lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-909/28

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-909/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-909

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 22.11.2021 käskkirjale nr 52/21/695

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-909 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

kanda.

Muus

osas

jätta

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-909

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla määras 22.11.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/695 Xle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks, tunnistades ta süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises. Tallinna Vangla neljanda üksuse valvur JH koostas 22.10.2021 ettekande nr 1-21-10251, mille kohaselt keeldus X minemast oma kambrisse ja jäi istuma osakonna teisele korrusele. Kell 19.55 läks JH koos valvurite MUga ja EKga osakonda loendust tegema ning nad andsid Xle korduvalt korraldusi minna oma kambrisse. Kinnipeetava probleemiks oli, et ta ei saanud õhtusöögiks kurgivaba suppi. Söökla pakkus asenduseks putru, mida kinnipeetav ei võtnud vastu. X viitas, et tal on juba mitu aastat olnud probleeme oma menüüga ja ta tahab olukorrale lahendust. Kuna kinnipeetav ei läinud jätkuvalt kambrisse, kasutasid valvurid jõudu, olles selle eest eelnevalt hoiatanud. X osutas esialgu vastupanu, kuid rahunes peale käeraudade paigaldamist. VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 22.10.2021 ettekandest nähtub, et X ei allunud valvuri korraldusele liikuda oma kambrisse. Tegemist ei olnud tühise korraldusega. Ametniku seaduslikud korraldused tulenesid teenistuslikest vajadustest. Vanglaametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja on vangla üldist julgeolekut ohustav tegu. Kinnipeetava distsiplinaarmenetluses esitatud vastuväited ei sisalda süüd välistavaid asjaolusid. Kinnipeetavatele korralduste andmine on peamine distsipliini tagamise ja õigusrikkumiste ennetamise viis. Kinnipeetavatele ei tohi jääda muljet, et vanglateenistuse ametnikega võib käituda ükskõik mil moel. Allumiskohustuse paigutamisega VangS-i vangla julgeolekut käsitlevasse jakku soovib ka seadusandja rõhutada kohustuse rikkumise raskust ning põhjendada vajadust võtta ennetamisel ja kõrvaldamisel täiendavaid meetmeid. Seetõttu võib pidada allumiskohustuse rikkumist oma raskusastmelt raskeks distsipliinirikkumiseks. Kinnipeetava süü on leidnud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist. Karistamisest loobumine ei motiveeriks kinnipeetavat järgima edaspidi distsipliininõudeid ning karistamata jätmisega tekitaks vangla kinnipeetavatele vale arusaama, et distsipliinirikkumised ei ole vangla arvates olulised ning neile ei järgne karistust. Kinnipeetaval puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on määrata kinnipeetavale karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna allumatusega kaasnes ka kinnipeetava passiivne vastupanu osutamine, mistõttu tuli kasutada jõudu ja käeraudu.
2.Tallinna Vangla jättis 03.02.2022 vaideotsusega X vaide rahuldamata.
3.X esitas 22.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.11.2021 käskkirja nr 5-2/21/695 tühistamiseks. Kaebaja eesmärgiks ei olnud rikkumistoimepanemine toime panna, vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et ta oli jäänud õhtusöögist ilma. Kaebaja soovis eeltoodu fikseerimist. Protesteerimine oli tulemuslik, sest kaebaja juurde tuli meditsiinitöötaja, kellega ta sai oma toitlustamisprobleemidest rääkida. Hiljem ei olnud kaebajal toitlustamisega enam probleeme ning ta sai oma toidu peale kella kümmet õhtul kätte. Karistust oleks tulnud vähendada, kui kaebaja juhtis tähelepanu distsiplinaarmenetluse protokollis olevale veale kehtiva karistuse kohta. Protokollis parandati viga ära, kuid karistuse suurust ei muudetud. Viie ööpäevane kartserikaristus oli määratud, arvestades ühe kehtiva karistusega. Kaebajal puudusid nõuetekohase toidu saamiseks muud legaalsed võimalused. Ta oli eelnevalt kõik ära proovinud ehk esitanud kirjalikke ja suulisi pöördumisi, samuti nälginud. 2(4)

