Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2023 otsuse nr P26O-2023-93833 ja 09.11.2023 vaideotsuse nr 5.23/39178-4 tühistamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.X esitas 28.09.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse vanaduspensioniealisele inimesele puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.
2.Puude raskusastme ekspertiisiks kaasas SKA ekspertarsti Maiu Elkeni.
3.SKA 16.10.2023 otsusega nr P26O-2023-93833 Xil puude raskusastet ei tuvastatud. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Otsuse tegemisel on tuginetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-d 11, 2, § 23 lg-d 1-6 ja 9, § 24 lg 1, § 25 lg 1 ja § 71 lg 1 ning sotsiaalkaitseministri määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 5 lg 1 ja sotsiaalministri määrus nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ (edaspidi määrus nr 49) § 5 lg 1. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotleja taotluses sisalduvad andmed ning 1) tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed; 2) perearst Jevgeni Kremm poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed; 3) perearst Margit Venesaar poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed; 4) eriarst Karin Alasi poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed; 5) eriarst Jevgeni Bobkov poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ning SKA ekspertarsti M. Elken arvamus. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt puudub taotlejal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelvalvele. Terviseandmete põhjal esineb taotlejal kerge piirang nägemisel, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustustest (mõlema silma mõõdukas nägemislangus, vaateväljad kergemõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja 0,6, kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi tõttu). Lisaks esinevad taotlejal seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ning olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta. Esitatud terviseandmete põhjal on organite kahjustusest põhjustatud püsivad tegutsemispiirangud ravimite ja prillide kasutamise foonil kerged. Taotleja ei vaja nendest tingituna regulaarset kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet. Seetõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks.
4.X esitas SKA-le 25.10.2023 vaide, mis jäeti 09.11.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/39178-4 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Puude tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekseprtarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid. Eksperthinnangus on toodud järgmist: „Terviseandmete põhjal esineb taotlejal kerge piirang nägemisel, mis on põhjustanud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma mõõdukas nägemislangus, vaateväljad kergemõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine 2(5)
3-23-2767
rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja 0,6, kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi tõttu). Lisaks esinevad taotlejal seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ja olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta. Esitatud terviseandmete põhjal on organite kahjustusest põhjustatud püsivad tegutsemispiirangud ravimite ja prillide kasutamise foonil kerged. Taotleja ei vaja nendest tingituna regulaarset kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarvamus tugineb TIS-s leiduvatele tervisekirjeldustele, mille on andnud eriarstid K. Alasi, J. Bobkov ning perearstid M. Venesaar ja J. Kremm.“ Vaidemenetluse käigus pidas SKA vajalikuks küsida täiendavat selgitust ekspertarst A. Tammelt. Ekspertarst A. Tamme selgituste kohaselt ei ole alust olemasolevate terviseandmete põhjal arvamust muuta. Vanaduspensioniealisel ja tööealisel isikul on puude raskusastme tuvastamise alused erinevad tulenevalt PISTS-st. Vanaduspensioniealisel hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel. Terviseandmed ei kirjelda piiranguid ja kõrvalabi vajadust nimetatud tegevustel. Taotluse alusel abistab sõber 1-2 korda kuus, mis ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Tehtud otsus puude raskusastme osas on korrektne ja muutmist ei vaja.
5.X esitas 03.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.10.2023 otsuse nr P26O-202393833 ja 09.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/39178-4 tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased, kuivõrd tal esineb nägemispuue ning varasemalt on puude raskusaste ka tuvastatud. Kaebaja on esitanud kohtule tõenditena SKA 10.05.2021 otsuse nr P26O-2021-41562, millega tuvastati kaebajal keskmise puude raskusaste kestusega 05.04.2021-18.11.2023. Nimetatud otsusest ei selgu, millise piiranguga seoses tuvastati puude raskusaste. Kaebaja on ka esitanud SKA 25.10.2022 otsuse nr P26O2022-76880, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega 13.10.202218.11.2023, kuivõrd esineb raskele puude raskusastmele vastav nägemise kõrvalekalle.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased ning vastustaja jääb nendes toodud põhjenduste juurde. Vastavalt PISTS § 2 lg-le 11 tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puude raskusastmed on sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. PISTS § 2 lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseendale või teiste inimeste elule, tervisele või varale. SKA tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed (vt määrus nr 18 § 5).
3(5)
3-23-2767
7.2.Puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid. Vanaduspensioniealisel hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel.
7.3.Vaidemenetluse käigus pidas SKA vajalikuks küsida täiendavat selgitust ekspertarst Aune Tammelt. Ekspertarst leidis, et terviseandmed ei kirjelda piiranguid ja kõrvalabi vajadust nimetatud tegevustel. Taotluse alusel abistab sõber 1-2 korda kuus, mis ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Tehtud otsus puude raskusastme osas on korrektne ja muutmist ei vaja.
7.4.Puude raskusastme otsus on hindamisotsus, mis põhineb meditsiinilistel ekspertteadmistel. Kui ekspert on andnud vastustajale ekspertarvamuse ja leidnud selles, et puude raskusastme tuvastamiseks alust pole, siis vastustaja ei saa seda arvamust kõrvale jätta ning asuda vastupidisele seisukohale.
