebaja terviseseisund infarkti tõttu asjakohasest ravist, sh taastusravist hoolimata püsivalt halveneb, saab ta taotleda töötukassalt oma töövõime uut hindamist. I Töövõime hindamise põhimõtted
6.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri
7.septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
7.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
8.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
9.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtusi on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13). Kui inimene ise pole piirangu raskusastet määranud ning on märkinud, et piirang on muutlik, peab ekspertarst määrama piirangu raskusastme taotleja kirjelduse ja TIS-i meditsiiniliste andmete alusel
10.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust,
3-23-1932 kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
11.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. II kaebaja terviseseisund Liikumise valdkond
12.Vastustaja korraldas kaebaja liikumise valdkonna piirangute ulatuse selgitamiseks visiidipõhise hindamise TTO AS Arstikeskus Confido juures (vt dtl 103). Selleks palus vastustaja TTO-l hinnata kaebaja võimet läbida pikki vahemaid, trepist liikuda, mõlemal jalal ja ühel jalal seista ning istuda ja istest püsti tõusta. Vastustaja palus hinnata ka tasakaaluhäirete esinemist seismisel ja istumisel). 8. mail 2023 vaatas AS Arstikeskus Confido füsioterapeut kaebaja üle ja tegi tema liikumisvõime hindamiseks erinevaid teste. Füsioterapeudi visiidi tulemusi kasutas TTO ekspertarst oma hinnangu andmisel.
13.TVTS § 7 lg 3 järgi on töötukassal õigus suunata inimene tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik tema töövõimet hinnata. AS Arstikeskus Confido on tervishoiuteenuse osutaja. Seaduse nõuetega on kooskõlas see, et kaebaja liikumisvõime vaatas üle ning vajalikud testid tegi füsioterapeut ning füsioterapeudi visiidi tulemuste põhjal koostas hinnangu TTO ekspertarst. Oluline on see, et füsioterapeudi ülevaatus annaks hindajale selle info, mille jaoks inimene visiidile saadeti. Kuna praegu saadeti kaebaja visiidile tema liikumise valdkonna piirangute ulatuse selgitamiseks, siis oli selline asjakorraldus põhjendatud. Füsioterapeut ei pidanud selgitama, millised haigused kaebajal liikumispiiranguid põhjustavad. Ka ei tehtud terapeudile ülesandeks uurida kaebaja piiranguid nende võtmetegevuste sooritamisel, milles füsioterapeudil pädevust eeldatavasti pole. Teiste valdkondade piirangute hindamiseks pidas vastustaja põhjendatult piisavaks olemasolevaid kaebaja terviseandmeid.
Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“
14.1.Kaebaja enesehinnangu järgi (vt 24. aprilli 2023. a taotlus, dtl 65–75) on tema võime liikuda eri tasapindadel muutlik. Kaebaja selgitas, et väldib treppidest käimist ja pikemate vahemaade jalgsi läbimist. Aeg-ajalt vajab kaebaja ringiliikumiseks karke või jalutuskeppi. Ringiliikumisel esineb tugevat valu, paremal juhul paar korda nädalas, halvemal juhul sagemini. Trepist liikumisel ja takistuste ületamisel esineb sageli valu ja kukkumisi.
14.2.TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mai 2023. a hinnangus (digitoimiku lehed (dtl) 104–116) raskeks (arvväärtusega kolm). Hinnangu aluseks olid kaebajale pandud diagnoosid: traumajärgsed gonartroosid, podagra, nimmevalu, düsplaasiast tulenenud kahepoolne koksartroos, puusa kaasasündinud deformsused ja jäsemevalu. Ekspertarst selgitas, et kaebajale on tehtud vasaku reieluu, parema reieluu ja parema põlve korrigeeriv osteotoomia kondromalaatsia tõttu. Kaebaja lonkab ja kasutab haiguse ägenemise korral abivahendeid. Kaebajal on pidevad valud põlves ja puusas. Trepist liikumine on kaebajal valu tõttu raskendatud. Ta väsib kiiresti. Kaebaja võtab regulaarselt valuvaigisteid. Vajadus tarvitada valuvaigisteid on 2023. a-l oluliselt suurenenud.
