Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd. XX XX XXXX)
Asja läbivaatamine
16.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PPA esitas 15.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 9 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.15.03.2024 kell 09.03 peeti isik kinni Tallinna sadamas D-terminalis, kui teda kontrolliti Soome suunduva laeva "Megastar" piletikontrollis. Isik esitas enda isiku tuvastamiseks Tšehhi kodaniku isikutunnistuse, nimele X, mis osutus täielikuks võltsinguks. Sh oli isikul kaasas Läti Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja kaart nr 2994, väljastatud 14.11.2023, mis annab talle viibimisaluse ainult Läti Vabariigis (taotlemise ajal kohustus viibida riigis, kus taotleb varjupaika). Esmasel vestlusel isik kinnitas, et ta allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja kohustused, ja teab, et peab viibima selle ajal Lätis. Siiski sõnas isik veel, et tema neid liikumise
3-24-801
piiranguid ei aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad juba ees. Isikul oli planeeritud marsruut Saksamaale jõudmiseks, sh oli isiku isiklikes asjades vihik, milles saksakeelsed väljendid. Isik on varasemalt (2023 aasta novembris) saabunud Schengeni viisaalale ebaseaduslikult piiri ületades (Läti-Valgevene piir) selleks mitte ettenähtud kohas, on hankinud endale Tšehhi kodaniku võltsitud isikutunnistuse ning lahkus Läti varjupaigataotlejate keskusest plaaniga sinna mitte enam naasta.
1.2.Isik võeti 15.03.2024 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele (illegaal nr 1052277550) ning PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Läti Vabariigis ja Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
1.3.Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määruse)) artikli 24 lg-st 2. Viidatud norm sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008.a direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 6 lõikest 2, kui liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse /.../ tagasivõtmispalve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5 kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest arvates.
1.4.PPA-le teadaolevalt on isik Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist. Isiku sõnul oli tema sihtkoht Saksamaa. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Eesti Vabariigi kaudu Saksamaale. Samuti ei olnud see isiku esimene katse Lätist lahkuda ja oma sihtriiki jõuda. Isiku sõnul jõudis ta eelmisel korral Poolani, kus ta kinni peeti ja saadeti tagasi Lätti. Seega isik on teadlik, et ta ei tohi Lätist lahkuda ja teistes Schengeni riikides viibida. Isiku sõnul planeeris ta seekord teekonna läbi Eesti-Soome ja Rootsi, et rongiga jõuda Saksamaale. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eluliselt ei ole usutav, et isik nüüd loobuks oma plaani elluviimisest ja jääks Eestisse ootama, kuni ta antakse Lätti tagasi. Isik on teinud oma ebaseadusliku rände jooksul märkimisväärseid kulutusi, et jõuda Saksamaale. Isiku sõnul on ta vahendajatele maksnud kokku ca 5000 dollarit.
2.PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks (VRKS § 32 lg 1, § 361 lg 1). PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21, § 361 lg 2 p 7, VSS § 68 p 9) ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile.
2.1.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega.
2(4)
3-24-801
Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta ning isikul puuduvad rahalised vahendid. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Läti varjupaigataotlejate keskusest ilma Läti Vabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik tuli Lätist Eestisse ning varasemalt liikus Lätist Poolasse, kus ta samuti kinni peeti ja anti Lätile tagasi.
2.2.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3.PPA selgitas puudutatud isikule 16.03.2024 kohtuistungil, et kui kohus annab haldustoiminguks loa, siis paigutatakse isik teistesse tingimustesse, kus saab vabalt ka õues ringi liikuda. PPA selgitas vastuseks kohtu küsimusele, kas tagasivõtupalve on juba esitatud, et Läti Vabariigile esitatakse tagasivõtmisepalve alles esmaspäeval, mil tuleb vastav ametnik tööle.
4.Puudutatud isik selgitas 16.03.2024 kohtuistungil, et saabus 15.03.2024 Eestisse Lätist, kus viibis varjupaigataotlejate keskuses. Isik oli teadlik, et ei tohtinud Lätist lahkuda. Tuli Eestisse eesmärgiga minna Soome ja sealt edasi Saksamaale. Saksamaal on isikul sugulased. Eestis sugulasi ega tuttavaid ei ole. Varasemalt on isik ka Lätist lahkunud ilma loata, see oli oktoobris 2023. Vastuseks küsimusele, et kuhu KPK-st vabanemisel isik läheks, teatas isik, et läheks kohe Läti Vabariiki.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).
6.Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14).
7.Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisohtu tuleb sisustada lähtudes VSS § 68.
8.Täidetud on VRKS § 362 lg 2 eeldused. Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Läti Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lg 2 p 7). Riigikohus on selgitanud määruses nr 322-56/87, et kui Läti Vabariigis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse 3(4)
3-24-801
taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Lätis esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt Riigikohtu määrus nr 3-22-56/87, p 20). Käesoleval juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Läti Vabariik teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 90).
9.Küll aga peab isiku KPK-sse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 2 ja 9). Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 15.03.2024 isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule (VSS § 68 p 2) (dtl 12). Seejuures on tuvastatud, et tegemist on täieliku võltsinguga (dtld 81-82). Ka 16.03.2024 toimunud kohtuistungil selgitas isik, et tal puuduvad ametlikud dokumendid. Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Läti Vabariigist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal, kuigi oli teadlik, et Lätist lahkuda ei tohi (vt küsitluse protokoll, lk 4) ning on teinud seda korduvalt. Varasemalt on isik lahkunud Läti Vabariigist 2023. aastal, nagu selgitas isik 16.03.2024 kohtuistungil. Sellega on täidetud ka põgenemisoht VSS § 68 punkti 9 tähenduses. Sellest johtuvalt on põhjendatud jaatada põgenemisohu esinemist. Ühtlasi puudub isikul Eestis elukoht, siin ei ole tal sugulasi ega ka muid perekondlikke sidemeid, mida isik on kinnitanud küsitluse käigus PPA-ga (vt 15.03.2024 küsitluse protokoll, lk 6) ning ka 16.03.2024 kohtuistungil.
10.PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 33-1-24-17, p 13). Eelnevalt väljatoodud asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja Läti Vabariigist lahkumine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal) nähtub, et isiku varasem käitumine sellist usaldust ei tekita. Ühtlasi ei ole usutav isiku poolt 16.03.2024 kohtuistungil antud selgitus, et kui ta vabaneks KPK-st, siis suunduks koheselt Läti Vabariiki. Olukorras, kus isik on kinnitanud 16.03.2024 kohtuistungil, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kus on tal sugulased ning ka varasemalt on isik püüdnud ebaseaduslikult Lätist lahkudes sinna jõuda, on väheusutav, et isik nüüd oma meelt oleks muutnud. Seda enam, et isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on isik märkinud, et allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja kohustused, ja teab, et peab viibima sellel ajal Lätis, kuid tema neid liikumise piiranguid ei aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad (dtl 12).
11.Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus Läti Vabariigile üleandmiseks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Samuti on PPA põhjendatult selgitanud, et tagasivõtmisepalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse saamine võib võtta kuni 2 kuud aega1.
12.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud). (allkirjastatud digitaalselt)
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) artikkel 24 lg-d 1 ja 2 ning artikkel https://eur-lex.europa.eu/legal25 lg