Z.U kaebus Tori Vallavalitsuse 24.05.2023 korralduse nr 342 ja 12.07.2023 korralduse nr 480 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.U Vastustaja – Tori vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Kinnistusraamat“, „Liiklusregister“, „Äriregister“, „KV.EE – Tori vald“ ja „KV.EE - Pärnumaa“.
Rahuldada Z.U kaebus.
3.Mõista Tori vallalt Z.U kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Z.U (kaebaja) taotles Tori Vallavalitsuselt 08.05.2023 (dtl 3) munitsipaaleluruumi. Kaebajal puudub elukoht ja piisav sissetulek, et ise endale eluruum leida. Kaebaja sissetulekuks on pension 499,74 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Kaebaja elab Pärnu linnas kodutute varjupaigas ja saab varjupaigateenust. Kaebaja liigub ratastoolis ja tema asjaajamine ametiasutustes on seetõttu raskendatud. Kaebajal oli garaaž Sindi linnas, kuid keegi on selle naeltega kinni löönud ja sinna sisse enam ei pääse. Garaažis on auto, mille kaebaja saaks maha müüa ja endale elamispinna tagada, kuid ta ei saa enda asju garaažist kätte.
2.Tori Vallavalitsus keeldus 24.05.2023 korraldusega nr 342 (dtl 4) kaebajale eluruumiteenuse osutamisest, kuna taotleja olukorda saab parandada teiste täiendavate sotsiaalteenustega ja täiendava abiga elamispinna otsimisel või rahaliselt üüri sissemaksu hüvitamisega, kui taotlejal puuduvad vajalikud finantsvahendid. Põhjendused:
2.1.Kaebajale kuulunud eluruumi Sindi linnas, Jaama tn 6-16 müüs kohtutäitur enampakkumise teel 17.12.2020. Pärast korterist väljatõstmist eraldas Tori vald (vastustaja) 2021. a märtsis kaebajale sotsiaaleluruumi Tori alevikus, Kalda tn 2-3. Samal aadressil osutas vastustaja talle koduteenust.
2.2.Kaebaja soovil võimaldati talle 2021. a sügisest sotsiaaleluruum Sindi linnas, Pärnu mnt 27a-3. 2022. a jaanuaris lõpetati kaebajaga sotsiaaleluruumi üürileping korduvate kodukorra rikkumiste, voodis suitsetamise, alkoholi kuritarvitamise ja üürivõla tõttu.
2.3.Kaebaja suunati varjupaigateenusele. Seejärel 2022. a veebruarist augustini oli kaebaja üldhooldusteenusel Kilingi Villa Pansionaadis, kus viibis samuti alkoholijoobes, rikkus korda ega allunud personalile. Kaebaja läks elama garaažiboksi Sindis (elas autos). Kaebajale pakuti üldhooldusteenust Ida-Virumaal, kuid kaebaja keeldus sellest ja samuti varjupaigateenusest. 2022. a septembris asus ta üldhooldusteenusele Halinga Turvakodus. Kaebajal tuli sealt lahkuda 11.04.2023 (korralduses ilmselt ekslikult 2022), kuna filmis omavoliliselt töötajaid ja kaaselanikke ning avalikustas videod Facebookis, tekitades kahju nii hooldekodule kui ka hoolealustele. Samuti keeldus kaebaja tasumast teenuse omaosalust. Teenuselt lahkumise järgselt viibis kaebaja kodutute varjupaigas varjupaigateenusel võimalusega kasutada päevasel ajal päevakeskuse teenust samal hoovil asuvas päevakeskuses. Kaebaja ei saa garaaži enam kasutada, sest müüs selle 2022. a sügisel maha ja uus omanik seal elada ei võimalda.