14.3.TTO ekspertarst viitas füsioterapeudi kokkuvõttele 8. mai 2023. a visiidist. Selle järgi on kaebajal mõõdukad kuni rasked tegutsemispiirangud, mis puudutavad eelkõige alajäsemeid. Piirangute tõttu on kaebaja füüsiline aktiivsus ning jalgade koormamine piiratud ja vastupidavus langenud. Füsioterapeut märkis, et kaebaja püüab võimalikult palju kodustes
5(9)
3-23-1932 tingimustes iseseisvalt füüsilist tööd teha. Võimaluse korral aitab kaebaja koduste ja põllutöödega naabrit, et säilitada füüsilist aktiivsust.
14.4.Vaidemenetluse raames koostas TTO ekspertarst 25. juulil 2023 uue hinnangu (dtl 117– 133). Ekspertarst täiendas oma hinnangut kaebaja raviarstide poolt TIS-i kantud andmetega, samuti esitas ekspertarst varasemast põhjalikuma ülevaate füsioterapeudi visiidil tehtud testidest ja nende tulemustest. Ekspertarsti hinnang piirangu raskusastmele jäi samaks.
14.5.Vaidemenetluses vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti hinnangu üle ja nõustus sellega (2. augusti 2023. a arvamus, dtl 134–137). Töötukassa ekspertarst leidis, et piirangut pole põhjust hinnata täielikuks, sest kaebaja suudab liikuda iseseisvalt ilma teise inimese abita. Töötukassa ekspertarst andis oma seisukoha ka kohtumenetluses (3. oktoobril 2023, dtl 139–142), jäädes oma varasema seisukoha juurde.
14.6.Kaebaja leiab, et füsioterapeut mõistis teda valesti, kui kirjutas, et kaebaja aitab füüsilise aktiivsuse säilitamiseks naabrit põllutöödel. Kaebaja kirjutas selle kohta 12. juunil 2023 TTO- le e-kirja (vt dtl 11). Kaebaja sõnul ei ole ta sedasi öelnud ja see poleks tema puhul ka füüsiliselt võimalik. Kaebaja rääkis füsioterapeudile sellest, et tema sõbra isal on põllumajandusettevõte. 1–2 korda kuus, kui on vaja liigutada suuri masinaid ühest paigast teise, saab kaebaja sellega aidata, kuna tal on olemas vajaliku kategooria sõidukite juhtimisõigus.
14.7.Kohus leiab, et töötukassa seisukoht, mille kohaselt kaebajal on selles võtmetegevuses raske piirang, vastab töövõime hindamise metoodikale. Arvestades nii kaebaja enda kirjeldust kui ka tema terviseandmeid kogumis, ei ole alust järeldada täieliku piirangu esinemist. Liikumine on kaebaja jaoks olulisel määral raskendatud, kuid mitte võimatu. Võimalik arusaamatus füsioterapeudi ja kaebaja vahel ei ole praegusel juhul oluline. Kuigi füsioterapeudi kokkuvõttes sisalduv lause võib jätta kaebaja füüsilisest võimekusest eksliku pildi, ei tuginenud ekspertarstid hinnangu andmisel sellele asjaolule ulatuses, mis annaks aluse kahelda nende lõppjärelduses. Olulisemad on muud nii kaebaja taotluses, TIS-is kui ka füsioterapeudi kokkuvõttes kajastatud asjaolud.
15.Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“
15.1.Kaebaja märkis taotluses, et tema võime nii väljas kui ka siseruumides ohutult ringi liikuda on muutlik. Puusadesse, selga või jalgadesse võib tekkida valu. Seetõttu tuleb ette kukkumisi. Kodus on eemaldatud liikumist segavad takistused, sh vaibad.
15.2.TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mail 2023 mõõdukaks. Ekspertarst märkis, et piirangu aluseks on kaebajal diagnoositud puusa kaasasündinud deformsused, jäsemevalu, düsplaasiast tulenenud kahepoolne koks-artroos ja traumajärgsed gonartroosid. Kaebaja lonkab käies, tal on pidevad valud põlves ja puusas. Aeg-ajalt kasutab kaebaja liikumisel tugikarku või abivahendeid. TTO ekspertarst viitas füsioterapeudi kokkuvõttele kaebaja visiidist.
