X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsuse nr K33542-1 ja 14.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/31906-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.05.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 16.01.2023 Sotsiaalkindlustusametile enda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tööraamatu ja kolhoosiliikme tööraamatu ning soovis päringu tegemist FIE X talupidamise kohta alates 1990. Äriregistri andmetel on X Mäe talu registreeritud Hiiumaa maakonna ettevõtteregistris 22.06.1990 ja antud registreerimisnumber 73000226. Füüsilisest isikust ettevõtja X Mäe talu registreerimisnumbriga 10100576 on äriregistris registreeritud 18.11.1996
2.Sotsiaalfondi ja Sotsiaalkindlustusameti Hiiumaa Pensioniameti poolt 19.01.2023 kogutud 1991–1998 arhiiviandmete alusel ei ole FIE X või X Mäe talu maksnud perioodil 1992–1998 sotsiaalmaksu.
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 16.03.2023 päringu Hiiumaa Vallavalitsusele palvega, et nad esitaks tõendi Hiiumaal Mäe talu moodustamise kohta ja X taluperemehena töötamise kohta selles talus perioodil 1990 – 1998.
4.Kaebaja esitas 17.03.2023 Hiiumaa Rajooni RSN TK 07.06.1989 otsuse nr 127, mille alusel otsustati ära võtta Kõrgessaare kolhoosi maast 19,1 ha suurune maa-ala ning anda Xle (ÜVT 1989, 39, 611. Kehtiv 25.12.1989 -17.06.2013) 10,3 ha põllumaad ja 1,9 ha looduslikku rohumaad
3-23-2294 tähtajatuks kasutamiseks ja Mäe talu rajamiseks ning vabastada X põllumajandusmaksust viieks aastaks.
5.Hiiumaa Vallavalitsuse 13.04.2023 vastusega nr 17-5/75-1 esitatud tõendi kohaselt anti Xle Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (Hiiumaa Rajooni RSN TK) 01.06.1989 otsuse nr 127 alusel 12,6 ha maad Reigi külas Mäe talu rajamiseks. X töötas ajavahemikul 1990 1998 Hiiumaal Reigi külas Mäe talus taluperemehena. Talu oli vabastatud Eesti NSV taluseaduse (taluseadus) alusel põllumajandusmaksust viieks aastaks ja kogu perioodi vältel tegeleti talus tootmisega.
6.Kaebaja esitas 17.04.2023 Sotsiaalkindlustusametile avalduse paindliku vanaduspensioni määramiseks alates 17.04.2023.
7.SKA tegi 25.04.2023 täpsustava päringu Hiiumaa Vallavalitsusele, milles paluti tõendit koos otsustega Hiiumaal Mäe talu moodustamise kohta taluseaduse alusel, talu tegutsemise viieaastase maksuvabastuse perioodi, X taluperemehena töötamise kohta.
8.Hiiumaa Vallavalitsus esitas 26.04.2023 vastuskirjas nr 17-5/108-1, mille kohaselt anti Xle Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 01.06.1989 otsuse nr 127 alusel 12,6 ha maad Reigi (Rootsi) külas Mäe talu rajamiseks. X töötas talus taluperemehena ja tegeles talus tootmisega. Taluseaduse § 30 lg 2 alusel oli Reigi (Rootsi) küla Mäe talu maksude maksmisest vabastatud viie talu aasta jooksul, alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast, mis on 01.07.1989. Samuti märgiti tõendis, et eelpool nimetatud täitevkomitee otsuse alusel oli talu vabastatud põllumajandusmaksust viieks aastaks, kuid siis veel mitte taluseaduse alusel, nagu oli ekslikult märgitud Hiiumaa Vallavalitsuse 13.04.2023 kirjas nr 17-5/75-1.
9.SKA tegi 27.04.2023 päringu Maa-ametile palvega väljastada tõend Hiiumaal Mäe talu moodustamise kohta ja X taluperemehena töötamise kohta selles talus perioodil 1990 - 1998.
10.Maa-amet kinnitas oma 08.05.2023 arhiiviteatises nr 11-9/23/7446-2, et Xle anti Hiiumaa Rajooni RSN TK 07.06.1989 otsusega nr 127 maa tähtajatuks kasutamiseks ja Mäe talu rajamiseks ning, et X vabastati põllumajandusmaksust viieks aastaks. Andmeid talu registreerimise kohta omavalitsuses, tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi kohta Maa-ametil ei ole.
11.SKA tegi 12.06.2023 täpsustava päringu Hiiumaa Vallavalitsusele, milles paluti informatsiooni, milliste dokumentide alusel Hiiumaa Vallavalitsus kinnitas, et Mäe talu moodustati taluseaduse alusel. Sotsiaalkindlustusamet palus esitada edastatud vastuse aluseks olevad dokumendid. Samuti märgiti, et Hiiumaa Vallavalitsuse poolt viidatud Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 01.06.1989 otsusest nr 127 ei nähtu talu moodustamine ja maksudest vabastamine taluseaduse alusel.
12.Hiiumaa Vallavalitsus teatas oma 20.07.2023 vastuskirjas nr 17-5/171, et neil puuduvad dokumendid X Reigi (Rootsi) küla Mäe talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel.
13.SKA 27.07.2023 otsusega nr K33542-1 otsustati mitte arvestada X pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aega talus alates 01.07.1989 kuni 31.12.1998. Otsuse põhjenduses märgiti, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest ei nähtu, et Mäe talu oleks kohalikus omavalitsuses moodustatud ja maksudest vabastatud taluseaduse alusel. FIE X või X Mäe talu ei ole maksnud perioodil 1992-1998 sotsiaalmaksu. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus X pensioniõigusliku staaži hulka arvata töötamise aeg talus perioodil 01.07.1989 - 31.12.1998.
14.SKA 27.07.2023 otsusega nr 1 (pensioniotsus) otsustati kaebajale määrata paindlik vanaduspension alates 17.04.2023 eluaegselt ning pensioni suuruseks määrati 437,94 eurot kuus. Otsuse tegemisel võeti arvesse kaebaja pensionistaaži (RPKS § 27) andmed ning arvesse võeti pensionistaaži kokku 36,323 aastat, millest pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaaži arvestati alates 01.01.1999. Täpsem pensioniõigusliku staaži arvestus on otsusele lisatud pensionistaaži õiendist. 2(9)
3-23-2294
15.Kaebaja esitas 13.08.2023 vaide SKA 27.07.2023 otsuse nr K33542-1 peale.
16.SKA jättis 14.09.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/31906-2 kaebaja vaide rahuldamata. Haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt ei ole FIE X või X Mäe talu maksnud perioodil 1992 - 1998 sotsiaalmaksu. Hiiumaa Vallavalitsuse 20.07.2023 kirja nr 17-5/171 kohaselt puuduvad neil dokumendid X Reigi (Rootsi) küla Mäe talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel. Seega ei ole tõendatud Mäe talu moodustamine kohalikus omavalitsusorganis ja talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel. Hiiumaa Rajooni RSN TK otsusega Xle maa tähtajatuks kasutamiseks andmine toimus Eesti NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määruse nr 144 alusel, mitte taluseaduse alusel. Samuti ei ole tõendatud talu moodustamine taluseaduse alusel, sest sellised tõendid puuduvad Hiiumaa Vallavalitsusel. Kohalikus omavalitsusorganis taluseaduse alusel registreeritud talud on eristatud selgesõnaliselt teistel alustel moodustatud taludest. Sotsiaalkindlustusamet ei saa õigusakte tõlgendada antud ajal kehtivat õiguslikku olukorda arvestavalt, vaid peab talus töötamise aja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamisel lähtuma RPKS § 28 lg 2 p-s 11 ja määruse § 14 lg-s 2 sätestatust, mis ütlevad selgesõnaliselt, millise seaduse alusel ja millistel tõendite olemasolul saab talus töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka arvestada.
17.Kaebaja esitas 14.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 05.01.2024 kaebuse muutmise avalduse, millest tulenevalt on kohtu menetluses kaebus nõudes SKA 27.07.2023 otsuse nr K335421 ja 14.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/31906-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
18.Kaebaja leiab, et SKA 27.07.2023 otsus nr K33542-1 on õigusvastane, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
18.1.Vaidlusaluse otsusega otsustati kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka mitte arvata talus töötamise aeg alates 01.07.1989 kuni 31 12.1998 põhjusel, et haldusasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Mäe talu oleks kohalikus omavalitsuses moodustatud ja maksudest vabastatud taluseaduse alusel. Kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu.
18.2.Vastustaja käsitluse kohaselt ja viidetega RPKS §-le 27, 27.12.2012 määrusega nr 59 kinnitatud korra § 14 lg 2 p-le 2 saab sätete sõnastuse kohaselt nõuda kohalikult omavalitsuselt otsustust talu maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel ajavahemikul 1990-1998 a. Kaebaja leiab, et taluseadusest ei tulenenud nimetatud ajavahemikul kohaliku omavalitsuse õigust või kohustust talu sotsiaalmaksust vabastamiseks. Seetõttu on igati põhjendatud, et Hiiumaa Vallavalitsusel puudusid dokumendid talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel. Taluseaduse kohaselt oli oluline üksnes talu registreerimine kohalikus omavalitsuses (taluseadus § 8 lg 2). Kaebaja märgib, et talu oli taluna registreeritud Hiiumaa ettevõtteregistris 22.06.1990 ning siis juba kehtis taluseadus.
18.3.Vastustaja on rikkunud kaebajale põhiseadusest ja taluseadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet penisoniõigusliku staaži arvutamisel. Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist.
19.1.27.07.2023 otsusega nr K33542-1 ei arvestanud SKA kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka tema töötamist talus 01.07.1989 – 31.12.1998. Haldusmenetluses kogutud dokumentides nähtub, et 1) kaebaja kolhoosiliikmelisus on 25.05.1991 lõpetatud seoses kolhoosi reorganiseerimisega aktsiaseltsiks „Hiiu Kalur“, 12.09.1988 on kaebaja viidud üle 5. kategooria 3(9)
3-23-2294 eksperimentaallukksepaks, 01.02.1990 on kaebaja viidud üle 4. kategooria katsetootjaks eksperimentaaltehasesse „Himifil“ ja 25.05.1991 on ta vabastatud töölt üleviimise korras AS-i „Hiiu Kalur“; 2) kaebaja võeti 25.05.1991 tööle 4. kategooria katsetootjana ületoomise korras kalurikolhoosist „Hiiu Kalur“ ja 01.10.1992 on tööleping lõpetatud; 3) kaebaja esitas 28.08.1996 avalduse enda äriregistrisse kandmiseks füüsilisest isikust ettevõtjana; 4) puuduvad andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta 1992 – 1998; 5) Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsusega nr 127 „Maa kasutamiseks andmine“ otsustati kooskõlas Eesti NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 võtta ära mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi maast ja anda tähtajata kasutamiseks kodanikele talude rajamiseks, sh anti kaebajale Mäe talu rajamiseks 12,6 ha (p-d 1 ja 1.2). Otsuse p 6 kohaselt vabastati kaebaja põllumajandusmaksust viieks aastaks alates maa looduses eraldamise akti väljaandmise kuupäevast;
19.2.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud. Eesti NSV taluseaduse (taluseadus, jõustus 25.12.1989) kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis (§ 2 lg 1), kusjuures talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 1 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.
19.3.Kaebaja tööraamatus puuduvad kanded töötamise kohta talus, kuigi lähtuvalt taluseaduse §-st 34 tuli kohaliku omavalitsuse organil pidada talupere liikmete töötamise arvestust ning kanda ka nende töötamine tööraamatusse. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22 kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise kohta“ p 1 kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku tööraamat kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra alustamise kohta vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“, „traktorist“ jne.) äranäitamisega. Sissekande aluseks tuli märkida taluniku puhul talu registreerimise otsuse number ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev. Eesti Vabariigi põllumajandusministri 28.01.1991 kinnitatud „Juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“ p 8 kohaselt annab kohalik omavalitsusorgan samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse.
