X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2024 otsuse tühistamiseks, millega keelduti kaebajale E-residentsuse andmisest ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.05.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas Politsei ja Piirivalveametile (PPA) taotluse E-residentsuse saamiseks.
2.PPA keeldus 03.01.2024 kaebajale E-residentsuse andmisest.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 02.02.2024 X kaebus PPA 03.01.2024 otsuse tühistamiseks, millega keelduti kaebajale E-residentsuse andmisest ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja on oma taotluses välja toonud põhjendused, miks ta soovib E-residentsust saada. Kaebajale kuulub läbi kaudse osaluse Eestis registreeritud osaühing Stallard (registrikood 11257908), mis tegeleb aktiivselt majandustegevusega. Nähtuvalt osaühingu Stallard registrikaardilt tasub äriühing igakuiselt Eesti Vabariigile ka makse. Seega ei saa väita, et kaebaja ei panusta Eesti Vabariigi majanduse arengule. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalikõiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuivõrd suuresti on kõik teenused viidud digitaalsele asjaamisele, siis kaebajal puudub võimalus neid kasutada. Seega on kaebajal põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid.
5.Vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, miks on kaebaja suhtes alus keelduda Eresidentsuse andmisest. Otsuses on toodud viide, mille alusel keeldumine on tehtud, kuid otsus on põhjendamata. Kaalutlusõiguse korrektseks teostamiseks (haldusmenetluse seaduse - HMS § 4 lg 2) ei piisa, kui on järgitud kaalutlusõiguse piire. Tegemist on HMS § 56 lõikes 2 toodud kohustuse rikkumisega, mis on kaasa toonud ebaõige otsustuse tegemise kaebaja suhtes.
6.Kaebaja nõustub, et E-residentsuse menetlustaktika avaldamine raskendab vastustaja tegevusi Eresidendi digi-ID väärkasutuse ennetamiseks ja tõkestamiseks ning seega lihtsustab võimalikku väärkasutamist. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht, et miks ei peaks kaebajat pidama ohtlikuks, kuid sisuliselt ei ole kaebajal võimalik mingit sisulist seisukohta esitada, kuivõrd ei ole võimalik kaebaja esindajale nähtavaks tehtud lisa alusel mõista, milles seisneb kaebaja ohtlikus või ebausaldusväärsus. Kogu asja otsustamiseks oluline materjal peab olema kaebajale ja tema esindajale teada ning menetlus ei tohi toimuda sisuliselt kaebaja selja taga. Menetlus mitte ei pea olema aus ja õiglane, vaid ka näima selline. Ei saa õiglaseks kohtumenetluseks pidada seda, kui osa asja otsustamiseks kasutavast materjalist pole kaebajale kohtumenetluses teada võttes selliselt kaebajalt võimaluse oma seisukohta avaldada. Ka rikub kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtet menetluses, mille kohaselt kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud.
7.Vastustaja salastamata selgitus ning lisa on sisutühi, kuivõrd ei ole mõistetav, kuidas võib kaebaja mõjutada või suurendada riski pangandussektorile ja seetõttu riigile tervikuna. On ju teada, et pangandussektoris on kehtestatud regulatsioonid, mis annavad krediidiasutusele võimaluse nt rahapesu kahtluse korral arveldusarve sulgeda. Seega sellist ohtu nagu vastustaja väidab ei eksisteeri. Tõene on, et kaebaja on saanud elada ilma E-residentsuseta, kuid see asjaolu ei ole määrav, et mitte anda isikule e-residentsust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA keeldus kaebajale E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmisest isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 3 p 2 alusel, kuna dokumendi väljaandmine ei oleks PPA hinnangul kooskõlas ITDS § 205 lg 2 nimetatud eesmärgiga. Kaebajale E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise faktiline alus on PPA-le teatavaks saanud teave kaebaja tegevuse kohta, mis annab tunnistust kaebaja ebausaldusväärsusest. Kuna E-residendile võimaldatakse Eesti digitaalse dokumendiga ligipääs e-teenustele (nii avalikele kui eraõiguslikele, sh pankade e-teenustele), siis peab E-resident olema laitmatu tausta ning kõrge usaldusväärsusega. Kui ilmneb, et isikul ei ole selliseid omadusi, tuleb keelduda ligipääsu võimaldamisest e-teenustele Eesti digitaalse dokumendiga. Juhul kui Eesti riik pakuks ebausaldusväärsele isikule hüvena ligipääsu e-teenustele, siis satuks ohtu maailmas suhteliselt unikaalse e-residentsuse programmi maine ning selle kaudu Eesti riigi maine. Mainekahju põhjustab riigile tervikuna ka majanduslikku kahju, mis on oluliselt suurem ühe e-residendi potentsiaalselt toodetavast maksutulust. Kuivõrd kaebaja ei ole PPA silmis usaldusväärne ning tema staatus Eresidendina kahjustaks Eesti riigi mainet, siis kannataks selle kaudu ka riigi majandus, mistõttu tuli PPA-l kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keelduda (ITDS § 206 lg 3 p 2 ja § 205 lg 2). 2(4)
9.Faktiliste asjaolude detailset esitamist ei pea PPA võimalikuks. Asjaolu, et PPA ei ole esitanud kaebajale 03.01.2024 otsuse põhjendusi, ei tähenda, et põhjendused puuduksid ja otsuse puhul oleks tegu ametniku suvaga. Keelduva otsuse põhjendusi ei esitatud kaebajale seetõttu, et E-residentsuse taotluste menetlus on erinev tavapärasest haldusmenetlusest (ITDS § 1 lg 2). ITDS § 207 lg 3 p 4 kohaselt ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei avalikustata E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega E-residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, Eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Seega on seadusandja piiranud E-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini. Seega on kaebajale üksnes keeldumise fakti ja selle õigusliku aluse teatamine kooskõlas kehtiva õigusega.