15.3.Vaidemenetluse raames koostatud hinnangus täiendas TTO ekspertarst oma hinnangut põhjalikuma ülevaatega füsioterapeudi tehtud testidest ja terapeudi järeldustest. Töötukassa ekspertarst lisas vaidemenetluses antud arvamuses, et kaebajal ei esine teadvushäireid või püsivaid nägemis- või kuulmispiiranguid, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel. Piirang on hinnatud põhjendatult mõõdukaks. Ka kohtumenetluse raames antud hinnangus leidis töötukassa ekspertarst, et piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kaebajal ei esine teadvushäireid ega nägemis- ja kuulmislangust.
15.4.Kohus leiab, et töötukassa hinnang on lõppastmes põhjendatud ja vastab töövõime metoodikale. Ohutut ringiliikumist piiravad kaebajal samad tervisehädad, mis põhjustavad tal piiranguid eri tasapindadel liikumisel. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal ei ole nägemis- ja kuulmislangust või teadvushäireid, ei välista iseenesest mõõdukast raskema piirangu tuvastamist. Raske või täielik piirang võib tuleneda ka üksnes inimesel diagnoositud luu- ja lihaskonna haigustest 6(9)
3-23-1932 (vt töövõime hindamise metoodika, lk 32). Praegu pole seda siiski alust tuvastada. Kaebajal on sise- ja välisruumides ringiliikumine ilmselgelt raskem, aeganõudvam ja seetõttu ohtlikum, kui tervel inimesel, kuid mitte võimatu ega peaaegu võimatu. Piirang on seetõttu põhjendatult hinnatud mõõdukaks.
16.Võtmetegevus „Seismine ja istumine“
16.1.Kaebaja märkis taotluses, et tema võimekus istudes või seistes ühel kohal püsida ja kehaasendeid muuta on muutlik. Kaebaja ei saa ilma valu tundmata pikalt istuda ega seista. Kehaasendeid vahetades tekkib sageli valu.
16.2.TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mail 2023 raskeks. Ekspertarst tõi esile kaebajale pandud diagnoosid: düsplaasiast tulenenud kahepoolne koks-artroos, puusa kaasasündinud deformsused, jäsemevalu ja traumajärgsed gonartroosid. Kaebajal on pidevad valud põlves ja puusas. Ta võtab regulaarselt valuvaigisteid. Ekspertarst viitas ka füsioterapeudi kokkuvõttele kaebaja visiidist. Mh kirjutas terapeut, et kaebaja juhib veoautot. Ta teeb aeg-ajalt peatusi, et heita 15–20 minutiks tagaistmele pikali.
16.3.Vaidemenetluse raames tehtud eksperdihinnangus täiendas ekspertarst oma hinnangut põhjalikuma ülevaatega füsioterapeudi tehtud testidest ja terapeudi järeldustest. Füsioterapeut märkis, et siirdumine on kaebaja jaoks problemaatiline. Madalatele pindadele istumine ja neilt tõusmine on raskendatud. Kaebaja peab end kätega tugevasti aitama. Kodustes tingimustes ja oma autos on tal pinnad kohandatud kõrgustega.
16.4.Töötukassa ekspertarst nõustus vaidemenetluses TTO ekspertarsti hinnanguga. Kohtumenetluses selgitas töötukassa ekspertarst, et kaebaja piirangut selle võtmetegevuse sooritamisel ei saa hinnata täielikuks, kuna kaebaja suudab lühemat aega seista ja istuda. Ka suudab kaebaja käte abiga kehaasendeid vahetada. Töövõime hindamise metoodika järgi on lubatud arvestada seda, et inimesel on võimalik kehaasendit regulaarselt muuta ja kasutada asendi vahetamisel käte abi.
