X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2023 otsuse ja 31.07.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks X. Xi taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus Eestisse õppima. Talle väljastati tähtajaline elamisluba õppimiseks kehtivusajaga 08.10.2020–30.06.2022. Koos temaga tulid Eestisse elama abikaasa ja kaks last.
3-23-1759
2.Kaebaja esitas 16.06.2022 tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks Veligera Capital OÜ-s. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus sellest 26.10.2022 otsusega. Kaebaja vaidlustas otsuse kohtus (haldusasi nr 3-22-2354). Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse 16.06.2023 otsusega, kohustades PPA-d vaatama kaebaja (ja tema pereliikmete) taotlusi uuesti läbi (dtl 131 jj). Kohus märkis selles asjas, et kuna PPA ei ole VMS § 210 3 asjaolusid kontrollinud ega kaalunud, ei ole välistatud, et erakorralised asjaolud esinevad ning kaebajate sundimine Eestist lahkuma võib olla neile liiga koormav (p 11). Otsus ei ole jõustunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on PPA apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
3.Kaebaja esitas 23.03.2023 tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel.
4.PPA saatis kaebajale 26.04.2023 e-kirjaga teate, et taotlus on menetlusse võetud. Selgitati, et seadusest tulenevalt ei ole võimalik väljastada tähtajalist elamisluba püsivalt Eesisse elama asumiseks, sest VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on nõutav viie järjestikkuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat Eestis elamine, kuid selle hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega. Kaebajale anti teada, et PPA kavandab tähtajalise elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemist ja andis talle aega kuni 03.05.2023 arvamuse esitamiseks. Kaebaja selgitas sellele vastuseks, et ta tugineb VMS § 210 3 erandile ja viitas, et muudel alustel ei ole tal võimalik Eestis elamisluba saada. Eestist lahkumise kohustuse panemine tema olukorras oleks talle äärmiselt koormav.
5.PPA selgitas 05.05.2023 kaebajale, et viidatud väga erandlikud juhud jäävad arusaamatuks. Kaebajale on 15.03.2023 väljastatud Leedu elamisluba. PPA palus selgitada, miks kaebaja soovib asuda püsivalt elama Eestisse. Kaebaja selgitas vastuseks, et ta ei saa perega Venemaale naasta ning ta töötab Leedu ettevõtte finantskontrollerina kaugtöö vormis, sel ametikohal peab tal aga olema Leedu elamisluba. Leedu elamisluba omades saab ta Eestis viibida kuue kuu jooksul vaid 90 päeva, seega peab ta olema lahus oma perest, kus on kaks last (4 ja 8 a). Seega on Eestist lahkumise kohustuse panemine kaebajale äärmiselt koormav.
6.PPA keeldus 13.07.2023 otsusega nr 15.3-3.2/509-1 X. Xile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel, sest taotlus ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimusele. VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimuseks see, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega (VMS § 210 2 lg 2). Seega ei ole X. X elamisloa alusel Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. PPA selgitas, et VMS § 2103 ei ole eraldi tähtajalise elamisloa alus, millele tuginedes välismaalane saaks taotleda elamisloa andmist. Seadusandja on vastavat erandit luues toonud välja, et nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ja vaid PPA-l on õigus vastav menetlus algatada, kui juba käimasoleva menetluse käigus on PPA hinnangul ilmnenud erakorralised asjaolud. Praegu neid ei esine. PPA arvestas, et taotlejal, tema abikaasal ka lastel puuduvad kehtivad Eesti elamisload, seega ei esine perekonnaelu riivet. Taotleja perel on võimalik taotleda ka Leedu tähtajalist elamisluba.
7.X. X esitas 20.07.2023 vaide. PPA jättis 31.07.2023 otsusega nr 15.3-3.6/104 vaide rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt:
2(5)
3-23-1759 1) VMS § 123 p 2 on imperatiivne tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus. 2) VMS § 2102 tingimused ei ole vaide esitaja puhul täidetud. 3) VMS § 2103 alusel ei ole võimalik välismaalasel tähtajalist elamisluba taotleda, vaid seda menetlust alustab PPA muu menetluse raames. Praegusel juhul ei esine erakorralisi asjaolusid ning vaide esitajagi selliseid konkreetseid asjaolusid PPA küsimuse peale esile ei toonud. Subjektiivne soov perega Eestis elada ei ole selline erandkorraline asjaolu. Keeldumise aluseks ei olnud VMS § 123 p 6. Erakorralised asjaolud peab välja tooma isik ise. Praegusel juhul ta menetluses seda teinud ei ole. 4) PPA ei tuginenud otsuses sellele, et isikul puudub kehtiv elamisluba, vaid sellele, et ta ei vastanud taotluse alusel tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kehtiva elamisloa puudumist hindas PPA pereelu riive kontekstis. Keelduvat otsust ei mõjutanud Leedu elamisluba. Sedagi käsitas PPA pereelu riive kontekstis. Teise riigi elamisloa olemasolu võib siiski mõjutada Eesti tähtajalise elamisloa saamist, kui kaasneb kohustus elada korraga mitmes riigis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.X. X palub 09.08.2023 kaebuses tühistada PPA 13.07.2023 otsus ja 31.07.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. 1) PPA rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Tegemist on huvide konfliktiga, kuna PPA poolt tegi otsuse Ragne Õunap, kes esindas PPA-d ka menetluses nr 3-22-2354, milles osalevad kaebaja ja tema pereliikmed. R. Õunap muutis haldusasja nr 3-22-2354 menetluse käigus oma seisukohta, et mitte võimaldada kaebajale ja tema pereliikmetele elamisloa andmist. Kaebajal õnnestus haldusasjas nr 3-22-2354 tõendada, et kaebaja ja tema pere on sattunud erandlikku olukorda. R. Õunap ei nõustunud kohtu seisukohaga. On ilmne, et ta ei saa aru kaebaja põhjendustest ega ole teadlik Põhja-Kaukaasias toimunust ning kohtleb kaebajat ja tema pere kodakondsuse tõttu vähem soodsalt. Ta teatas ka 13.04.2023 kirjas kohtule nr 1.2-2/553-14, et kaebaja peret saab kohelda teiste riikide kodanikest erinevalt, kuna selleks on olemas põhjused. Samas ei märkinud ta, mis on sellise suhtumise põhjuseks. Viimased täpsustused, et jutt pole Venemaale välja saatmisest, vaid Eestist lahkumisest, ei ole põhjendatud. Kuna PPA keeldus kaebaja abikaasale mitmel korral viisat väljastamast, tuleb pere tahtlikult eraldada. See rikub kaebaja laste õigusi. 2) Olukord, millesse kaebaja pere sattus, on erandlik. Ta teavitas sellest ka PPA-d. R. Õunapi seisukoht kaebaja ja tema pere suhtes on subjektiivne, ta tunneb isiklikku antipaatiat, see mõjutas ametikohustuste täitmist ja vaidlustatud otsuse tegemist. R. Õunap ei saa samal ajal esindada PPA-d kaebaja osalusega haldusmenetluses ja otsuse tegemisel muu taotluse puhul elamisloa väljastamiseks VMS § 2103 alusel. Ei ole selge, miks temale kui juristile anti tavapärane elamisloa läbi vaatamise juhtum. Lisaks on ta PPA esindaja ka käesolevas kohtumenetluses. 3) Kaebaja taotles elamisloa väljastamist püsivaks elamiseks Eestis VMS § 118 p 9 alusel, rakendades VMS § 2103, mille rakendamine ei eelda VMS § 210 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täiendava tingimuse täitmist.
PPA palub 27.09.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
3(5)
3-23-1759 1) Asjakohatud on väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. PPA-s jagatakse esitatud vaideid ja saabunud kohtunõudeid nende saabumise järjekorras ning vaiet lahendav või PPA-d kohtus esindav jurist määratakse järjekorra alusel. Seega ei saa PPA esindaja valida, millist vaiet ta lahendab või millises kohtuvaidluses PPA-d esindab. Asjaolu, et kaebaja osas on nii vaide lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 sattunud PPA esindajaks sama jurist, ei tähenda, et tegemist oleks võrdsuspõhimõtte rikkumisega. 2) Asjakohatud on seisukohad haldusasja nr 3-22-2354 osas. Väär on väide, et selles asjas õnnestus kaebajal tõendada erandliku olukorra ja VMS § 210 3 tingimuste esinemist, kuivõrd selles asjas ei ole jõustunud kohtulahendit. 3) Kaebaja ei ole välja toonud, miks ta ei nõustu PPA 13.07.2023 otsusega ja 31.07.2023 vaideotsusega, mistõttu ei ole vastustajal võimalik esitada sisulist vastust. Vastustaja otsused on õiguspärased, PPA lähtus seaduse nõuetest ja kaalus põhjalikult kõiki huve.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kaebaja on vaidlustanud PPA 13.07.2023 otsuse ja 31.07.2023 vaideotsuse. PPA keeldus 13.07.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. Kaebaja toob otsuse ja vaideotsuse õigusvastasust põhjendavate argumentidena välja esiteks selle, et rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet ja esines huvide konflikt, ning teiseks selle, et ta soovis, et VMS § 118 p 9 alusel elamisluba taotledes rakendataks VMS §-i 2103.
4.Vaidlustatud otsuse on teinud menetleja Keidi Purde ning vaideotsuse tegijaks on R. Õunap. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja osas on nii vaide lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 vastustajat esindanud sama jurist, ei tähenda võrdsuspõhimõtte rikkumist ega ka huvide konflikti esinemist. Vaideotsusest ei nähtu juristi tuginemist oma meelestatusel põhinevatele seisukohtadele. Esitatud on vastused ja põhjendused vastuseks kaebaja poolt esitatud väidetele. Kohtule ei nähtu ka, et PPA ametnikul oleksid kas praeguses kohtuasjas või haldusasjas nr 3-22-2354 kaalul mingid isiklikud huvid. Puudub alus arvata, et PPA ametnikud teeksid otsuseid üksnes enda arvamusest või maailmavaatest lähtudes.
5.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei vastanud püsivalt Eestisse elama asumise üldistele tingimustele (VMS §-d 2101 ja 2102). Kaebaja on küll viidanud haldusasjas nr 3-22-2354 tehtud otsusele (jõustumata) ja soovinud elamisloa väljastamist VMS § 2103 alusel, kuid kohus selgitas selles asjas muuhulgas, et nagu VMS § 2103 seletuskirjas on toodud, siis ei saa kaebaja ise PPA-lt elamisloa andmist VMS § 2103 alusel taotleda. Praegusel juhul on õige ka vaideotsuse seisukoht, et erakorraliste asjaolude esile toomise kohustus ning selle põhjendamine, miks Eestist lahkumine on talle ilmselgelt liiga koormav, on eelkõige kaebajal. Vastustaja on kaebaja poolt esile toodud asjaolusid arvestanud, mh leides, et nii kaebaja kui tema pereliikmete osas on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud (kohtumenetlus selles osas on pooleli), samuti seda, et kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba. Seega ei ole alusetu vastustaja põhjendus, et esile toodud ega tõendatud ei olnud selliseid asjaolusid, mis õigustanuks kaebajale antud olukorras humaansetel kaalutlustel elamisloa andmist.
6.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud otsuse ja sellega seotud vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.
4(5)
3-23-1759
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.