lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-78/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-78/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
925
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TUMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 19. märts 2024, Tartu 3-24-78 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses tema asjade vastu võtmata jätmisega Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2024. a määrus Jaak Reinomäe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas 13. detsembril 2023 Viru Vanglale taotluse, milles palus lubada talle vanglasse tuua erinevaid riideid, jalanõusid ja muid esemeid. Inspektor-kontaktisik on taotlusele teinud 14. detsembril 2023 märke, millised esemed on kaebajale lubatud ja millised mitte.
2.J. Reinomägi esitas 7. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja vanglale taotluse inspektor-kontaktisiku vastuvõtule saamiseks seoses vanglasse lubatavate asjade kooskõlastamiseks, kuid vastuvõttu kaebajale ei võimaldatud. Kaebajal tuli endal kirjutada nimekiri asjadest, mida ta vanglasse soovib. Kaebaja vastav taotlus tagastati ning sellele oli umbmääraselt kirjutatud lubatavate asjade loetelu. Osa kaebajale toodud asjadest võeti vastu ja osa saadeti tagasi. Asjad, mida tooja tagasi pidi viima, on nüüd teadmata kohas. Kaebajale põhjustati seeläbi varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja hinnangul on õigusvastane, et talle ei võimaldatud inspektor-kontaktisiku vastuvõttu, luba anti mittepädeva isiku poolt ning kaebajale toodud asjad jäeti vastu võtmata. Kaebaja leidis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Kaebaja nimetab tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvina ka vanglateenistujate distsiplineerimise, et vältida edaspidi analoogseid toiminguid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Viru Vangla esitas vastusena kohtunõudele, et kinnipeetavatele ei ole pakkide toomist seaduses ette nähtud. Avavangla on soodustusena lubanud lähedastel kinnipeetavatele tuua vanglasse ühel korral mõistlikus koguses riideid. Vanglale ei olnud oluline kaebaja soovitud esemete nägemine piltidelt, et nende lubatavust kooskõlastada. Avavangla töökorralduse kohaselt selliseid pöördumisi ei registreerita.
4.Halduskohus 17. jaanuari 2024. a määrusega tagastas kaebuse ja jättis riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Kaebaja peab enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus selgitas sealjuures, et HKMS § 45 lg 2 ei kahjusta kaebaja võimalusi oma õigusi tõusalt kaitsta ja VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid. Kui kaebaja hinnangul ei lubanud vangla talle osasid esemeid vanglasse õigusvastaselt ning ta leiab, et vangla peaks talle need esemed vanglasse lubama, siis on tal võimalik esitada vanglale vaidemenetluses ning hiljem kohtule kohtumenetluses kohustamisnõue esemete vanglasse lubamiseks. Sellisel juhul oleks tal võimalik menetluse tulemusena esemed enda valdusesse saada. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale sellist tulemust. Seega on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid kui tuvastamiskaebuse esitamine. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.J. Reinomägi esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja leiab, et toimingute osas, mis puudutavad kontaktisikuga kokkusaamise mittevõimaldamist, asjade lubamise loa andmine mittepädeva ametniku poolt ja asjade vastu võtmata jätmist, ei ole tõhusamat õiguskaitsevahendit kui õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on nimetanud põhjendatuks huviks ka preventiivse huvi. Toimingute õigusvastasuse tuvastamine distsiplineeriks vanglaametnikke ja tulemus oleks efektiivsem kui kohustamisnõue, mis eeldab vaidemenetluse läbimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebuse asjaoludest tulenevalt esitas kaebaja tuvastamiskaebuse kahju hüvitamise eesmärgil ja märkinud täiendavalt ära ka preventiivse huvi, kuna kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla ei ole kaebaja hinnangul asjade vanglasse lubamise taotluse menetlemisel õiguspäraselt käitunud. Halduskohus tagastas tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Kaebaja halduskohtuga ei nõustu ja leiab, et kaebuse tagastamiseks puudus alus, kuna preventiivsel eesmärgil on kõige tõhusam õiguskaitsevahend tuvastamiskaebuse esitamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ning ei korda neid. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
8.Ringkonnakohus selgitab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine aga eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Ringkonnakohus ei näe, et kaebajal oleks eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellise olukorra kordumise ohule. Halduskohus on kaebuse tagastamisel õigesti juhtinud kaebaja tähelepanu enda õiguste kaitseks tõhusamale õiguskaitsevahendile kui tuvastamiskaebuse esitamine. Kui kaebaja hinnangul ei ole talle õigusvastaselt võimaldatud tema soovitud esemeid ja ta soovib enda soovitud esemeid vanglasse, tuleb kaebajal esitada vaidemenetluses ja seejärel kohtumenetluses kohustamisnõue asjade vanglasse lubamiseks.

9.Lähtuvalt eelnevast jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium