X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 otsuse nr 15.33.2/930-1 tühistamiseks, tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 otsus nr 15.3-3.2/930-1 ja kohustada uuesti läbi vaatama kaebaja taotlus.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15.04.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X on sündinud xx xx xxxx Venemaal ning ta on Venemaa kodanik. X esitas 14.09.2022 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 7 (välislepingu) alusel, viidates põhiseaduse §-le 36. Taotlus registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) 22.09.2023.
2.PPA keeldus 22.11.2023 otsusega nr 15.3-3.2/930-1 Xle tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on rahvuselt eestlane ja teda ei ole kasvatatud kui rahvuselt eestlast. Pigem
viibis kaebaja kuni kümnenda eluaastani vanaema juures elades eesti keele mõjusfääris, kuid käesolevaks ajaks on kaebaja hakanud eesti keelt unustama, rääkides eesti keelt A2 tasemel. Lisaks ei ole kaebaja oma lastele eesti keele oskust edasi andnud. Ainult sünnitunnistustel või perekonnaseisu dokumentidel rahvust muutes ei saa kinnitada, et sünnitunnistuse omamine, kus peal on ühe vanema rahvus eestlasena märgitud ja eesti keele oskust ei ole säilitatud terve elu kestel, ei anna alust sellist isikut tõsikindlalt rahvuselt eestlaseks nimetada. Kaebaja on märkinud oma perekonnaseisuks abielus, kaebaja elab koos abikaasaga Venemaal ja töötab Venemaal.
3.X esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.11.2023 otsuse nr 15.3-3.2/930-1 tühistamiseks, tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Vaidlustatud otsus riivab kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 36, VMS §-st 10 ja § 118 p-st 7 tulenevaid õigusi. Kaebaja on sündinud Venemaal ja tal on Venemaa kodakondsus. Kaebaja lapsepõlv möödus külas, kus elasid eestlased. Väär on PPA väide, et kaebaja viibis kuni kümnenda eluaastani vanaema juures elades keele mõjusfääris. Hill Kulu 1992. aasta diplomitöös „Eestlased maailmas“ on kirjeldatud, et just eeslaste teine suurem Volgeimaa1 eestlaskond paiknes Üljanovski (endise Simbirski) kubermangus. Tõele ei vasta PPA väide, et kaebaja on Eestis elanud isikute järeltulija. Kaebaja suguvõsa on suur. Kaebaja pereliikmed elavad erinevates riikides ning neid hoiab koos pere ajalugu ja soov säilitada Eesti pere tavasid ja kombeid.
5.Kaebaja ema ja kaebaja korduvsünnitunnistustel on märgitud rahvuseks eestlane. Kaebaja vanaisa asus peale 1920. a Eestisse elama, kuid selle kohta puuduvad tõendid. Kaebaja käis lapsepõlves pidevalt koos oma perekonnaliikmetega Eestis, kellega tal on tihe ja tugev side. Sugulaste kogunemisel toimuvad ühised üritused, lauldakse Eesti hümni, tähtpäevi tähistatakse vanavanemate kombel suure laua ääres teatud söögiga. Kaebaja perekonna jaoks on tavad, kultuur, kombed tähtsad.
6.Kaebajal on ka Eestis kinnisvara ja toimiv äritegevus. Kaebajal on osalus X OÜ-s, kuid põhisosalus kuulub kaebaja sugulasele Y (90%). Peale elamisloa saamist soovib kaebaja hakata nimetatud äriühingut arendama, milline võimalus praegusel ajal puudub. Kaebajal on ka Eesti Eresidentsus.
7.Eestis on loodud kaebaja suguvõsa MTÜ X Pereselts, mis asutati 2009. a ning millega kaebaja soovib Eestis tegeleda. Kaebaja soovib Eestis koos sugulastega edasi viia Eesti kultuuri, mõtteid jne. Tänu MTÜ-le toimuvad kokkusaamised ja perekondlikud ühisüritused.
8.Kaebaja sugulane A esitas PPA-le kirja, kus on kogutud kaebaja 24 sugulase allkirjad, millega kaebaja soovib tõendada oma emotsionaalset ja kultuurilist sidet Eestiga. Lapsepõlves tähistati Venemaal jaanipäeva, vastlapäeva, jõuluaega. Kaebaja ema ja vanaema andsid kaebajale teadmisi eesti keele, tavade ja kultuuri kohta. Kaebajal on emotsionaalne, kultuuriline, ajalooline side Eestiga. Ka kaebaja tütar tunneb Eestit ning peab Eestist lugu. Kaebaja lapsed ei oska eesti keelt ega tähista tähtpäevi.
9.Elamisloa saamisel müüb kaebaja oma Venemaal asuva korteri ning lõpetab töösuhted. Kaebaja ei saa lõpetada oma seotust Venemaaga enne Eestis elamisloa saamist. Väär on PPA tõlgendus, et kaebaja soovib Eestis pensionipõlve veeta.
10.PPA tõlgendas kaebaja selgitusi selliselt, et saaks keelduda elamisloa andmisest, PPA ei süvenenud kaebajaga seotud asjaoludesse. PPA ei tutvunud kaebaja ema sünnitõendiga ja sünnitunnistusega. PPA ei täpsustanud nimetatud tõendiga seonduvat. Sünnitunnistuselt nr 5528977
Kaebuse tekstist.