16.5.Kohus nõustub, et piirangut pole alust hinnata täielikuks. Istumine, seismine ja kehaasendite vahetamine ei ole kaebaja jaoks võimatu. Töövõime hindamise aja seisuga töötas kaebaja veoautojuhina. Juba see kinnitab, et püsivam istumine võis küll olla kaebaja jaoks tema terviseprobleemidest tulenevalt raske, kuid mitte võimatu. Käelise tegevuse valdkond
17.Kaebaja on oma taotluses märkinud piirangute esinemise üksnes rubriigis „käelise tegevusega seotud muud piirangud“. Kaebaja selgitas, et käelised tegevused on raskendatud, kui tal tekkib podagrahoog käteliigestes. Seda juhtub ühel-kahel korral kvartalis.
18.TTO ekspertarst leidis, et piirangut pole alust tuvastada, kuna kaebaja kirjeldatud probleem ei leidnud tema terviseandmete põhjal kinnitust. Vaidemenetluses koostatud arvamuses oli TTO ekspertarsti seisukoht sama. Töötukassa ekspertarst lisas, et podagra ravim on kaebajale viimati välja kirjutatud 12. novembril 2021. Kolmest väljakirjutatud retseptist on kaebaja välja ostnud vaid ühe. Seega pole ravi olnud regulaarne. Kohtumenetluses koostatud seisukohas jäi töötukassa ekspertarst samale arvamusele. Ekspertarst märkis, et vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse kõiki tegutsemispiiranguid koos arsti määratud raviga.
19.Kohus nõustub, et käelise tegevuse valdkonnas pole alust kaebajal piirangut tuvastada. Esiteks ei kinnita kaebaja kirjeldatud probleeme tema terviseandmed. Kui kaebaja pole oma terviseprobleemiga arsti poole pöördunud, ei saa seda töövõime hindamisel arvestada. Teiseks pole kaebaja podagraravi olnud regulaarne. Inimese töövõimet hinnatakse, lähtudes 7(9)
3-23-1932 hüpoteetilisest olukorrast, kus ta on järginud arstide antud ravisooritusi ning teinud ise kõik võimaliku oma terviseseisundi parandamiseks. Üksnes juhul, kui piirangud sellest hoolimata püsivad, võib olla alust tuvastada inimese töövõime vähenemine. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond
20.Võtmetegevus „Tualettruumi toimingud“
20.1.Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et tema põie- või soolekontroll on muutlik. Kuna kaebajal on üks neer eemaldatud, on tal aeg-ajalt raskusi põie kontrollimisega. Ravimite tarbimise tõttu on kaebajal pidev kõhulahtisus.
20.2.TTO ekspertarst leidis piirangut pole alust tuvastada. Kaebaja digiloo andmed ei kinnita urineerimishäireid ega soolekontrolli probleeme. Vaidemenetluses täiendas TTO ekspertarst oma hinnangut viidetega kaebaja digiloo andmetele. Nende järgi on kaebajal kaasasündinud kusejoa väärareng. 15 aastat tagasi oli kaebajal trauma (kukkumine), mille järel eemaldati tal parema neeru kahjustatud osa ning laiendati kusejuha. Pärast operatsiooni tehtud uuringu järgi on kaebajal uropassaaž paremast neerust takistusteta.
20.3.Töötukassa ekspertarst leidis sarnaselt TTO ekspertarstile, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud tema terviseandmete põhjal kinnitust. Sama kinnitas ekspertarst kohtumenetluses antud arvamuses. Arst selgitas, et kaebajal on uropassaaž, st uriini väljutamine paremast neerust, takistuseta. Neerupuudulikkust tal ei ole.
20.4.Kohus nõustub töötukassa hinnanguga. Piirangut ei saa tuvastada üksnes kaebaja enda kirjelduse alusel. Kui kaebajal esineb olulisi põiekontrolli probleeme, mis tema hinnangul mõjutavad tema töövõimet, tuleb tal esmalt selle probleemiga oma raviarsti poole pöörduda. Arst saab seejärel soovitada asjakohast ravi. Üksnes juhul, kui probleem püsib ravist hoolimata, võib olla alust tuvastada piirang töövõime hindamise raames. Kaebaja märgitud ravimite kõrvaltoimetest tingitud võimalikke probleeme (kõhulahtisus) tuleb hinnata valdkonna „Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed“ all. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete valdkond
21.Kaebaja märkis taotluses, et kanged valuvaigistid teevad ta uimaseks ja loiuks. Sellises seisundis on tal ohtlik püsti tõusta, kuna ta ei kontrolli oma jalgu. Lisaks põhjustavad ravimid tal kõhulahtisust.
