VRKS § 361 lg 1, 2VRKS § 10 lg 2VRKS § 3VSS § 23 lg 1VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
9.aprillil 2024 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-1037
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik ‒ X
9.aprilli 2024. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotlus rahuldamata.
2.Määruse avaldamisel asendada X nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X peeti Pärnu maakonnas Ikla piiripunkti ületades kinni 08.10.2023 kell 20:15 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel, kuna tal puudus Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Kinnipidamisel selgus, et isik soovis minna Soome varjupaika taotlema. 08.10.2023 esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. 08.10.2023 kell 23:25 peeti X välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 3 ja 4 alustel kinni. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine toimus 09.10.2023 (isiku kinnipidamise protokollid 08.10.2023 ja 09.10.2023).
2.11.03.2024 on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asunud seisukohale, et X rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ja on koostanud selle kohta kirjaliku otsuse nr 12320090006-1. Samas otsuses on X koostatud sundtäidetav ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld viieks aastaks (rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsus nr 12320090006-1).
3.04.04.2024 on X esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.03.2024 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse nr 12320090006-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks
taotluse uueks läbivaatamiseks. Tallinna Halduskohus on võtnud haldusasja menetlusse (Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1004).
4.07.04.2024 on Tallinna piiripunkt profileerinud Tallinnas Sadama D-terminalis kell 19:30 väljuva laeva MyStar reisijaid. Profileerimise käigus kontrolliti isikut, kes esitas rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse nr 12310090006 X nimele. Nimetatud dokument ei ole reisimiseks lubatud dokument. X esitas politseiametnikule laevapileti Y nimele. Isik soovis minna Soome õe juurde kolmeks päevaks pühi tähistama. Enda sõnul soovis ta kindlasti tagasi tulla, kuna tema dokumendid on Eestis (ettekanne 07.04.2024).
5.PPA esitas 9. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Türgi Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX, Türgi pass nr XXXXXXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ja 5 alustel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud kinnipidamise alus. 1) Vaatamata sellele, et PPA on teinud isiku osas tagasilükkava otsuse nr 12320090006-1, on punkt 4 PPA hinnangul kohaldatav. Oluline on, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelisekaitse menetluse lõpuni viimiseks ning tulevase väljasaatmismenetluse tarbeks. VRKS § 3 ja § 31 lg 1 ja 2 sätestavad, et rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga. Seega on X käesoleval hetkel rahvusvahelise kaitse taotleja ja PPA leiab, et on õigustatud isiku kinnipidamine lõpliku otsuseni, kuna seoses tema rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud asjaoludega võib olla vajalik koguda temalt endalt ainult talle teadaolevaid täiendavaid selgitusi tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude osas. VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X oli teadlik, et ta ei tohi Eesti Vabariigist lahkuda, aga oli valmis seda ikkagi tegema. X on küsitlusel andnud ebaselgeid ja vastuolulisi selgitusi Soome minemise ja pileti ostmise asjaolude kohta. Kord ütleb X, et nõbu ostis talle pileti, siis jälle et nõbu ei ostnud piletit. Küsitluse lõpuks jääb ikkagi arusaamatuks, kes selle pileti ostis ja miks see oli ostetud Y nimele, mitte Xi enda nimele. Suspect väljavõttest nähtuvalt on Y nimel olemas ka laevapilet 01.04.2024 liikumiseks Soomest Eesti ja Eestist Soome. Kes see isik täpselt oli, ei ole teada, küll aga on 01.04.2024 PPA ametnik kontrollinud reisisadama fuajees Xit, kes võis ka siis tahta liikuda teise isiku laevapiletit kasutades Soome. Samuti on ebausutav Xi selgitused selle kohta, et ta ei tea oma nõbu perekonnanime ja et ta on oma nõbu näinud varasemalt ainult ühe korra, kuid sellest hoolimata oli nõbu valmis ostma Xile laevapileti. X ei pidanud kinni kohustusest mitte lahkuda Eesti Vabariigist, vaid leidis võimaluse liikuda Soome teise isiku nimele ostetud laevapiletit kasutades, mis näitab isiku valmisolekut rikkuda reegleid, püüdes enda tegelikku isikut varjata. Lisaks on X valetanud majutuskeskuse eemalviibimise kohta, väljendades, et tal oli luba eemalviibimiseks 01.04.2024 kuni 04.04.2024, tegelikkuses isikul seda luba ei olnud. Tõtt rääkis X loa kohta mis puudutab aega 07.04.2024 kuni 08.04.2024, mille kohta tal tõesti luba lahkumiseks majutuskeskusest oli. PPA järeldab Xi 07.04.2024 käitumisest, et isik mitte ei soovinud Soome õele külla minna, vaid pigem Soome põgeneda. Isik tahtis juba 08.10.2023 liikuda Soome ja seal taotleda varjupaika, kuid kuna ta peeti Eesti politsei poolt kinni, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Rahvusvahelise kaitse menetluse raames on samuti isik avaldanud, et tema sihtriigiks Euroopa Liidus on Soome. 29.11.2023 toimunud vestluse käigus on X väitnud, et tagasilükkava rahvusvahelise kaitse otsuse korral ning seadusliku aluse puudumisel ei ole ta nõus vabatahtlikult Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkuma. 2) PPA arvates võis isik rahvusvahelise kaitse taotluse esitada Eestis tegelikult sellepärast, et vältida enda väljasaatmist koduriiki. X on saanud PPA poolt oma rahvusvahelise kaitse taotlusele tagasilükkava otsuse, mille peale ta on esitanud kaebuse, kuid võimalik, et kartes teistkordset negatiivset otsust, püüab isik leida võimalusi Eestist põgeneda enda võimaliku väljasaatmise vältimiseks. 10.10.2023 otsustati X vabastada kinnipidamiselt rahvusvahelise
kaitse menetluse raames ja suunata ta elama Vao Majutuskeskusesse, kuna isiku suhtes oli usaldus. Nüüd, nähes isiku käitumist 01.04.2024 kui ka 07.04.2024 ja 08.04.2024, on tekkinud PPA’l tõsine kahtlus, et isikul on plaanis põgeneda Soome, et vältida tema suhtes rahvusvahelisekaitse menetluse lõpuni viimist ning kartes võimalikku väljasaatmist tulevikus. 3) PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus)), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist, selle lõpetamist, kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Samuti võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Nimetatud olukorda ilmestab selgelt 07.04.2024 katse reisida Soome. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamise pikendamine KPK-s kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
6.Istungil vaidles X PPA taotlusele vastu, selgitades, et ei teadnud keelust reisida Soome ning vabandas toimunu pärast.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
8.PPA taotleb esmalt Xi kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel: see on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul on oht, et isik vabaduses viibides põgeneks.