2(9)
nähtub, et sünniaeg on käsitsi kirjutatud. Sünni kohta on tehtud kanne xx xx xxxx aktide raamatus ja kanne on registreeritud numbriga 1. Sünnistunnistuse koopialt nähtub, et kaebaja ema on sündinud xxxx ja seda tõendab kanne nr 1, mis oli tehtud xxxx. Sama info kajastub ka sünnitõendis nr. A00213, kus on samuti kirjutatud, et kanne tehtud xxxx. xx on püha, mistõttu vastavat kannet ei tehtud. Ei ole tõenäoline, et kaebaja vanaema sai ema sünnitunnistuse kätte xxxx aastal. Venemaal ei väljastata sünniakti koopiaid, kuna puudub vastav seadus.
11.Kui lähtuda PPA otsuses toodud rahvusidentiteedi mõistest, on võimalik igal välismaalasel, kes valdab eesti keelt ja on tuttav Eesti kultuuriga läbi aegade, õigus määratleda end eestlasena, erinevalt isikust, kes on küll sünnilt eestlane, ent Eestist mingil põhjusel eemal viibimise tõttu eesti keelt ei oska ega ole saanud Eestis haridust. See tõlgendus on ebaõiglane. Siseministri 12.01.2017 määrusega nr 7 kehtestatud „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (edaspidi: määrus nr 7) §-st 25 ei saa teha järeldusi selle kohta, millist isikut lugeda eestlaseks. Kui muud tõendid peale määruse §-s 25 nimetatute kinnitavad kaebaja Eesti rahvusesse kuulumist, ei saa taotlust jätta rahuldamata pelgalt seetõttu, et kaebaja pidi varem sünnitunnistusel ja dokumentides oma rahvust määratlema.
12.Kaebaja rahvuskuuluvuse määratlemist võimaldavad objektiivseid tunnused peale vanemate ja vanavanemate enda subjektiivse määratluse sünniaktis, so keeleoskus, eestlusele omaste tavade järgimine, ajalootunnetus ja eestlastele omaste väärtuste olemasolu. PPA ei arvestanud eelnevaga.
13.Kaebaja külastab pidevalt Eestit. Vaatamata sellele, et praegusel ajal on väga raske Eestisse tulla, on kaebaja leidnud selleks võimaluse. Eestis viibides jälgib kaebaja lubatud viibimisaega. Kaebaja ei teadnud, et saab taotleda välislepingu alusel elamisluba. Kaebajal ei õnnestunud tõendada, et tema vanavanaisa tuli tagasi Eestisse peale kodakondsuse tunnistuse nr 11227 väljastamist. Kuna kaebaja leidis, et tal ei ole võimalik saada elamisluba eestlaseks olemise tõttu, hakkas ta raha koguma selleks, et kolida Eestisse ja taotleda elamisluba ettevõtluseks. Kaebajale rääkis migratsiooni nõustaja võimalusest saada elamisluba välislepingu alusel.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Vastustaja jääb otsuses esitatud põhjenduste juurde.
15.PS ei anna (välja arvatud eestlasele) õigust elada riigis, mille kodanik ta ei ole ning õigust tulla Eestisse ja jääda siia elama. Kaebaja ei ole tähtajalise elamisloa menetluse jooksul tõendanud, et ta on rahvuselt eestlane, seega ei kohaldu kaebaja suhtes PS §-st 36 tulenev õigus Eestisse asuda. Seega ei saa PPA otsus ka sellist kaebaja õigust riivata. Samamoodi ei tulene Eestisse asumise õigust ka VMS §-st 10 ja § 118 p-st 7. VMS § 10 sätestab välismaalase õigused Eestis viibides, mitte ei anna välismaalasele õigust elamisluba saada ega kohusta PPA-d elamisluba igal juhul andma. VMS § 118 sätestab alused, millistel on võimalik elamisluba taotleda, kuid ei anna samuti õigust välismaalasele elamisloa saamiseks.
16.Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja märkused PPA väidete osas, et kaebaja elas kuni kümnenda eluaastani vanaema juures ja viibis eesti keele mõjusfääris ning et kaebaja on kunagiste Eestis elanud isikute järeltulija. Viidatud asjaolud võiksid aidata tuvastada kaebaja rahvuskuuluvust.
17.PPA on otsuses selgitanud, et korduvdokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna Venemaal on väga lihtne isiku enda sõnade järgi dokumentidele andmeid lisada ja neid muuta.
18.Kaebaja on taotlusele lisatud selgituskirjas kinnitanud, et ta soovib pensionipõlve Eestis veeta. Samas kaebaja senised elukorralduslikud valikud ei kinnita seda, et ta tunneb end eestlasena ja soovib 3(9)
seetõttu elada Eestis. Kaebajal on õigus, kui ta selgitas, et rahvustunnetus on inimese sisemine tunnetus, mida ei ole võimalik dokumentidega tõendada. Samas peavad rahvuskuuluvust kinnitama siiski kaebaja isiklikud dokumendid (Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 otsus nr 3-19-1708, Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsus nr 3-19-492).