3-22-909

4.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vangla on järginud VangS § 64 lg-tes 3 ja 4 distsiplinaarmenetluseks ettenähtud korda. Käskkiri on piisavalt põhjendatud. Distsipliinirikkumine on fikseeritud 22.10.2021 ettekandega. Distsipliinirikkumise tunnistajateks on olnud veel ka valvurid MU ja EK. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt VangS § 64 lg-le 2 informeeritud 19.11.2021 teatisega, mida on kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on X esitanud 21.11.2021 vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, kuid põhjendanud üleastumist peamiselt toitlustamisprobleemidega, mis olevatki viinud distsipliinirikkumiseni. Käskkirjas on õigesti märgitud, et vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele peab kinnipeetav alluma ja et allumiskohustuse eiramist võib vaadelda raske rikkumisena. Olenemata erinevatest arusaamistest, on kinnipeetavatel kohustus korraldustele alluda, sest vastasel korral on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Korralduste täitmata jätmist ei saa õigustada sellega, et toiduportsjon ei olnud nõuetekohane. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge). Kaebajale määratud viie ööpäevase kartserikaristuse puhul pole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega. Mis puutub kaebaja väitesse seoses sellega, et distsiplinaarmenetluse protokollis oli ebaõigesti viidatud kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolule, siis vastustaja on esitanud haldusasja materjalide juurde protokolli, mis on allkirjastatud ja milles on märgitud, et varasemad distsiplinaarkaristused puuduvad. Teise samalaadse protokolli puhul, milles on osundatud ühele distsiplinaarkaristusele noomituse näol, on tegemist allkirjastamata dokumendiga ehk eeldatavalt töövariandiga, ning hiljem on viga parandatud. Vaidlustatud käskkirjas ei ole samuti eelneva distsiplinaarkaristuse olemasolule viidatud. Seega ei ole varasem ebatäpsus distsiplinaarkaristuse määramist mõjutanud. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust kaalunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsusest ei selgu, kes oli 22.10.2021 kaebaja söögi eest vastutav ametnik. Kaebaja pöördus korduvalt MU poole, kuid mõned valvurid eiravad vanglaarsti korraldust anda kaebajale eridieediga määratud toitu. Kaebaja pöördumised jäeti tähelepanuta, kirjalikele pöördumistele ei vastatud. Kontaktisik andis korralduse mitte väljastada kaebajale vanglaarsti määratud dieettoitu ning töölise ja pikkuse lisa. Kaebaja kasutas ära kõik seaduslikud vahendid. Kinnipeetavaid tuleb kohelda võrdselt. Kaebaja ei pea sööma teiste kinnipeetavate söömata jäänud hommikusööki. Vangla peab andma selge vastuse, mida kaebaja peaks tegema ja kuidas käituma, et sellised eksimused ei korduks.
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebuse esemeks ei ole kaebaja toitlustamine. Seega ei pidanud halduskohus otsuses märkima, kes vastutas 22.10.2021 toitlustamise eest. Kui kaebaja leiab, et vangla ei toitlusta teda nõuetekohaselt, tuleb vangla seda tegevust vaidlustada, mitte asuda distsipliini rikkuma. Vangla tegevuse vaidlustamiseks ei vaja kaebaja ühegi vanglateenistuja nime.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-22-909

8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Vastustaja on õigesti osundanud, et praeguse vaidluse esemeks ei ole küsimus, kas kaebajale tagati 22.10.2021 nõuetekohane toitlustus, vaid hoopis kaebajale 22.11.2021 määratud distsiplinaarkaristus VangS § 67 p 1 rikkumise eest. Kaebaja ei väida, et 22.10.2021 ettekandes kajastatud sündmused ei leidnud aset, vaid leiab, et kuna talle ei tagatud samal päeval nõuetekohast toitu, oli tema käitumine õigustatud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuna valvuri antud korraldus minna kambrisse polnud tühine, oli kaebajal VangS § 67 p-st 1 tulenevalt kohustus see korraldus täita. Vangla on vaidlustatud käskkirjas õigesti osundanud, et vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse tahtlik täitmata jätmine on raske distsipliinirikkumine. Vaidluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse, et kaebajale määratud karistus ei pruugi olla proportsionaalne.
10.Kui kaebajal on etteheiteid vangla tegevusele, tuleb need lahendada õigusnormides sätestatud korras, esitades vaide ja vajadusel halduskohtule kaebuse (VangS § 11 lg 5). Kohtusse saab pöörduda ka olukorras, kus vangla jätab kaebaja kirjalikele pöördumistele ettenähtud tähtaja jooksul vastamata. Lubamatu on tekkinud probleeme lahendada allumatuse teel.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium