X kaebus MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Harku valla korraldatud jäätmeveo hange“ (viitenumber 275478) hankedokumentide osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Kaspar Kaljurand Vastustaja (hankija): Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus, seaduslik esindaja Rait Pihelgas Kolmas isik: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik
Menetlustoiming
Kolmanda isiku kaasamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, esialgse õiguskaitse tühistamine
RESOLUTSIOON
1.Kaasata kolmanda isikuna menetlusse Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (registrikood 80208542).
2.Lõpetada haldusasja nr 3-24-759 menetlus.
3.Jätta kolmanda isiku ja vastustaja taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks läbi vaatamata.
4.Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse eest tasutud riigilõiv 640 eurot.
Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2024 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 koosmõjus § 278 lõikega 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (vastustaja) avaldas 13.02.2024 riigihangete registris hanketeate kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihanke „Harku valla korraldatud
jäätmeveo hange“ (viitenumber 275478) kohta ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2.Harku vallas elav X (kaebaja) esitas 13.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja korraldatava riigihanke alusdokumentide osaliseks tühistamiseks, s.o osas, milles need näevad ette, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segapakendi (jäätmekood 15 01 06) ja klaaspakendi (jäätmekood 15 01 07) käitlemise, sh kogumise ja transpordi kulu kannavad Harku valla jäätmevaldajad. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus riigihanke läbiviimise peatamiseks kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohus võttis 13.03.2024 määrusega kaebuse menetlusse, rahuldas EÕK taotluse ning peatas vaidlusaluse riigihanke kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ esitas 19.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse enda kolmanda isikuna kaasamiseks. Ühtlasi esitas Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ seisukoha kaebusele ning palus jätta kaebuse läbi vaatamata või läbi vaatamise korral rahuldamata.
5.Vastustaja teatas 20.03.2024 kohtule, et on hanke alusdokumendid vaidlustatud osas kehtetuks tunnistanud ning palus menetluse lõpetada või jätta läbi vaatamata.
6.Kaebaja palus 22.03.2024 vastuses jätta Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kolmanda isikuna kaasamise taotlus ja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning rahuldada vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse 640 euro suuruse riigilõivu tagastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kolmanda isiku kaasamine
7.HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.
8.Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) põhjendab enda kaasamise vajadust järgmiselt: „Kaebaja on vaidlustanud RHAD osas, milles see näeb ette korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendite käitlemise kulude kandmise Harku valla jäätmevaldajate, sh kaebaja poolt. Asjaomane regulatsioon sisaldub muu hulgas tehnilise kirjelduse Lisaks 4 olevas dokumendis „Reglement korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumise ja jaotuse korraldus pakendite taaskasutusorganisatsioonide vahel“ (edaspidi Reglement), mille lisa kohaselt osa osaleb reglemendi täitmises kolm taaskasutusorganisatsiooni, sh ETO. Kaebaja poolt RHAD vaidlustamise põhjenduseks on väide, mille kohaselt kõik pakendijäätmete käitlemise kulud peaksid kandma pakendiettevõtjad või TKO-d. Kaebuse rahuldamisel tühistataks RHAD, sh Reglement osas, milles see näeb ette korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendite käitlemise kulude kandmise Harku valla jäätmevaldajate. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kaebuse rahuldamisel ei oleks EJHK poolt muuhulgas Harku vallas rakendatavat Reglementi võimalik TKO-de, sh ETO poolt enam senisel kujul täita ning seega otsustab kohtulahend ETO õiguse ja kohustuste üle. Riigikohus on 11.07.2023 kohtuasjas nr 3-23-428 tehtud määruses leidnud, et JäätS § 31 lg 5 annab ETO-le subjektiivse õiguse nõuda juurdepääsu korraldatud jäätmeveo objektiks määratud pakendijäätmetele ning vastava juurdepääsu tingimusi puudutav kokkulepe tuleks KOV üksuse ja TKO vahelise kokkuleppe sõlmimise võimalikkus selgitada välja enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist (vt määruse punkte 25-26). Reglemendi näol ongi tegemist sellise kokkuleppega. Seega
2(4)
Reglemendi osaline tühistamine puudutaks ka ETO-le § 31 lõikest 5 tulenevat subjektiivset õigust, sest sellele õigusele vastavat kokkulepet tuleks muuta.“