19.Kaebaja ei esitanud elamisloa menetluse käigus dokumente, kus teda oleks määratletud rahvuselt eestlasena. Kaebaja originaalsünnitunnistusel on tema isa ja ema määratlenud ennast vene rahvusesse kuuluvaks, seega ei saanud ka kaebaja rahvus olla midagi muud. Ka oma laste sünnitunnistustel on kaebaja määratlenud end venelasena. Alles korduvatelt dokumentidelt nähtub kaebaja ema ja kaebaja rahvusena eestlane. Seega, kui isiku enda dokumentidest ei ole võimalik rahvust tuvastada, siis sellisel juhul on isikul võimalik tuvastada enda rahvust esivanemate dokumentide kaudu. See aga ei tähenda seda, et kui isiku ema sünnitunnistusel on märgitud vanaema rahvuseks eestlane või isiku enda korduval sünnitunnistusel tema ema rahvuseks eestlane, et siis peab PPA ka järeltulijaid pidama automaatselt eestlasteks. Kui aga taotleja dokumentidest nähtuvalt on isik muust rahvusest, siis ei ole PPA-l vaja asuda tuvastama ja tõendama kaugema ringi sugulaste rahvust. Sellisel juhul peab isik ise muude asjaolude kaudu tõendama, et ta on eestlane, kelle suhtes PS § 36 lg 3 kohaldub. Kuna kaebaja ema ja kaebaja enda sünnitunnistuse andmetelt nähtub, et kaebaja ema ja kaebaja ise võivad olla rahvuselt nii venelane kui ka eestlane, tuli kaebajal muude asjaolude kaudu tõendada, et ta on eestlane. Seda ei ole kaebaja tähtajalise elamisloa menetluse jooksul teinud.
20.Kodakondsus ei tähenda automaatselt rahvuskuuluvust. Kaebaja isegi on Venemaa kodanik, kuid ei pea ennast rahvuselt venelaseks. Samamoodi ei saa kaebaja esivanemale antud kodakondsuse pinnalt teha järeldust tema rahvuse kohta. Lisaks ei saa ka järeltulijate rahvuskuuluvuse kohta teha järeldusi vanemate rahvuskuuluvuse ega kodakondsuse pinnalt.
21.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tema selgitusi ja vastuseid tõlgendati just keeldumise kasuks. PPA palus menetluse käigus korduvalt esitada tõendeid oma rahvuskuuluvuse kohta, kuid kaebaja ei teinud seda. Kaebaja järeldus, et tema taotluse menetleja ei ole taotlusesse süvenenud ega põhjalikult tutvunud kaebaja ema erinevate sünnitunnistustega, ei ole tõene. PPA selgitas otsuses (lk 11, p 17), et esitatud ema sünnistõendit ei ole võimalik tõendina arvestada, kuna sünnitõendis öeldakse, et taotleja ema andmed on sünnitõendile kantud sünniakti nr 1 alusel, mis väljastati xx xx xxxx, aga kaebaja ema esialgsel sünnitunnistusel on sünniakti kuupäevaks xx xx xxxx. Seega ei olnud kaebaja esitatud ema sünnitõend usaldusväärne.
22.Kaebaja viidatud rahvusidentiteedi määratlemise viisi on kirjeldanud prof. Martin Ehala. Lisaks selgitas PPA otsuses, et esmalt tuleb välismaalase eestlaseks olemine tuvastada välismaalase enda dokumentide kaudu, kui see ei ole võimalik, siis muude asjaolude kaudu. Eesti keele lastele õpetamine on üks asjaoludest, mille kaudu oleks võimalik tuvastada kaebaja eestlaseks olemine, samamoodi nagu kaebaja on väitnud, et tema ema kasvatas teda eestluse vaimus ja õpetas talle eesti keelt. Ei ole välistatud, et välismaalane, kes ei ole sündinud Eestis, kuid on omandanud eesti keele, on Eestis elanud ja kellel on tihe kokkupuude eesti kultuuriga, võib end ükskord määratleda eestlasena, samas kui Eestis sündinud, kuid keelt mitte omandanud ning Eesti kultuuriruumist eemale hoidev välismaalane ei pruugi vaatamata Eestis elamisele määratleda ennast rahvuselt eestlasena.
23.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärast septembrit 2022 Eestit külastanud. Kaebaja passi koopiast nähtub küll, et ta on külastanud erinevaid Schengeni ala riike, kuid konkreetselt Eesti külastamise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud.
24.Asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik võimalusest taotleda tähtajalist elamisluba VMS § 118 p 7 alusel, ei ole piisav põhjus järeldamaks, et kaebaja on rahvuselt eestlane ja anda talle selle tõttu tähtajaline elamisluba. Arvestades, et kaebaja on nii tähtajalise elamisloa menetluses kui ka kaebuses kohtule selgitanud, et ta tahtis esmalt saada Eesti kodakondsust, kuid ei suutnud tõendada, et tema vanavanaisa oleks asunud Eestisse elama pärast Eesti kodakondsuse saamist 1920. aastal, siis otsustas ta hakata raha koguma ja tulla Eestisse ettevõtlusega tegelema. Ei ole usutav, et kaebaja oli 4(9)
teadlik, et on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks, aga ei olnud teadlik, et rahvuselt eestlasel on võimalik tähtajalist elamisluba taotleda. Kaebaja on teadlik, et paljud tema sugulased olid sündinud Venemaa territooriumil ja pidid vaeva nägema selleks, et tõendada oma juuri ja saada kodakondsust. Kaebaja on kinnitanud, et on ennast eestlasena määratlenud juba lapsepõlvest saadik ning juba 2014. aastal sai aru, et ta ei toeta Putini režiimi. Ometi ootas kaebaja veel kaheksa aastat enne kui taotles tähtajalist elamisluba rahvuselt eestlasena Eestisse elama asumiseks.