19.4.Vabariigi Valitsuse 29.12.1990 määrusega nr 269 kinnitatud „Eesti NSV taluseaduse rakendamise ajutise juhendi“ p 3 kohaselt ei laiene vastavalt taluseaduse §-le 4 seadusega ja Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega talude arendamiseks ettenähtud soodustused nendele taludele, kus talu ei ole taluperemehe põhitöökohaks, va juhud, kui taluperemees töötab valitaval ametikohal kohaliku omavalitsuse või kõrgema riigivõimu organites. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine Taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).
19.5.Nähtuvalt Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsusest nr 127 anti kaebajale maa kasutada kooskõlas Eesti NSV Maakoodeksi §-ga 17 ning see toimus enne taluseaduse jõustumist. Haldusmenetluses ei ole tõendamist leidnud kaebaja töötamine talus, mis oli moodustatud taluseaduse alusel ja selle seaduse alusel viieks aastaks maksude tasumisest vabastamise kohta. Puuduvad andmed, et FIE X või ka X Mäe talu oleks aastatel 1992 – 1998 4(9)
3-23-2294 tasunud sotsiaalmaksu. Sealjuures ei ole sotsiaalmaksu tasutud mitte oletusliku viieaastase maksuvabastuse perioodil, vaid kogu seitsmeaastase perioodi kestel.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsust nr K33542-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl 12-14), millega jäeti arvestamata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus ajavahemikul 01.07.1989–31.12.1998, ning 14.09.2023 vaideotsust nr 5.2-3/31906-2 (dtl 5-11), millega jäeti kaebaja 13.08.2023 esitatud vaie 27.07.2023 otsuse nr K33542-1 peale rahuldamata. Kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt koostas vastustaja 27.07.2023 otsuse nr 1, millega määras kaebajale paindliku vanaduspensioni alates 17.04.2023 eluaegselt, tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust 27.07.2023 otsuse nr 1 tühistamisnõudega ja kohustamisnõudega kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
21.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 91 lg 1 sätestab, et isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast RPKS §-s 7 sätestatud või § 71 lg 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on isikul õigus paindlikule vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist 1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta; 2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat; 3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat; 4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat; 5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat.
22.Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et kaebaja on sündinud xx xx xxxx, seega tekib kaebajal õigus vanaduspensionile 65-aastaseks saamisel, st xx xx xxxx. Paindlik vanaduspension määrati kaebajale, arvestades tema pensionistaažiks 36 aastat, 3 kuud ja 26 päeva, alates 17.04.2023 ehk 3 aastat, 4 kuud ja 21 päeva enne kaebaja vanaduspensioniea saabumist. Juhul, kui kohus asja sisulise läbivaatamise käigus jõuab järeldusele, et kaebus kuulub rahuldamisele, tuleks vastustajal kaebajale määratud paindliku vanaduspensioni määramine uuesti otsustada, kuivõrd kaebajal tekiks täiendav pensioniõigusliku staaž seni staaži hulka arvestamata jäetud perioodi ulatuses. Käesoleva kaebuse sisuline vaidlus ongi suunatud esskätt sellele, kas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka tuleb arvata töötamine talus 01.07.1989–31.12.1998.
23.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999.
25.RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Lisaks RPKS § 28 lg 1 sätestatud tegevuse ajale arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka lg-s 2 loetletud tegevuste ajad. Osundatud sättesse on koondatud erinevad tegevused ja nende loetletud tegevuste pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks seatud erinevad tingimused. RPKS § 28 lg 2 p 11 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud.
26.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59)1 § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga,
3-23-2294 millest nähtub talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).
27.Eesti NSV taluseaduse2 (taluseadus), mis võeti vastu 06.12.1989 ja mis jõustus 25.12.1989, § 2 lg 1 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis. Talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast. Talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise tööraamatusse (taluseaduse § 34 lg 3).
28.Käesolevas asjas on esitatud järgmised tõendid.
28.1.Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsusega nr 127 „Maa kasutamiseks andmine“ (dtl 60-61) otsustati kooskõlas Eesti NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 võtta ära mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi maast 19,1 ha suurune maa-ala ja anda tähtajata kasutamiseks kodanikele talude rajamiseks. Kaebajale anti Mäe talu rajamiseks 12,6 ha maad (p-d 1 ja 1.2). Otsuse p 6 kohaselt vabastati kaebaja põllumajandusmaksust viieks aastaks alates maa looduses eraldamise akti väljaandmise kuupäevast.
28.2.Kaebaja kolhoosiliikme tööraamat (dtl 39-46), mille kohaselt võeti kaebaja 04.11.1984 kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ liikmeks. 12.09.1988 viidi kaebaja üle 5. kategooria eksperimentaallukksepaks (kolhoosiliikme tööraamatus kanne nr 10), 01.02.1990 viidi kaebaja üle
4.kategooria katsetootjaks eksperimentaaltehasesse „Himifil“ (kolhoosiliikme tööraamatus kanne nr 11). Kaebaja kolhoosiliikmelisus on 25.05.1991 lõpetatud seoses kolhoosi reorganiseerimisega aktsiaseltsiks „Hiiu Kalur“ (kolhoosiliikme tööraamatus kanne nr 12).
28.3.Kaebaja tööraamat (dtl 47-56), mille kohaselt võeti kaebaja 25.05.1991 tööle 4. kategooria katsetootjana ületoomise korras kalurikolhoosist „Hiiu Kalur“ (tööraamatu kanne nr 11) ja tööleping lõpetati 01.10.1992 (tööraamatu kanne nr 12).
28.4.Kaebaja esitas Eesti Vabariikliku ettevõtete, asutuste, organisatsioonide registri registrikaardi, millega registreeriti Mäe Talu registreerimisnumbriga 73000226 juriidilise isikuna registrisse 22.06.1990 (dtl 15-16). Kaebaja esitas 28.08.1996 avalduse enda äriregistrisse kandmiseks füüsilisest isikust ettevõtjana Mäe Talu õigusjärglasena (dtl 66).
28.5.Kõrgessaare Vallavalitsuse 14.09.2000 korralduse nr 363 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ (korraldus nr 363, dtl 62) kohaselt on kaebaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise Hiiu maakonna komisjoni 18.12.1992 otsuse nr 19 alusel Kõrgessaare vallas Rootsi ja Reigi külas asuva 13,61 ha suuruse Mäe A-14 kinnistu nr 14545 õigustatud subjektiks. Korraldusega nr 363 tagastati kaebajale maa Rootsi ja Reigi külas 8,22 ha Mäe ja Reigi külas 1,50 ha Mäepõllu maaomandi taastamiseks (kokku 9,72 ha) ning tagastamata jäävas osas 3,89 ha maa eest määrati kaebajale kompensatsioon.
28.6.Maa-ameti 08.05.2023 arhiiviteatise nr 11-9/23/7446-2 (dtl 69) kohaselt puuduvad andmed Mäe talu registreerimise kohta omavalitsuses ning talu tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi kohta. Hiiumaa Vallavalitsus on 20.07.2023 selgitanud, et neil puuduvad andmed dokumendid Mäe talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta Eesti NSV taluseaduse alusel (dtl 88).
29.Kohtupraktika kohaselt ei saa RPKS § 28 lg 2 p-i 11 kohaldada igasugusele talus töötamisele või põllumajandusega tegelemisele. Seadusandja on nimetatud sättega lugenud pensioniõigusliku staaži hulka üksnes töötamise teatud tingimustele vastavas, s.o Eesti NSV taluseaduse alusel
3-23-2294 asutatud talus, millele kehtis seaduse alusel viieaastane maksuvabastus (Tallinna Ringkonnakonnakohtu 08.04.2022 otsus nr 3-20-2078, p 13). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu kohtule, et kaebaja talu oleks taluseaduse alusel tagastatud ning et see oleks taluseaduse alusel kohalikus omavalitsuses registreeritud. Kohtule nähtub, et kaebajale anti Mäe talu rajamiseks tähtajatuks kasutamiseks 12,6 ha maad, mis võeti ära mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi maast. Seejuures maa anti kaebaja kasutusse Eesti NSV Maakoodeksi (maakoodeksi) § 17 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 (määrus nr 144). See tähendab, et kaebajale anti talu rajamiseks maa tähtajatuks kasutamiseks enne taluseaduse jõustumist. Samuti nähtub kohtule õigusvastaselt võõrandatud talumaade tagastamise korraldusest (korraldus nr 363), et kaebaja talu koosseisu kuuluv maa tagastati kaebajale 14.09.2000 maareformi seaduse alusel.
30.Samuti ei kinnita asjas esitatud asjaolud ja tõendid, et kaebaja oleks vastavalt taluseaduse § 30 lg-le 2 olnud vabastatud maksude tasumisest 5 aasta jooksul alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast, kuivõrd kaebajale anti talu tähtajata kasutamiseks maakoodeksi ja määruse nr 144 alusel ehk enne taluseaduse jõustumist. Ehkki Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsuse nr 127 kohaselt vabastati kaebaja põllumajandusmaksu tasumisest viieks aastaks, ei kinnita see seda, et kaebaja talu oleks viieaastase perioodi jooksul maksude tasumisest vabastatud olnud taluseaduse alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuna kaebaja registreeris enda talu Hiiumaa ettevõtteregistris 22.06.1990, mil taluseadus kehtis, siis on tõendatud talu registreerimine ja maksudest vabastamine viieks aastaks taluseaduse alusel. Ehkki kohus nõustub kaebajaga selles, et kohaliku omavalitsuse organil ei olnud kohustust teha eraldiseisvat otsustust maksudest vabastamise kohta, siis ei saanudki Hiiumaa Vallavalitsusel olla olemas maksuvabastust tõendavaid dokumente. Kuigi maksuvabastus kehtis taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt automaatselt, ei pea kohus kaebaja talu ettevõtteregistris registreerimist siiski piisavaks, et tõendada kaebaja töötamist talus.
31.Haldusmenetluses on vastustaja Hiiumaa Vallavalitsuselt küsinud mitmeid kordi tõendeid kaebaja talu moodustamise kohta ja kaebaja taluperemehena töötamise kohta perioodil 1990-1998. Kuigi Hiiumaa Vallavalitsuse erinevates vastustes seisukoht kaebaja talus töötamise osas on muutuv, on Hiiumaa Vallavalitsus siiski jõudnud lõplikule järeldusele, et kaebaja ei olnud mitte taluseaduse alusel maksude tasumisest vabastatud, vaid 07.06.1989 otsuse nr 127 alusel kooskõlas maakoodeksiga ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 a määrusega nr 144 (vt 26.04.2023 vastuskiri nr 17-5/108-1, dtl 75). Samuti on Hiiumaa Vallavalitsus kinnitanud, et puuduvad dokumendid nii talu moodustamise kui ka maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel (vt 20.07.2023 vastuskiri nr 17-5/171, dtl 88). Kohaliku omavalitsuse seisukohtadest järeldab kohus, et talu registreerimist ettevõtteregistris ei ole võrdväärne talu registreerimisega kohalikus omavalitsuses taluseaduse alusel. Ka Maa-amet on kinnitanud andmete puudumist talu registreerimise kohta omavalitsuses, talu tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi kohta (08.05.2023 arhiiviteatis nr 11-9/23/7446-2, dtl 69).