7.5.Vastustaja selgitab, et ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa tekkida ootust, et iga kord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele. Seega ei oma vastustaja varasemad otsused tähendust, isegi kui need on isiku jaoks soodsad olnud. Puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud. Määravat tähtsust ei oma isikule diagnoositud haigused, vaid see, milliseid reaalseid tegutsemispiiranguid haigus põhjustab. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul ei ole puuet, piirang võib olla ka kerge, kui ei esine kõigis elulistes situatsioonides või on abivahendiga (antud juhul prillidega) valdavalt kompenseeritud.
8.Vastustaja tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Kõik antud lävendist allapoole jäävad puudelised seisundid pole need, mida vastustaja PISTS-i järgi tuvastab – nende puhul vormistataksegi puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Tinglikult võib nimetada puudelist seisundit, mis jääb keskmise puude raskusastme lävendist allapoole „kergeks“ puudeks, kuid sellist puude raskusastet PISTS-s pole ja PISTS-i järgi vastustaja „kerget“ puuet ei tuvasta, kuigi puue võib isikul iseenesest esineda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Puude raskusastme tuvastamist reguleerib PISTS, kus on ka defineeritud puue (§ 2 lg 1) ning puude raskusastmed (PISTS § 2 lg 11). Vaidlust ei ole selles, et SKA on pädev hindama puude raskusastet (PISTS § 23 lg 1) ning samuti nähtub asja materjalidest, et kaasatud on arstiõppe läbinud ekspertarst Maiu Elken (PISTS § 23 lg 1) (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 5). Ekspertarst on selgitanud, et lähtudes K. Alasi (oftalmoloogia) 29.06.2023 sissekandest ei ole kaebaja puude raskusastet tuvastatud (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 5). Samuti on vastustaja vaidemenetluse raames küsinud seisukohta ekspertarstilt A. Tamm (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 9), kes nõustus samuti hinnanguga, et kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud.
11.Nähtuvalt kaebaja esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlusest vanaduspensioniealisele inimesele on kaebaja kirjeldanud punktis 2.2. igapäevastes tegevustes 4(5)
3-23-2767
kõrvalabi, juhendamise või järelevalve osas, et kasutab prille tänaval käimiseks; taotluse punktis 2.1. ühtegi nimetatud terviseseisundit taotlejal ei esine (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Ekspertarst on hinnanud kaebajal esinevat piirangut (silmanägemine) koos abivahendiga (prillid) ning leidnud, et kaebajal esineb kerge piirang nägemisel, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma mõõdukas nägemislangus, vaateväljad kerge-mõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja 0,6 kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi tõttu); lisaks esinevad kaebajal seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ja olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 5). Ka ekspertarst A. Tamm on leidnud, et viimase silmaarsti sissekande alusel on kaebaja nägemine korrektsiooniga parem silm 0,5 ja vasak silm 0,7, mis on nägemiskaotus 10% ja ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 9).
12.Kuigi kaebaja hinnang oma terviseseisundile on oluline taotluse lahendamisel, siiski peavad kaebaja hinnangut toetama objektiivsed terviseandmed (vt PISTS § 23 lg 6). Sellise olukorraga praegust tegemist ei ole, kuivõrd vastustaja ja ekspertarstid on viidanud viimastele TIS-s olevatele andmetele, mis ei kinnita kaebajal terviseseisundist tulenevaid selliseid tegutsemispiiranguid, mis vastaksid vähemalt keskmise puude raskusastmele (PISTS § 2 lg 11 p 3).
13.Kaebaja on tõenditena esitanud SKA 10.05.2021 otsuse nr P26O-2021-41562, millega tuvastati kaebajal keskmise puude raskusaste kestusega 05.04.2021-18.11.2023, kuid millest ei selgu, millise piiranguga seoses tuvastati puude raskusaste. Kaebaja on ka esitanud SKA 25.10.2022 otsuse nr P26O-2022-76880, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega 13.10.2022-18.11.2023, kuivõrd esineb raskele puude raskusastmele vastav nägemise kõrvalekalle.
14.Kuigi vastustaja oleks pidanud vaidlusalustes otsustes selgitama, miks on jõutud varasemalt erinevale tulemusele, siiski ei ole see toonud kaasa sisuliselt õigusvastast otsust. Nimelt nähtub kaebaja esitatud varasematest SKA otsustest, et tegemist on tööealise isiku puude raskusastme otsustega. Käesoleval juhul on aga vaidlustatud vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme otsust. Vaideotsuses on selgitatud, et vanaduspensioniealisel ja tööealisel isikul on puude raskusastme tuvastamise alused erinevad; vanaduspensioniealisel hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 4, lk 3). Lisaks nähtub ekspertarstide arvamustest, et arvestatud on nii eriarsti K. Alasi 29.06.2023 sissekannet kui ka perearsti J. Kremmi 18.10.2023 sissekannet. Viimasest nähtub, et kuna nägemispuuet esmatasandil diagnoosida ega kinnitada ei saa, siis on soovitatud pöörduda silmaarsti vastuvõtule, kui on vaja värskemat hinnangut silmade seisundile (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 8, lk 20). Ka kaebaja ei ole esitanud täiendavaid selgitusi osas, miks ekspertarstide hinnangutega ei saa nõustuda või et oleks jäetud olulised terviseandmed tähelepanuta või tehtud neist ebaõiged järeldused.
15.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
17.Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.