25.Kaebaja väide, et pärast seda, kui selgus, et tal ei ole võimalik saada Eestis kodakondsust, hakkas ta raha koguma, et tulla Eestisse ettevõtlusega tegelema, ei ole usutav. Kaebaja omandas osakud ettevõttes X OÜ juba 2017. aastal, kuid ei taotlenud viie aasta jooksul elamisluba ettevõtluseks. Lisaks on kaebaja taotlusele lisatud selgituskirjas selgitanud, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse arutas ta sugulastega oma Eestisse kolimise võimalikkust. Seega ei näita kaebaja senine tegevus ega tema valikud, et ta määratleks ennast rahvuselt eestlasena ning soovib selle pärast Eestisse elama asuda ja Eestis tähtajalist elamisluba saada, vaid soovib Eesti tähtajalist elamisluba saada, kuna Venemaa sõda Ukraina vastu on teinud tema elu Venemaal keerulisemaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludest ja tõenditest saab järeldada, et kaebaja on VMS § 118 p 7 ja põhiseaduse § 36 koos tõlgendamise tähenduses eestlane, kellel on õigus saada tähtajaline elamisluba Eestisse elama asumiseks. PPA on selles osas jõudnud oma otsuses valedele järeldustele.
27.VMS § 118 p 7 sätestab, et tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele välislepingu alusel. Nimetatud sätte osas on kohtupraktikat vähe ning säte on avara tõlgendamisruumiga. Määruse nr 7 § 25 lg 1 sätestab, et Eesti rahvusest taotleja, kes soovib enda suhtes sisserände piirarvu kohaldamata jätmist, esitab lisaks käesolevas määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele enda eesti rahvusesse kuulumist tõendava dokumendi. Dokument peab sisaldama andmeid taotleja või tema vanema või vanavanema rahvuse kohta (määruse nr 7 § 25 lg 2). Kui taotleja esitab dokumendi oma vanema või vanavanema eesti rahvusesse kuulumise kohta, lisab ta dokumendi, mis tõendab taotleja põlvnemist nimetatud eesti rahvusest isikust (määruse nr 7 § 25 lg 3).
28.Kaebaja sündis xx xx xxxx Venemaal ning on Venemaa kodanik (dtl 13). Kaebaja esitas PPA-le enda 09.02.2018 väljastatud korduva sünnitunnistuse koopia, kuhu oli tema isa X rahvuseks märgitud venelane ja ema X rahvuseks eestlane (dtl 71); Ema X 12.09.2017 väljastatud korduva sünnitunnistuse koopia, millelt nähtuvalt sündis X xx xx xxxx, isa oli venelane ning ema X eestlane (dtl 72), enda abielutunnistuse koopia (abielu sõlmiti xx xx xxxx, dtl 73), kus kaebaja rahvuseks oli märgitud eestlane ja kaebaja abikaasa rahvuseks venelane; nime muutmistunnistuse X nime muutmiseks X 07.01.1981; X sünnitunnistuse, kes sündis xxxx. a ning kelle ema ning isa olid eestlased (dtl 74), kaebaja sõjaväepileti koopia, kuhu on märgitud rahvuseks venelane (dtl 199-217). Lisaks on kaebaja esitanud oma tütre sünnitunnistuse koopia, kus kaebaja rahvus on samuti venelasena märgitud (dtl 167). Eelnevate tõendite alusel võib kaebaja olla nii eestlane kui venelane. Ka kaebaja ema võib esitatud tõendite alusel olla nii eestlane kui venelane. Tuginedes eelnevatele andmetele ja esitatud tõenditele, leiab kaebaja, et tal on õigus asuda elama Eestisse kui rahvuselt eestlane, kuivõrd määrusest nr 7 ei tulene muid nõudeid oma eestluse tõendamiseks.
29.Kohus nõustub kaebajaga, et määruse nr 7 tõlgendamisel tuleb arvestada kirjalike tõenditega. Samas on määruse nr 7 tõlgendamiseks välja kujunenud järgnev kohtupraktika. PS § 36 lg 3 järgi on eestlastel alati õigus Eesti Vabariiki elama asuda. Tuleb eristada kodakondsust ja rahvust. PS § 36 lg-s 3 sätestatud põhiõigus on seotud just eestlaseks olemise (nn eestlaseõigus), mitte kodakondsusega. Samas ei ole õigusaktides täpsustatud, keda määratleda eestlasena ja keda mitte. Rahvuskuuluvuse määratlemisel on olulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. PS § 36 lg-le 3 tuginemiseks ei piisa sellest, et isik määratleb end ise eestlasena. Eestlaseks olemist peavad 5(9)
kinnitama ka teatud objektiivsed kriteeriumid. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas väljastada elamisluba neile, kes ei ole tegelikult eestlased. Rahvuskuuluvuse määratlemise objektiivsed kriteeriumid on erinevad ja neid tuleb hinnata kogumis. Seejuures võivad kõne alla tulla eesti keele oskus, põlvnemine eestlasest, aga ka eesti juurte olemasolu, kodakondsus ja kultuurilised tegurid, näiteks emotsionaalne side Eestiga, kultuuriline ja sotsiaalne seotus ning haridus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-184).
30.Haldusasjas nr 3-22-2413 selgitas Tallinna Ringkonnakohus 08.12.2022 määruse p-s 12 järgmist: „ .../.../ isiku rahvuskuuluvuse määratlemisel tuleb hinnata rahvuskuuluvuse objektiivseid tunnuseid kogumis .../.../ Määruse nr 7 § 25 tuleb seega tõlgendada selliselt, et see nõuab lähtumist isiku päritolu osas vanemate ja vanavanemate rahvuskuuluvuse kohta esitatud tõenditest, kuid PPA-l tuleb täiendavalt hinnata muid objektiivseid asjaolusid, paludes vajadusel esitada taotlejal muid asjakohaseid tõendeid (Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 otsus nr 3-19-492, p-d 8–10; 17.10.2019 otsus nr 3-19-184, p-d 11–12). Viimati nimetatud lahendis leidis ringkonnakohus, et kui taotleja vanavanem on määratlenud end eestlasena, ei tähenda see, et ka taotlejat tuleb pidada automaatselt eestlaseks. Eestlaseks olemist peavad kinnitama ka muud objektiivsed kriteeriumid peale eestlasest põlvnemise. Seaduse mõtteks ei ole anda elamisluba sisserände piirarvu arvestamata neile, kes ei ole tegelikult eestlased. Eestlaseks olemist kinnitavad tihe emotsionaalne, kultuuriline, ajalooline või sotsiaalne side Eestiga (Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-19-184, p 15). Seega tuli PPA-l hinnata kaebaja elamisloa taotluse lahendamisel kaebaja keeleoskust, kultuurilist, emotsionaalset ja sotsiaalset sidet Eestiga. Eesti rahvusele tuginedes välismaalasele tähtajalise elamisloa andmine ei ole seotud ainult sellega, kuidas kaebaja ennast ise määratleb, vaid see põhineb ka sellel, kuidas kaebaja vanem või vanavanem on ennast määratlenud, millised andmed isiku rahvuse kohta nähtuvad tema sünnitunnistuselt ning kas tulenevalt eelnevatest asjaoludest eraldiseisvalt või kogumis saab taotleja olla rahvuselt eestlane.
31.Õige on vastustaja hinnang, et VMS §-st 10 ja § 118 p-st 7 ei tulene Eestisse elama asumise õigust. VMS § 10 sätestab, et Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas seaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole sätestatud teisiti. VMS § 118 sätestab alused, millistel on võimalik elamisluba taotleda, kuid ei anna samuti iseenesest õigust välismaalasele elamisloa saamiseks. Kohus leiab, et kaebaja on välja toonud objektiivseid asjaolusid, millest nähtuvalt oleks vastustaja pidanud järeldama, et kaebaja on käesoleva otsuse p 26 tähenduses eestlane.
32.Seejuures ei ole praeguseks hetkeks kohtupraktikas leitud, et end eestlasena määratlemine peaks tähendama seda, et isik ongi vaid 100% eestlane ega ei saa kuuluda samal ajal ka teise rahvuse hulka. Tegelikkuses on paljudel inimestel erinevast rahvusest esivanemaid. VMS § 118 p 7 ja põhiseaduse § 36 tähenduses eestlasena määratlemine ei pruugi olla eksklusiivne st ei tähenda, et kaebajal puuduks igasugune seos mõne muu (antud juhul vene) rahvusega. Kaebajal on vereliinis enam ülenejaid sugulasi vene rahvusest, vaid üks vanavanem on eesti rahvusest (nö 100% eestlane). Samas, kui sellele vaatamata leiab tõendamist piisav emotsionaalne, kultuuriline ja keeleline side Eestiga, on võimalik lugeda isik eestlaseks ka hoolimata sellest, et isiku soontes voolab eestlase verd 25%. Kohtul ei ole hetkel millelegi tuginedes põhjust väita, et VMS § 118 p 7 ja põhiseaduse § 36 koostoimes tõlgendamine tähendab 100% või ka nt üle 50% eesti rahvuse vereliinis nõuet. Võimalik, et kunagi selle järelduseni kohtupraktikas jõutakse, kuid seniajani seda tehtud ei ole.
33.Arvestades kaebaja esitatud tõendeid, sh sünnitunnistusel toodut, oli kaebaja vanematel võimalus märkida kaebaja rahvuseks vastavalt kas eestlane või venelane. Juhul, kui isikul on erinevast rahvusest esivanemaid, on inimesel õigus määratleda ise oma rahvust. Kaebaja vastas PPA täiendavatele küsimustele eesti keeles (dtl 171) ning tõi mh välja järgneva: kaebaja emakeel on vene keel. Kaebaja elas kuni 10. eluaastani Syzrani linnas eestlasest vanaema juures eestlaste keskel. Lapsepõlvest saadik oskab kaebaja eesti keelt, kuid on palju unustanud. Praegusel ajal räägib kaebaja eesti keelt A2 tasemel. Kaebaja on soovinud alati oma nime vahetada. Kaebaja vanavanaisa X nimi 6(9)
kirjutati peale Venemaale kolimist ekslikult „X“. Paljud sugulased muutsid nime Eestisse kolides X, sh kaebaja ema ja tütar. Vaatamata PPA ametniku palvele esitas kaebaja enda ja ema sünnitunnistuste koopiad. Andmed kaebaja ema sünnitunnistuse koopiale kanti Syzrani rajooni perekonnaseisuametis arhiivandmete alusel. Kaebaja elab koos abikaasaga Peterburis, Moskvas, Kohilas, kus omab kinnisvara. Kaebaja mõistab, et poliitika ei mõjuta elamisloa andmist. Samas selgitas ta, et sai tööd oma poolvenna juurde X Company LLC-s nõunikuna, kus on kaebajal võimalus saada töötasu ning koguda pensioni. 25.08.2022 sai kaebaja teada võimalusest saada elamisluba välislepingu alusel. Kaebaja valmistus aastaid, et saada elamisluba Eestisse kolimiseks (kaebaja kogus raha investeeringuteks), kuid Venemaa agressiooni tõttu kaebaja minetas vastava võimaluse. Seejärel uuris kaebaja, kas tal on võimalus saada elamisluba vanavanaisa X kaudu, kuna viimane sai Eesti kodakondsuse 1920. a, kuid puuduvad tõendid, et ta asus Eestisse elama.
34.Eestlaseks võiks pidada Eestist lahkunud isiku järeltulijaid, kelle vanavanemad ja vanemad või üks vanematest on eestlane ning keda on kasvatatud viisil, et isik vaatamata oma kodumaale tunneks, et ta on rahvuselt eestlane. Asja materjalidest ja kaebaja selgitustest võib järeldada, et kaebaja esivanemad on soovinud end siduda Venemaaga. Samas nähtub kaebaja haldusmenetluses ja kohtumenetluses antud selgitustest, et kaebaja ei ole unustanud seotust Eestiga ning Eesti tavadega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on suhelnud haldusmenetluses ja kohtumenetluses arusaadavas eesti keeles. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt märkis konsul oma kaaskirjas, et kaebaja räägib vabalt ja soravalt eesti keelt ning ei meenu üksikud sõnad. Kaebaja ise on märkinud, et tema emakeel on vene keel ning ta valdab eesti keelt A2 tasemel. Kaebaja sõnul rääkis temaga eesti keeles kuni 10. eluaastani ema ja vanaema. Kuivõrd kaebaja elas ja elab ka tänapäeval venekeelses keskkonnas, on tõenäoline, et keeleoskus võib tuhmuda. Samas ei saa kaebajale süüks panna, et ta ei valda eesti keelt samal tasemel nagu Eestis elavad eestlased ja see ei saa olla antud juhul määrav. Kohtu hinnangul on eesti keele oskus A2 tasemel piisav, kuivõrd sellega on inimene näidanud üles soovi keelt mitte unustada olukorras, kus kaebaja igapäevane suhtluskeel on vene keel.
35.Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et tema poeg ei valda eesti keelt ning ei tähista erinevalt kaebajast Eesti tähtpäevi jne. Eelnev on tingitud asjaolust, et poeg kasvas kaebajast eraldi koos emaga. Samas tütar on eestimeelne, kuigi ei valda eesti keelt. Kaebaja väidete kohaselt ta tuletab oma lastele helistades meelde Eesti tähtpäevi. Kuigi eesti keele lastele õpetamine on üks asjaoludest, mille kaudu oleks võimalik tuvastada kaebaja eestlaseks olemist, ei saa viimast ka kaebajale otseselt ette heita. Nagu kohus eelnevalt välja tõi on igal inimesel võimalik määratleda oma rahvust. Kaebaja poeg ei soovi olla eestlane ning seda ei saa ette heita kaebajale.
36.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebajal on Eestis kinnisvara (dtl 86). PPA asus seisukohale, et kaebajal on Venemaal elades ja töötades vaja Eestis oma kinnisvara haldamiseks viisat taotleda ja soovi korral Eestit külastada. Õige on kaebaja seisukoht, et ta ei vaja otseselt elamisluba Eestisse sisenemiseks ja oma kinnisvara külastamiseks. Kinnisvara omamine näitab kaebaja soovi siduda ennast Eestiga. Kaebaja selgituste kohaselt hooldavad kaebaja kinnistut sugulased ning tal endal puudub vältimatu vajadus kinnisvara külastada.
37.PPA heidab kaebajale ette, et kaebaja on esitanud korduvad dokumendid, kust nähtub kaebaja ema või kaebaja rahvus ning kus on kaebaja ema ja kaebaja rahvust ilmselt muudetud. Originaaldokumentides on nende rahvuseks märgitud venelane. Kaebaja ema X 13.09.1958 väljastatud sünnitunnistuse koopial on märgitud, et sünnitunnistus anti välja xx xx xxxx akti nr 1 alusel, sh ei ole vanemate rahvust märgitud (dtl 8). 12.09.2017 väljastatud sünnitunnistuse koopialt nähtuvalt on sünnitunnistus väljastatud X nimele. Vanemate rahvustena on märgitud isa venelane ning ema eestlane. Samuti nähtub, et akt nr 1 on välja antud xx xx xxxx (dtl 9). Seega on vastustaja järeldus dokumentides olevate vastuolude kohta põhjendatud. Kaebaja ei ole eelnevat ka ümber lükanud. Kaebuses esitatud kaebaja väide, et kaebaja ema sündis puhkepäeval, so xx xx xxxx, mistõttu akt koostati xx xx xxxx, ei lükka eelnevat ümber, kuivõrd sellisel juhul ei oleks aktide kuupäevad erinevad. Samuti ei ole võimalik muuta nime sünnitunnistusel ka juhul, kui hilisemalt 7(9)
nime muudetakse. Kaebaja selgitas PPA päringule vastuseks, et korduvate dokumentide saamiseks ei esitanud ta mingeid avaldusi, tuli lihtsalt kohale minna ja saigi dokumendid. Eelneva tõttu kõlavad tõepäraselt vastustaja väited, et korduvate dokumentide väljastamisel on võimalik isiku enda ütluste järgi muuta dokumendile kantavaid andmeid. Seega õige on PPA hinnang, et dokumentides on vastuolud. Vaatamata eelnevale ei näita nimetatud tõendid kogumis, et kaebajal puudub sootuks õigus identifitseerida ennast kui eestlane, kuivõrd vaidlust ei ole, et kaebaja vanavanemad olid eestlased. Lisaks tõendavad kaebaja eestlaseks olemise soovi eelkõige dokumentide koopiad, millest nähtuvalt soovis kaebaja juba 07.01.1981 muuta X nime X ja hiljem X. Vastustaja ei ole eelnevale hinnangut andnud. Omale Venemaal omal soovil eesti perekonnanime võtmine juba 1981. aastal väljendas kohtu arvates kaebaja seisukohta oma rahvusliku enesemääratluse suhtes. Mingit muud põhjust oma sünnijärgsest perenimest loobumiseks kohtule ei nähtu.
38.Kaebaja on oma eestimeelsuse kohta esitanud erinevaid tõendeid, sh fotod sugulastega kogunemiselt ning 24 isiku poolt digitaalselt allkirjastatud kirja, milles tema sugulased kinnitavad, et kaebaja on olnud aktiivne Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmisel ja kaitsmisel. Kaebaja ja tema sugulased toovad välja, et kaebaja on aktiivne X kokkutulekute organiseerimisel. Kirjas on välja toodud ning ka äriregistrist nähtub, et mittetulundusühing X PERESELTS on äriregistrist kustutatud 26.06.2013 ning kaebaja nimi ei seostu nimetatud mittetulundusühinguga. Samas on ka selgitatud, et Eestisse elama asumisel soovib kaebaja taastada mittetulundusühingu tegevuse. Kohtu hinnangul tõendavad fotod ning kaebaja sugulaste kiri, et kaebaja suhtleb aktiivselt oma eestlastest sugulastega, millest saab järeldada, et kaebaja viibib pidevalt Eesti kultuuriruumis. Kaebuses toob kaebaja välja, et sugulaste kogunemisel lauldakse Eesti hümni ja tähistatakse tähtpäevi vanavanemate kombel, suure laua ääres teatud söögiga. Kaebaja on ka märkinud, et tema perekonna jaoks on tavad, kultuur ja kombed tähtsad ning tuletab seda meelde ka oma lastele. Eelnevast nähtub, et kaebajal on oma eestlastest sugulastega kontakt ning emotsionaalne seotus ja toetus.2 Kohus ei pea usutavaks, et 24 sugulast asuks aktiivselt toetama isikut, kes on neile võõras ja kes ei ole nendega sidet hoidnud. Kohus ei hakka seejuures tuvastama konkreetseid sugulussidemeid ning eeldab, et kaebaja väidetu on tõene. Kaebaja on nimeliselt ära mainitud M. A. artiklis xx xx xxxx xxxxx, kus kirjutatakse X suguvõsast ja nende kokkutulekutest.3 Kuna artikkel on 6,5 aastat vana, ei saa ka väita, et kaebaja oleks alles vahetult enne vaidlusaluse elamisloataotluse esitamist asunud looma enda seoseid Eestiga.
39.Suhtlus Eestis elavate sugulastega ei pea iseenesest ilmtingimata tähedama, et välismaalt suhtlev sugulane tunneb end rahvuselt eestlasena. Kaebaja toetuseks Y koostatud kiri pärineb aga Venemaa agressiooni järgsest ajast (8.10.2023). Vene-Ukraina sõja kontekstis oleks äärmiselt väheusutav kui Y, kes avaliku info kohaselt on aktiivselt Ukrainat toetamas ja käib seal ka kohapeale abi viimas4, organiseeriks samal ajal toetust oma sugulasele, kui ta peaks seda sugulast ise venelaseks.
40.Kaebaja on käinud korduvalt Eestis ja seda tõendavad piiriületuse dokumendid. Vaidlust ei ole, et kaebaja on ületanud Schengeni piiri ning Schengeni ala sisepiiridel ei toimu kontrolli, mistõttu ei ole tõendatud, et kaebaja ei ole Eestis peale 2022. a käinud. PPA ei ole vastupidist tõendanud.
41.Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et kardab enda vahistamist, kuna avaldas Venemaa valitsuse vastaseid artikleid ajakirjanduses ning kolleegid on keeldunud koostööst (dtl 78). Eelnevad väited ei ole asjakohased, kuna nad ei ole aluseks VMS § 118 p 7 alusel elamisloa andmiseks. Samas märkis kaebaja, et teda ei seo enam Venemaal miski, kuivõrd tema tütar koos abikaasaga elab käesoleval ajal Argentiinas ja poeg läks elama Saksamaale. Eelnevat aluseks võttes peab kohus asjakohaseks kaebaja selgitust, et ta ei saanud varem Eestisse kolida. Kolimist raskendasid mh ema haigus, õpingud, laste saamine.
Vt XXXXXXXX (14.03.2024). XXXXXXX ja ühtlasi kolmas veebilink X suguvõra liikmete kirjas (kaebuse lisa 1).
Vt nt XXXXXXX .
8(9)
42.Kaebaja on alates 02.09.2023 osanik äriühingus X OÜ-s. 2023. a majandusaastaaruande järgi on äriühing kasumlik. Kohus peab usutavaks kaebaja väiteid, et ta soovib elamisloa saamisel jätkata aktiivset tegevust nimetatud äriühingus. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud PPA etteheide, et kaebaja ei taotlenud elamisluba seoses Eestis asuva äriühinguga, kuivõrd inimesel on vaba voli esitada talle sobiv taotlus. Lisaks nähtub esitatud materjalidest, et kaebaja tegutses vastavalt PPA ametniku soovitusele. Äriühingus osaluse saamine näitab, et kaebaja soovib oma tulevikku siduda Eestiga.
43.Vastustaja on tuginenud oma väidetes professor Martin Ehala teadustööle, mida on kohtud korduvalt käsitlenud erinevates lahendites (vt nt haldusasjad nr 3-19-184 ja nr 3-19-492). Nimetatud teadustööle tuginedes on kohtud rahvusidentiteedi määratlemise võimalike viisidena välja toonud keele, kodakondsuse, tuumväärtused ja vereliini. Vereliini pidi enamik Euroopa rahvaid üldiselt identiteeti ei määratle, kuid rahvuslikke juuri tunnustatakse identiteedi võimaliku tunnusena, isegi kui keeleoskus ja kodakondsus puuduvad. Identiteedi määratlemise kultuurilisteks teguriteks on n-ö identiteedi tuumväärtused, mis väljenduvad huvis ja tihedas kokkupuutes eesti kultuuriga. Rahvuslik identiteet vajab lisaks enesemääratlusele kogukonna tunnustust. Eesti rahvuslikku identiteeti on traditsiooniliselt mõistetud üsna keelekeskselt ehk ühiskond on rahvuslikku identiteeti määratlenud kitsalt. Eelnev kinnitab, et rahvusesse kuulumine ei ole seotud üksnes enesemääratlusega, vaid ka sellega, kuidas vanemad ja vanavanemad on end määratlenud, missugused andmed nähtuvad sünnitunnistustelt, kas asjaolusid eraldiseisvalt või kogumis hinnates saab taotleja olla rahvuselt eestlane. Iseenesest võib eestlaseks pidada ka välismaalast, kes on pikka aega Eestis elanud, võtnud omaks Eesti kultuuri ja keele ning soovib kanda Eesti kultuuriruumi ja põhiseadusliku korra alusväärtusi. Samuti isikuid, kelle esivanemad on Eestist välja rännanud, kuid kes kasvatavad oma lapsi eestluse vaimus. Kohtu hinnangul on kaebaja haldusmenetluses ja kohtumenetluses piisavalt tõendanud, et tal on välja kujunenud eesti identiteet ja teda on kasvatatud eestluse vaimus. Kaebaja on sündinud, kasvanud, koolis käinud, töötanud Venemaal. Eelnevast ei saa järeldada, et kaebaja on end soovinud näha venelasena. Tõene on, et kaebaja on terve elu elanud Venemaal. Samas on kaebaja kohtu hinnangul veenvalt selgitanud, et kaebajal on eriline seos Eestiga. Kohus peab võimalikuks, et kaebaja esivanemad (ema poolne suguvõsa) pidasid end eestlasteks ning kaebajat on kasvatatud eestluse edendamise vaimus. Samuti on kaebaja näidanud ning piisavalt tõendanud, et ta on ka täiskasvanu eas end sidunud Eestiga, sh suhelnud eestlastest sugulastega.
44.PPA ei keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p 5 alusel, mistõttu kohus sellega seotud väiteid ei analüüsi.
45.VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole PPA piisavalt hinnanud kaebaja emotsionaalset seotust eestlastega ning Eestiga, mistõttu on PPA vaidlustatud otsus õigusvastane. Kaebaja taotles vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamist. Kohtule ei nähtu, et haldusakt oleks tühine (vt HMS § 63 lg 2). Samuti on haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud tühistamise nõudega. Kohus tühistab PPA 22.11.2023 otsuse nr 15.33.2/930-1 ning kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama arvestades kohtuotsuses toodud asjaoludega.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.