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada inimese kättesaadavus menetlustoiminguteks, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude selgitamiseks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad inimese isiklikku osalust ja kättesaadavust.
10.Kohus ei nõustu PPA-ga selles, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alust võiks jätkuvalt kohaldada ka olukorras, kui PPA on teinud otsuse isiku taotluse tagasilükkamise kohta. Senises kohtupraktikas pole seda võimalikuks peetud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
20.novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-246, p 9).
11.Riigikohus on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohta selgitanud, et sel alusel inimese kinnipidamist taotledes peab PPA ära näitama, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida. Inimese kinnipidamiseks peab olema konkreetne ja pakiline vajadus (17. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-19-1068, p 25). Käesoleval juhul on Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpule viidud ja täiendavaid asjaolusid ei ole PPA-l vaja välja selgitada. Võimalus, et halduskohus rahuldab Xi kaebuse ning järgnevas menetluses võib tekkida vajadus tema osalusel asjaolusid välja selgitada, on hüpoteetiline. Tegu pole konkreetse ja pakilise vajadusega, mis õigustaks inimeselt vabaduse võtmist.
12.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 põhineb direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-l b. Euroopa Kohus on selgitanud, et võttes arvesse seda, kui rasket vabadusõiguse riivet kinnipidamine endast kujutab, ja selle õiguse tähtsust, on liikmesriigi pädevate asutuste võimalus kolmanda riigi kodanikke kinni pidada rangelt piiritletud (otsus asjas C‐72/22 PPU Valstybės sienos apsaugos tarnyba jt, p-d 83 ja 86). Iga art 8 lg-s 3 loetletud kinnipidamist õigustav alus vastab konkreetsele vajadusele. Punkti b alusel võidakse taotleja kinni pidada ainult siis, kui tema taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik ilma kinnipidamiseta kindlaks teha. Taotleja peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ja teda hoitakse kinni ainult seni, kuni direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud alused on kohaldatavad (otsus asjas C-18/16 K., p-d 42 ja 45). Kui ilmneb, et kinnipidamise õiguspärasuse tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud, tuleb puudutatud isik viivitamatult vabastada (otsus liidetud kohtuasjades C‐704/20 ja C‐39/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Examen d’office de la rétention), p 79). Sellest tulenevalt peab isiku kinnipidamine asjaolude väljaselgitamiseks olema selgelt põhjendatud ning proportsionaalne. Need nõuded pole praegu täidetud.
13.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel võib varjupaigataotleja kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Antud juhul ei eksisteeri viidatud normis toodud eeldust, et isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud. Isik on rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, kuna tema taotluse kohta ei ole tehtud lõplikku otsust. Isik on PPA tagasilükkamise otsuse vaidlustanud Tallinna Halduskohtus ja kohus on võtnud isiku kaebuse 05.04.2024 menetlusse (haldusasi 3-24-1004). Tulenevalt VRKS § 10 lg 2 p-st 2 on isikul õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, st halduskohtu otsuse langetamiseni. Seega pole täidetud eeldus, et isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud. PPA ei ole ka 11.03.2024 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuses nr 12320090006-1 leidnud, et taotlus oleks ilmselgelt põhjendamata ning esitatud vaid lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
14.Kuna VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaldamise eeldused pole täidetud, ei ole vaja lähemalt hinnata, kas PPA kahtlusel isiku põgenemise osas on piisavalt alust. Vaidlust pole selles, et isik on alates 2023. a oktoobrist viibinud Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses ega ole sealt põgenenud. Ka ei ole PPA isikule ette heitnud koostööst keeldumist, menetluse läbiviimise takistamist vms asjaolusid. Kohtule nähtuvalt ei ole isik ohuks riigi julgeolekule ega avalikule korrale.
15.Ülaltoodut arvestades jääb PPA taotlus rahuldamata. Janek Laidvee /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.