2.4.Kaebajale on korduvalt selgitatud erinevate nõuete täitmise vajadust elujärje parandamiseks ja pakutud sobilikke teenuseid ning eluruumiteenust erinevatel sotsiaalpindadel. Tuginedes kaebaja isikuomadustele ja oskustele ning iseseisvale asjaajamisoskusele, ei ole talle eluruumiteenuse osutamine põhjendatud. Kaebajat saab abistada muude sotsiaalteenustega.
Kaebaja esitas 24.05.2023 korralduse peale 27.06.2023 vaide.
4.Tori Vallavalitsus jättis 12.07.2023 korraldusega nr 480 (dtl 6) kaebaja vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebajale osutati eluruumi tagamise teenust kahel korral kahes erinevas tema vajadustele kohandatud eluruumis ja osutati ka koduteenust, et leevendada puudest tulenevat toimingupiiratust. Majandusliku hindamise käigus ei tuvastatud kaebajal raskusi koduteenuse eest tasumisel. Kaebaja solvas sihilikult teenuseosutajat ja ei olnud nõus teenuse eest tasuma ega teenust vastu võtma. Tahtevastaselt ei ole võimalik teenust osutada. Kaebaja oli tutvunud sotsiaaleluruumi kodukorraga ja leping lõpetati korduvate rikkumiste tõttu (alkoholi 2(8)
3-23-1612
tarbimine, toas suitsetamine ja tuleohutusreeglite mittetäitmine, ruumi ning ruumi sisustuse rikkumine ja puhtuse mittehoidmine – konid öökapil, säärikutega voodis lamamine).
4.2.Üüri sissemaksuks on võimalik taotleda toetust, kui on teada reaalne üüripind ja sissemaksu summa. Toetust ei maksta ette. Kaebaja ei ole sellekohast taotlust esitanud. Kaebajal on mitmed täiteasjad, kuid võlanõustamise teenusest kaebaja keeldus.
4.3.Kaebajal on raske liikumispuue ja kasutab igapäevaselt liikumiseks ratastooli. Liikumisvõimet taastada ei ole võimalik ja sellele on kaasa aidanud ka isiku elukombed. Psühhiaatriliselt on kaebaja teovõimeline ja võimeline enda eest vastutama. Kaebaja on võimeline ametlikeks asjaajamisteks iseseisvalt tugiisiku abita (elektrilise ratastooli tellimine, poes käimine, sõprade külastamine, meditsiiniteenuste tarbimine, sotsiaalteenuste tarbimine).
4.4.Kaebaja väitel on tal korteriomand Sankt-Peterburgis, mida ta kasutada ei saa. Asjaolusid kontrollida ei ole võimalik.
4.5.Kaebajal on jätkuvalt tasumata 3 arvet sotsiaaleluruumi eest, kus ta elas kuni 27.01.2022. Arved kokku 360,12 eurot on täitemenetluses. Kaebaja ei ole näidanud tahet võlgnevuse tasumiseks, vaid nõudis uue korteri andmist.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid 24.05.2023 korralduse ja 12.07.2023 korralduse tühistamine ning vastustaja kohustamine kindlustama kaebajale eluruum sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 alusel. Kaebaja vajab tema vajadustele vastavat eluruumi, kuna ta ei ole iseseisvalt tuttavate kaudu sobivat elamispinda leidnud ja tal puuduvad rahalised vahendid praeguste üürihindade juures endale erasektorist korteri leidmiseks. Seoses raske liikumispuudega ja ratastooli kasutamisega on võimekus varjupaigas hakkama saada piiratud (SHS § 42). Kaebajal ei ole võlgnevusi vastustaja ees. Vastustaja ei ole aidanud kaebajal eluruumi leida.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi haldusaktides kajastatud seisukohtadele ja märkis täiendavalt järgmist:
6.1.Kaebajale eraldatud sotsiaaleluruum Tori alevikus, Kalda tn 2-31, suurusega 41,4 m2 ja üüriga 2 eurot/m2 oli kohandatud ratastooli kasutajale. Tegemist oli renoveeritud sotsiaalmaja ja -korteriga. Vastustaja hakkas 23.04.2021 osutama kaebajale soodushinnaga koduteenust, sest isik oli lohakas ega suutnud tagada kodukorrale vastavat puhtust – ta suitsetas voodis ja voodi kõrval, keeldus toidulaua taga söömast ja sõi voodis (dtl 46). Koduteenuse osutamine oli raskendatud, kuna kaebaja ei võimaldanud vahetada voodipesu, solvas sotsiaaltöötajaid, kasutas naisi halvustavaid väljendeid, ei allunud kodukorrale, viibis tihti joobeseisundis.