9.Kaebaja hinnangul puudub alus ETO kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks: „JäätS § 31 lg 5 ei anna taaskasutusorganisatsioonile õigust panna pakendijäätmete käitlemise kulu jäätmevaldajate kanda. ETO taotluses, p 8 väidetakse, et Riigikohtu 11.07.2023 määruses asjas nr 3-23-428, p-d 25 ja 26 leiti, et JäätS § 31 lg 5 annab ETO-le subjektiivse õiguse nõuda juurdepääsu korraldatud jäätmeveo objektiks määratud pakendijäätmetele ning kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahelise vastavat juurdepääsu võimaldava kokkuleppe sõlmimise võimalikkus tuleb selgitada välja enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist. ETO samastab ebaõigesti kaks erinevat õiguslikku küsimust: (a) taaskasutusorganisatsiooni õigus osaleda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt taaskasutusorganisatsiooni turuosaga (vt JäätS § 31 lg 5); ja (b) pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kohustus kanda pakendijäätmete käitlemise kulud (vt PakS § 121 lg 1 ja lg 4 p 1). On oluline, et JäätS § 31 lg 5, millele ETO viitab, ei anna taaskasutusorganisatsioonile õigust panna pakendijäätmete käitlemise kulu jäätmevaldajate või teiste isikute kanda. Samuti on oluline, et Kaebaja ei vaidlusta RHAD tingimusi osas, milles taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik osaleda Hankega hõlmatud pakendijäätmete taaskasutamise korraldamises. Kaebaja vaidlustab RHAD tingimusi osas, milles pakendijäätmete käitlemise, sh kogumise ja vedamise kulud pannakse Harku valla jäätmevaldajate, sh Kaebaja kanda. Teisisõnu: ETO õigustab enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist asjassepuutumatu normiga. Samuti on ebaõige ETO väide, et Reglemendi osaline tühistamine puudutab ETO-le JäätS § 31 lõikest 5 tulenevat subjektiivset õigust. Nagu eelnevalt öeldud – JäätS § 31 lg 5 ei anna taaskasutusorganisatsioonile subjektiivset õigust nõuda, et teised isikud peavad kandma pakendijäätmete käitlemise, sh kogumise ja vedamise kulud.“
10.Kohus nõustub Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ-ga, et võimaliku kohtulahendiga võidakse otsustada ka tema õiguste ja kohustuste üle. Füüsilise või juriidilise isiku kolmanda isikuna kaasamata jätmine oleks põhjendatud, kui oleks ilmne, et võimalik kohtulahend tema subjektiivseid õigusi mõjutada ei saa. Praeguses menetlusetapis ei saa kohtu hinnangul välistada, et võimalik kohtulahend puudutab Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ õigusi. Seega kaasab kohus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (rg-kood 80208542) kolmanda isikuna menetlusse.
11.Menetluse lõpetamise tõttu (vt allpool) ei ole kolmandalt isikult täiendava seisukoha küsimine vajalik. Menetluse lõpetamine, menetluskulud
12.HKMS § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
13.Vastustaja on vaidlusaluse riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ ja „Vorm 1“ kehtetuks tunnistanud. Kaebaja on 22.03.2024 menetlusdokumendis seisukohal, et tehnilise kirjelduse kehtetuks tunnistamisega kaob reglemendi õiguslik mõju ning seetõttu on menetluse lõpetamine põhjendatud.
14.Kohus nõustub kaebaja ja vastustajaga ning leiab, et HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Kaebuse asjaolusid arvestades nn „jätkutuvastuskaebus“ kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole.
3(4)
Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse.
15.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
16.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendas kohus sisuliselt ning sellelt tasutud riigilõiv (20 eurot) tagastamisele ei kuulu.
17.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda
18.Arvestades vastustaja 20.03.2024 menetlusdokumendis märgitut, on ilmne, et riigihanke alusdokumentide kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Seega peaks vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et ta ei taotle menetluskulude väljamõistmist (kaebaja 22.03.2024 menetlusdokumendi p 12) ning kaebaja kui kolmanda isiku vastaspool ise kulusid hüvitama ei pea, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Taotluse lahendamine
19.Nii kolmas isik (19.03.2024 menetlusdokumendis) kui vastustaja (20.03.2024 vastuses) on palunud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna nende hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus.
20.Kohus lõpetas haldusasja menetluse, mistõttu puudub vajadus vastustaja ja kolmanda isiku taotluse sisuliseks lahendamiseks. Seega jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine
21.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.03.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Arvestades eeltoodut tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 13.03.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
22.HKMS § 253 lg 3 viimase lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.