22.TTO ekspertarst märkis, et kaebaja terviseandmed kinnitavad tema kirjeldatud piiranguid. Neid piiranguid on arvestatud liikumise valdkonna raames. Vaidemenetluses ekspertarstid täiendusi ei lisanud. Kohtumenetluses koostatud arvamuses märkis töötukassa ekspertarst, et ravimite kõrvaltoimena esineva kõhulahtisuse kohta TIS-is infot ei ole.
23.Kohus nõustub, et kaebaja kirjeldatud valuvaigistite võtmisest tingitud probleeme kehaasendite vahetamisel ja ringiliikumisel, sh uimasust, on arvestatud liikumise valdkonnas. Töövõime hindamise taotluse ankeedi järgi tuleb inimesel ravimitega seotud probleemide kirjeldamisel selgitada ka seda, kuidas need tema tegutsemisvõimet takistavad (töövõime hindamise metoodika, lk-d 52 ja 53). Kaebaja ei ole väitnud, et uimasus takistaks tal muude tegevuste sooritamist kui kehaasendite vahetamine ja liikumine. Kõhulahtisuse puhul on töötukassa ekspertarst kohtumenetluses õigesti leidnud, et see probleem ei kajastu kaebaja terviseandmetes. Kaebajal on võimalik probleemiga oma raviarsti poole pöörduda ning leida asjakohane ravi.
8(9)
3-23-1932 Kokkuvõte
24.Eeltoodu põhjal leidis töötukassa õigesti, et kaebaja võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on kaheksa. Töövõime hindamise metoodika järgi võib sellisel juhul hinnata inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Töötukassa on hinnanud kaebaja töövõime osaliseks. Kuna tal on metoodika järgi tuvastatud piirangud üksnes liikumise valdkonnas, peaks ta suutma teha vähest liikumist nõudvat tööd vähemalt osalise koormusega. Töötukassa ekspertarst tõi kohtumenetluses esile, et kaebaja on oma piirangutega hästi kohanenud. Ta on töötanud veoautojuhina ja osalenud kaitseväe õppustel.
25.Kaebaja lisas kaebusele 14. augustil 2023 koostatud avalduse, milles ta palus oma tööandjal lõpetada tööleping alates 31. augustist 2023 (dtl 9). Kaebaja pole kaebuses selgitanud, mis põhjustel ta töölepingu lõpetas ning kuidas see tõend tema kaebuse läbivaatamisel oluline on. Ka pole selge, kas kaebaja tegelikult töösuhte ja veoautojuhina töötamise lõpetas. Töötukassa ekspertarst viitas kaebaja perearsti 31. augusti 2023. a epikriisile, milles on märgitud, et kaebaja soovib minna järgmisest päevast tööle (vt dtl 99).
26.Kaebuse lahendamiseks pole see, kas kaebaja lõpetas alates 31 augustist 2023 veoautojuhina töötamise või mitte, siiski oluline. Isegi kui kaebaja ei ole enam võimeline töötama autojuhina, leidis vastustaja õigesti, et kaebajale võib sobida muu väikese koormusega ja vähest ringiliikumist eeldav töö. Kaebajale sobivad näiteks käelised tegevused ja suhtlemisega seotud tööd. Kaebaja töövõimet saab toetada füsioteraapiaga, vajaduse korral ümberõppega ja abiga sobiva töö leidmisel.
27.Määrav pole see, et kaebaja töövõime on varem hinnatud puuduvaks. See ei anna kaebajale alust nõuda, et töötukassa jõuaks uuel hindamisel samale järeldusele. Töötukassa ekspertarst märkis põhjendatult, et praegusel töövõime hindamisel tehti kaebajale visiidipõhine ekspertiis, mis võimaldab tema liikumispiiranguid täpsemalt hinnata.
28.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks kohus otsuse teeb (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
30.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi asendada otsuse avaldamise korral tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.