6.2.Kuna kaebaja taotles sotsiaaleluruumi Sindi linna, kus on tema sõbrad ja tuttav kogukond, võimaldati kaebajale 16.11.2021–31.12.2022 värskelt renoveeritud sotsiaalmajas Sindi linnas, Pärnu mnt 27a-32 ratastooli kasutajale kohandatud korter. Samas majas asusid avahooldustöötajad ja Sindi Sotsiaaltöökeskuse personal. Sotsiaalmajas oli ööpäevaringne korrapidajavalve ja kodukorrast kinnipidamine oli nõutav. Koos lepingu sõlmimisega kohustus üürnik täitma ka lepingu lisaks olevat kodukorda (dtl 52). Kaebajaga lõpetati 27.01.2022 üürileping, kuna ta rikkus kodukorda, kuritarvitas alkoholi, pidutses ja käitus sobimatult sotsiaalpinnal.
6.3.Kaebaja suunati enesehoolduse puudujääkide tõttu SA Tõstamaa Hooldekodusse üldhooldusteenusele. Kohale jõudes ähvardas kaebaja töötajaid terariistaga, mistõttu teda teenusele ei võetud. Sotsiaaltransporditeenusega toodi kaebaja varjupaigateenusele Pärnu
Tori Vallavalitsuse 24.03.2021 korraldus nr 203. Tori Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 885.
3(8)
3-23-1612
linna, Suur-Posti tn 18b. Saabudes mõõdeti kaebajal 0,4-promilline joove. Kaebaja lahkus teenuselt 10 minutit hiljem.
6.4.02.02.2022 saabus vastustajale politseilt teade abivajavast isikust Sindi linnas suvilas, kes nõudis enda viimist Tori sotsiaalmajja Kalda tn 2-3. Alates 11.02.2022 asus kaebaja Pärnu Haiglast (oli murdnud sääreluu) üldhooldusteenusele Kilingi Villa Pansionaati, kus tasus teenuse eest 90% sissetulekutest ja ülejäänu tasus vastustaja (dtl 55). Villasse saabumisel konfiskeerisid töötajad kaebajalt ühe noa, taskunuga ta ära ei andnud.
6.5.06.08.2022 lahkus kaebaja Kilingi Villa Pansionaadist ja 09.08.2022 teavitas vastustajat, et elab garaažis ja magab autos. Garaažis oli väga must ja ehituslik seisukord ohtlik. Katus lasi sademeid läbi, oli pehkinud ja osaliselt sisse kukkunud. Tualeti kasutamise võimalus puudus. Kaebaja keeldus pakutavast varjupaigateenusest ja pesemisvõimalusest Sindi Sotsiaaltöökeskuses. Kaebajale pakuti 26.08.2022 üldhooldusteenust Ida-Virumaal, kuid kaebaja keeldus.
6.6.22.09.2022 asus kaebaja üldhooldusteenusele Halinga Turvakodus (dtl 56). Teenuse osutamine lõpetati 11.04.2023, kuna kaebaja filmis hoolealuseid ja töötajaid ning postitas videod sotsiaalmeediasse. Teenuselt lahkumise järgselt asus kaebaja varjupaigateenusele Pärnu linnas.
6.7.Vastustaja on ca 2 aasta jooksul (märts 2021 – aprill 2023) pakkunud pidevalt kaebajale sobivat eluruumi, arvestades kaebaja tervist ja isikust tulenevaid vajadusi. Kokku on kaebajale pakutud või ta on viibinud 7 erinevas eluruumiteenust pakkuvas asutuses. Kõikidest on kaebaja lahkunud kas ise või kodukorra rikkumise (alkoholi tarvitamise, personaliga ebasobivalt käitumise ja kaaselanike õiguste rikkumise) tõttu. Sotsiaaleluruumi saades peab isik arvestama kehtivate ühiselu reeglitega ja tal ei saa tekkida õigustatud ootust, et reegleid rikkudes ka mingeid tagajärgi ei kaasne. Kaebajale olid tagatud tema abivajadusele vastav eluruum, sobivad sotsiaalteenused hooldekodudes ja hakkama saamist oli igati toetatud, kuid kaebaja ise ei soovinud antavat abi vastu võtta. Varjupaigateenus on ainuke ja peaaegu viimane võimalus kaebajale peavarju ja hoolduse tagamiseks.
6.8.Kaebajal on võimalus lugeda maakonnalehte varjupaiga kõrval asuvas päevakeskuses. Ta on võimeline ise asju ajama nii füüsiliselt kohale tulles kui ka telefonitsi. Kaebaja ei soovi iseseisvalt endale elamispinda otsida. Kaebaja oli võimeline invarolleri rentimiseks esitama taotluse ja korraldama kõikvõimalike arstitõendite (sh psühhiaatrilise hinnangu) saamise. Samas ei suuda ta mõista, et rolleri rentimine on ülearune lisakulu. Samuti oli kaebaja võimeline pöörduma Õigusteenuste Büroo SA poole, kes esitas 30.08.2023 vastustajale küsimusi seoses Sindis, Jaama tn 6-16 asuva korteri sundmüügiga. Kaebaja on aktiivne ühistranspordi kasutaja, sest Pärnus ja selle ümbruses sõitev ühistransport on ratastoolile ligipääsetav. Vajadusel on kaebajal õigus kasutada sotsiaaltransporti. Kaebajale on korduvalt pakutud võlanõustamisteenust, kuid ta keeldus koostööst (dtl 57). Kaebaja jättis end abitusse seisu oma pahatahtliku käitumisega. Ainuüksi väike sissetulek ei ole isikule sotsiaaleluruumi eraldamise aluseks. Kui eluruumi kulud ületavad sissetulekuid, on võimalik taotleda toimetulekutoetust. Seega on kaebajal erasektorist korteri leidmiseks nii oskused kui ka võimalused ja korteri otsimiseks ei ole vaja raha. Kaebaja on teinud erinevaid finantstehinguid ja saanud ka raha (garaaži müük 1000 euro eest (dtl 58)), kuid ta ei oska seda mõistlikult kasutada.
6.9.Pärnu varjupaigas on kaebajale tagatud voodikoht, millele on juurdepääs ratastoolist. Vajadusel on võimalik saada abi isikliku hügieeni tagamisel. Kaebaja oli varjupaigas viibides alkoholijoobes, suitsetas toas ja oli räpane.
4(8)
3-23-1612
6.10.Kaebajal on tasumata viimased arved sotsiaaleluruumi teenuse eest. Vastustaja andis tasumata arved 09.06.2023 maksekäsu kiirmenetlusse (kohtuasi nr 2-23-123576). Võla suurus on 360,12 eurot. Kaebaja ei ole sellises sotsiaalmajanduslikus olukorras, mis kohustaks omavalitsust tagama talle eluruumiteenust.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja 75-aastane liikumispuudega isik, kes suudab ringi liikuda vaid ratastoolis. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et kaebajal puudub isiklik eluase (korter müüdi täitemenetluses) ja perekond (Venemaal elav õde keeldub temaga suhtlemast), tema ainsateks sissetulekuteks on pension ja sotsiaaltoetus ning tema suhtes on käimas vähemalt üks (vastustaja algatatud) täitemenetlus (vaideotsuses on viidatud mitmele käimasolevale täitemenetlusele). Haldusmenetluse ja kaebuse esitamise ajal elas kaebaja varjupaigas. Kaebuses toodud väite kohaselt on kaebajal liikumispuude ja ratastooli kasutamise tõttu raske varjupaigas hakkama saada, seetõttu taotles ta vastustajalt munitsipaaleluruumi üürimist.