32.Vastavalt taluseaduse § 4 lg-le 1 on taluperemees talupere liige, kellele talu on põhitöökohaks, kelle nimele on vormistatud talu maakasutusdokumendid, kes organiseerib talu majandamist ja juhib tööd talus ning kes esindab talu suhetes riigi ja teiste isikutega ja kellele antakse taluperemehele tunnistus. Eesti Vabariigi põllumajandusministri 28.01.1991 kinnitatud „Juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“ (dtl 94-95) p 8 kohaselt annab kohalik omavalitsusorgan samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu kaebajale ka taluperemehe tunnistuse väljastamist.
33.Taluseaduse § 34 lg-st 3, et talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse. Vastustaja on kohtule esitanud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22 (dtl 92) kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise kohta“, mille p 1 kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku tööraamat kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra alustamise kohta vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“, 7(9)
3-23-2294 „traktorist“ jne.) äranäitamisega. Sissekande aluseks tuli märkida taluniku puhul talu registreerimise otsuse number ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev. Kohtule ei nähtu kaebaja tööraamatust, et kaebaja talus taluperemehena töötamise üle oleks kohaliku omavalitsuse organ arvestust pidanud ning vastava sissekande kaebaja tööraamatusse teinud. Kusjuures puuduvad kaebaja tööraamatus mistahes kanded kaebaja töötamisest talus, sh puuduvad viited talus töötamisest põhi- või kõrvaltööna või nt töösuhete lõppemise põhjustest talusse tööle siirdumise kohta.
34.Seega eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul vastustaja järeldanud õigesti, et kaebaja talus töötamine taluseaduse alusel ei ole tõendamist leidnud.
35.Kohus selgitab, et teiste põllumajanduses töötanud inimeste puhul on pensioniõigusliku staaži arvestamise eelduseks RPKS § 28 lg 1 kohaselt sotsiaalmaksu tasumine (Tallinna Ringkonnakonnakohtu 08.04.2022 otsus nr 3-20-2078, p 13). RPKS § 28 p 2 lg 14 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu.
36.12.09.1990 võeti vastu Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus3 (jõustus 01.01.1991), mille § 1 lg 2 kohaselt pereettevõtete ja taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud, maksavad sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riik- lik sotsiaalkindlustus. Eesti Vabariigi rahandusministri 02.01.1991 määrusega nr 1 kinnitatud „Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhend“ p 3 sätestab, et sotsiaalmaksu maks- jate kohta koostab iga vabariikliku linna ja maakonna sotsiaalhooldusosakond (SKA eelkäija) vas- tava registri, registri koostamise aluseks on ettevõtete ja muude organisatsioonide ning talude re- gistrid, üksikisikute tegevusload ning vastavasisulised avaldused. Perioodil 1991 kuni 1998 tasutud sotsiaalmaksu andmete valdajaks SKA. Määruse nr 59 § 17 kohaselt töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, tõendatakse Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.
37.Vaidlusaluse talus töötamise perioodi osas (01.07.1989–31.12.1998) on vastustaja kohtule selgitanud, et kuna kaebaja tööraamatu andmetel töötas kaebaja kuni 01.10.1992 mujal kui talus (aktsiaseltsis Hiiu Kalur 4. kategooria katsetootjana), on periood 07.01.1989 – 01.10.1992 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja Sotsiaalfondi ja Sotsiaalkindlustusameti Hiiumaa Pensioniameti 1991-1998. aasta sotsiaalmaksu andmed seisuga 19.01.2023 (dtl 59), millelt kohaselt puuduvad andmed FIE X ja X talu sotsiaalmaksu tasumise kohta 1992-1998 aastal.
38.Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja talus töötamise perioodide 02.10.1992 kuni 31.12.1998 kohta puuduvad talus töötamist tõendavad dokumendid. Seega on vastustaja nimetatud talus töötamise perioodi jätnud õiguspäraselt kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse võtmata ning vaidlustatud otsused on õiguspärased.
39.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ja vaidemenetluses ei ole rikutud kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Samal põhjendusel jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
40.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/