10.Kaebajale kuulub kaudse osaluse kaudu osaühing Stallard ning ta on äriühingu juhatuse liige. Keelduva otsuse tegemisel arvestas PPA mh asjaoluga, et kaebaja soovis E-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil. Kaebaja esitatud registrikaardilt nähtuvalt on kaebaja kõrval osaühingu Stallard juhatuse liikmeks ka D H, kellel on äriühingu esindamiseks kaebajaga võrdne volitus. Seega ei põhjusta asjaolu, et kaebajal puudub ligipääs Eesti e-teenustele, takistusi osaühingu Stallard juhtimises ja esindamises. PPA 03.01.2024 keelduv otsus õiguspärane ning kaebaja taotluse uus läbivaatamine ei tooks kaasa teistsugust otsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebajale keelduti E-residendi digitaalse isikutunnistuse andisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel ning põhjusel, et dokumendi väljaandmine ei olnud kooskõlas ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada eteenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.
12.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-26, p-s 12, et Eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (ITDS § 205 lg 2), ei ole eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega), mistõttu ei pea isikutunnistuse kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu piiramiseks esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale. ITDS § 205 lg 1 ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseid) on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki ITDS § 206 lg-d 3–5 jätavad vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega anna vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse piiridest, kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).
13.Kaebaja heidab vaidlustatud otsuse formaalse õiguspärasuse osas ette põhjenduste puudumist. ITDS § 1 lg-st 2 ja §-st 207 nähtuvalt on seadusandja piiranud E-residentsuse andmisega seonduvalt vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused. Haldusakti põhjendus piirdub nende normide kohaselt üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Kaebajale saadetud teavitus nr ERESID-384222 vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 punktile 2 koosmõjus § 205 lg-ga 2. Seega on E-residentsuse asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt HMS-ist ning lähtuda tuleb eriseadusest ITDS-ist. Seega kaebajale keeldumise põhjenduste mitteavaldamine otsuses on õiguspärane. 3(4)
14.Asja materjalidest nähtub, et PPA kogus kaebaja suhtes otsuse tegemiseks piisavalt informatsiooni. Tulenevalt halduskohtu 05.03.2024 määrusest (dtl 42) ja kooskõlas ITDS-iga ei saa kohus kaebajale avaldada ega kohtuotsuses käsitleda keeldumise faktilisi põhjuseid ega PPA otsust toetavaid tõendeid (need on avaldatud vaid kohtule 26.02.2024 esitatud dokumentidega). Kaebajale materjalide avaldamise üle ei saa enam olla vaidlust, kuna halduskohtu 05.03.2024 määrus jõustus, kuna kaebaja selle peale määruskaebust ei esitanud.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole kaalunud piisavalt kaebaja huve. PPA kaalutlusotsuse, mille puhul kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). Kohtule esitatud PPA 26.02.2024 otsusest ja tõenditest nähtuvad piisavad põhjendused PPA hinnangule, et kaebajale digi-ID väljaandmine poleks kooskõlas eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. PPA esitas kaalutlused ning hinnangu otsuse proportsionaalsusele, mis on avaldatud kaebajale (vt PPA 26.02.2024 haldusakti väljavõte p 8, dtl 31-33). Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).
16.Kohus ei nõustu, et PPA otsus oleks vastuolus ITDS-ga ning põhjendamatu. Asjaolu, et krediidiasutused kontrollivad kliente rahapesu kahtluse korral ei ole piisav, et välistada kõiki kaebajast tulenevaid võimalikke ohte. Ei saa olla vaidlust, et finantsteenuste kasutamine pole ainus võimalus, mille E-residentsus välismaalasele avab. Kaebaja hinnang, et ta ei kujuta Eesti riigile mingit ohtu on subjektiivne ning tõendamata.
17.Õige on kaebaja väide, et E- residentsuse andmata jätmiseks ei ole piisav asjaolu, et kaebaja on praeguse ajani saanud ka ilma E- residentsuseta hakkama. Samas ei ole PPA keeldunud kaebajale Eresidentsuse andmisest üksnes eelneval põhjusel.
18.Kaebaja taotles E-residendi digitaalset isikutunnistust äritegevuse eesmärgil. E-äriregistrist nähtuvalt (dtl 10) on osaühingu Stallard juhatuse liikmed kaebaja ja D H. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ligipääsu puudumine Eesti e-teenustele, ei ole selline asjaolu, mis põhjustab takistusi osaühingu Stallard juhtimises ja esindamises. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks kaalutlusotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle tühistamise ning puudub alus kohustada PPA-d otsustama kaebajale digi-ID väljastamise üle uuesti.
19.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.