8.SHS § 41 lg 1 sätestab, et eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
9.Vastustaja tugines 24.05.2023 korralduses (dtl 4) Tori Vallavolikogu 21.02.2019 määruse nr 64 „Tori valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise ning eluruumi tagamise teenuse osutamise kord“3 (määrus nr 64) § 6 lg 3 p-dele 4 ja 5 ning põhjendas eluruumi tagamisest keeldumist järgmiste põhjendustega:
kaebaja ei ole teinud koostööd sotsiaaleluruumiteenuse saamisel (on rikkunud korduvalt sotsiaaleluruumi kodukorda ja jäänud üüri tasumisel võlgu, keeldunud sotsiaaleluruumiteenustest);
kaebaja isikuomadused ja oskused, iseseisev asjaajamisoskus;
kaebaja olukorda saab parandada teiste täiendavate sotsiaalteenustega ja täiendava abiga elamispinna otsimisel või rahaliselt üüri sissemaksu hüvitamisega, kui kaebajal puuduvad vajalikud finantsvahendid.
Vastustaja esitas 12.07.2023 vaideotsuses (dtl 6) järgmised põhjendused:
kaebaja ei ole tasunud talle otsustatud teenuse eest, kuigi tal ei tuvastatud olulist raskust teenuse eest tasumisel;
kaebaja solvas sihilikult teenuseosutajat;
kaebaja rikkus korduvalt sotsiaaleluruumi kodukorda;
kaebaja keeldus pakutud võlanõustamisteenusest;
kaebaja ei tee koostööd ja keeldub abist;
kaebaja on võimeline ametlikuks asjaajamiseks iseseisvalt tugiisiku abita.
10.Määruse nr 64 § 6 lg 3 järgi võib sotsiaaleluruumi üürile andmisest keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 4) taotleja või tema perekonna omandis või
https://www.riigiteataja.ee/akt/409032019011.
5(8)
3-23-1612
kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum; 5) taotleja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslikku olukorda on võimalik parandada muul viisil.
11.Kohtu jaoks ei ole arusaadav, millel põhineb vastustaja järeldus, et kaebaja omandis või kasutuses on vahendid, mille abil on tal võimalik endale eluruum tagada. Kinnistusregistri 4 andmetel ei kuulu kaebajale ühtegi kinnistut. Garaaž, kus kaebaja vahepeal elas, on võõrandatud (dtl 58). Liiklusregistri5 andmetel ei kuulu kaebajale ühtegi sõidukit. Äriregistri 6 andmetel ei ole kaebaja seotud ühtegi juriidilise isikuga. Kaebaja ainsateks sissetulekuteks on pension 499,74 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Kaebaja suhtes käib vähemalt üks täitemenetlus, kuid vaideotsuses on viidatud mitmele käimasolevale täitemenetlusele, mis tähendab, et osa kaebaja pensionist peetakse kohtutäituri(te) poolt kinni. Kaebajal puudub perekond ja tema Venemaal elav õde ei soovi temaga suhelda, st et kaebajal puudub ka perekonna abi ja toetus. Eeltoodud andmed ei võimalda kaebajal endale eluruumi osta.
12.Eluruumi oleks võimalik üürida. Kinnisvaraportaali KV.ee andmetel7 on kohtuotsuse tegemise aja seisuga Tori vallas pakkumisel kaks 1-2-toalist korterit, millest üks on üürihinnaga 300 eurot kuus ja teine 380 eurot kuus. Mujal Pärnumaal pakutakse 1-2-toalisi eluruume üürihinnaga alates 220 eurot8. Tegemist on üksnes üüriga, millele lisanduvad kommunaalkulud ja sidevahendite kulud. Arvestades kaebaja pensioni suurust ja sellest tehtavaid kinnipidamisi, oleks kaebaja jaoks nende korterite üürimine ebareaalne, sest kaebajale peab jääma ka elamiseks piisavas suuruses summa.
13.Isegi kui vastustaja maksaks kaebajale toimetulekutoetust, ei saa tähelepanuta jätta, et kaebaja eluruumi valiku võimalusi piirab ka asjaolu, et ta on liikumispuudega ja liigub vaid ratastoolis. See tähendab, et suur osa üüriturul saadaval olevatest üüripindadest ei ole kaebaja jaoks ligipääsetavad (majja ja eluruumi sisse saamise raskused ja ka seal ringiliikumiseks piisava ruumi puudumine). SHS § 42 võimaldab küll kohalikul omavalitsusel aidata puudega isikul eluruumi kohandada, kuid selline kohandamine saab toimuda siiski puudega isikule kuuluvas eluruumis. Ei ole usutav, et üürikorterit pakkuv omanik oleks nõus temale kuuluvas korteris puudega isiku tarvis tehtavate ehituslike muudatustega. Samuti ei saa pidada kaebaja jaoks lihtsaks võimalike eluruumidega tutvumas käimist.
14.Neil põhjustel ei saa kohus nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebajal on olemas piisavad vahendid ja võimalused endale eluruumi tagamiseks.
15.Vastustaja ei ole piisavalt selgitanud, millisel muul viisil on võimalik kaebaja olukorda parandada. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks pakkunud kaebajale mõnda sobivat üüriturul saadaolevat eluruumi või oleks abistanud kaebajat üüriturult eluruumi otsimisel (SHS § 42 lg 1). Vastustaja ei ole viidanud ühelegi eluruumile, mis oleks kaebaja jaoks tema puuet ja sissetulekut arvestades sobiv. Vastustaja on pakkunud rahalist abi üüri sissemaksu hüvitamisel juhul, kui kaebaja on endale sobiva eluruumi välja valinud, ja vajadusel toimetulekutoetust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kui eaka puudega inimese abivajadust arvestades üksnes rahalise abi pakkumine praeguses olukorras piisav. Kaebajal võib küll olla asjaajamisoskus, kuid ei ole põhjust arvata, et ta suudab tema vanust ja puuet arvestades iseseisvalt endale üüriturult sobiva elamispinna leida.
16.See, et kaebaja on varasemalt keeldunud sotsiaaleluruumi teenusest ja võlanõustamisteenusest, ei õigusta kaebajale ka edaspidi sotsiaalabi andmata jätmist.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud kinnistusregistri väljavõtet „Kinnistusraamat“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud liiklusregistri väljavõtet „Liiklusregister“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud äriregistri väljavõtet „Äriregister“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KV.EE - Tori vald“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KV.EE - Pärnumaa“.
6(8)
3-23-1612
Sotsiaalteenuste osutamisel arvestatakse isiku tahet (SHS § 12 lg 1). Seega ei saa isikule kohaliku omavalitsuse poolt sobivaks arvatavaid sotsiaalteenuseid peale suruda ega keelduda isikule teiste sotsiaalteenuste osutamisest põhjusel, et isik keeldus talle varem pakutud sotsiaalteenustest. Kuigi kaebaja on varem keeldunud sotsiaaleluruumist ja lahkunud sellest omal tahtel, ei välista see tema õigust vajadusel uuesti sotsiaaleluruumi taotleda. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on hinnata isiku abivajadust ja osutada abi või aidata abi saamiseks vajalikes tegevustes (SHS § 15). Täiendavalt sätestab SHS § 15 2 puudega isiku abivajaduse hindamise kohustuse. Kuna kaebajal puudub eluruum ja varjupaik on ettenähtud vaid ajutiseks ööbimiseks, siis tuleb vastustajal tagada kaebajale eluruum või aidata kaebajat eluruumi leidmisel.
17.Kohus saab aru, et kaebajal on raske iseloom, ta ei tee vastustajaga piisavalt koostööd, ei käitu viisakalt ega järgi vastustaja kehtestatud reegleid. See ei õigusta siiski elukohata eaka puudega isiku abita jätmist. Kaebajal olevad sotsiaalse suhtlemise puudujäägid võivad näidata, et talle ei pruugi sobida sotsiaalteenused, kus ta peab teiste inimestega koos elama ja palju suhtlema. Sellises olukorras võib olla sobivam iseseisva eluruumi võimaldamine, kus ta ei ole teenuseosutaja pideva järelevalve all. Kaebaja abivajaduse ja sellele sobiva sotsiaalabi peab tuvastama siiski vastustaja.
18.SHS § 16 võimaldab võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast. Samas ei või sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus olla teenuse saamise takistuseks. Vastustaja tõi välja, et kaebaja on jäänud varem talle osutatud sotsiaalteenuse eest võlgu ja seda on tulnud kohtutäituri kaudu sisse nõuda. Vastustaja enda määruse nr 64 § 6 lg 3 p 6 võimaldab sotsiaaleluruumi üürile andmisest keelduda, kui taotlejal on võlgnevus vastustaja ees. Vastustaja ei ole sellele alusele vaidlusalustes otsustes tuginenud. Kohus möönab, et vastustaja ei pea seaduse järgi osutama sotsiaalteenust kaebajale tasuta, kui kaebajal on olemas võimekus teenuse eest tasumiseks. Vastustajal on SÜS § 19 lg 1 p 3 ja § 22 lg 2 alusel õigus lõpetada hüvitise andmine isikule, kes rikub hüvitise saamisega seotud kohustust. Sellele tasub kaebaja tähelepanu juhtida ka edaspidi. Kuid ka võlgu jäämine ei saa anda alust puudega isiku abita jätmiseks.
19.Vastustajal tuleb leida kaebaja eluasemeprobleemi lahendamiseks sobiv võimalus, arvestades mh ka isiku vajaduse, võimaluste ja tahtega. Varjupaik ei saa olla sobiv lahendus, sest tagab vaid ööbimiskoha, mitte elukohta. Varjupaigateenusel pikaajalist olemist ei saa pidada inimväärikuse nõudega kooskõlas olevaks (SÜS § 4). Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalunud piisavalt võimalikke variante, vaid on lähtunud ühekülgselt sellest, et kaebaja on probleemne isik, kes ei tee piisavalt koostööd. Kaalumisvigade tõttu ei saa vaidlusaluseid otsuseid pidada õiguspärasteks. Seetõttu tuleb vaidlusalused otsused tühistada.
20.HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus ei saa teha kaalumisotsust vastustaja eest (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja kohustuseks on hinnata kaebaja abivajadust ja kaaluda, milline lahendus oleks tema eluasemeprobleemile sobivaim. Eluaseme tagamine SHS § 41 lg 1 tähenduses ei tähenda tingimata munitsipaaleluruumi kasutada andmist. Eluruumi on võimalik tagada ka nt hooldekodus koha tagamisega, üüriturult eluaseme otsimisel abistamisega jms. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat konkreetset otsust tegema, vaid kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti lahendama.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 24.05.2023 otsuse ja 12.07.2023 vaideotsuse ning kohustab vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.
7(8)
3-23-1612
22.Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule menetluskulu dokumente esitanud. Seega jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.