X. X-i kaebus otsuse peale keelduda tähtajalise elamisloa andmisest
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Z.A
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsus muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kellel oli 08.10.2020–30.06.2022 kehtinud elamisluba õppimiseks. Koos temaga tulid Eestisse elama abikaasa ja kaks last.
2.X. X esitas 16.06.2022 tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks Y OÜ-s. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 26.10.2022 otsusega elamisloa andmisest. Kaebaja vaidlustas
3-23-1759 otsuse kohtus. Ka tema abikaasa ja kaks last vaidlustasid nendele elamisloa andmisest keeldumised (haldusasi nr 3-22-2354). Tallinna Halduskohus rahuldas 16.06.2023 otsusega kaebused, kohustades PPA-d kaebaja ja tema pereliikmete taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohus märkis, et kuna PPA ei ole välismaalaste seaduse (VMS) § 210 3 asjaolusid kontrollinud ega kaalunud, ei ole välistatud, et esinevad erakorralised asjaolud ja kaebajate sundimine Eestist lahkuma võib olla neile liiga koormav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2024 otsusega Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebused rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud.
3.X. X esitas 23.03.2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks VMS § 118 p 9 alusel.
4.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 13.07.2023 otsusega nr 15.3-3.2/509-1 tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel, sest taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimusele. VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimuseks see, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega (VMS § 2102 lg 2). Seega ei ole X. X elamisloa alusel Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. VMS § 2103, millele isik tugines, ei ole eraldi tähtajalise elamisloa alus, millele tuginedes välismaalane saaks taotleda elamisloa andmist. Nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ja vaid PPA-l on õigus asjaomane menetlus algatada, kui juba käimasoleva menetluse käigus on PPA hinnangul ilmnenud erakorralised asjaolud. Siinsel juhul neid ei esine. Taotlejal, tema abikaasal ja lastel puuduvad kehtivad Eesti elamisload, mistõttu ei esine nende perekonnaelu riivet. Taotlejale on 15.03.2023 väljastatud Leedu elamisluba. Tema pereliikmetel on samuti võimalik taotleda Leedu elamisluba.
5.X. X esitas 20.07.2023 vaide, mille PPA jättis 31.07.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/104 rahuldamata.
6.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada PPA 13.07.2023 otsus ja 31.07.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama. PPA otsuse teinud Z.A ei olnud erapooletu ja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Z.A esindas PPA-d ka haldusasjas nr 3-22-2354, kus ta muutis oma seisukohti kaebajale elamisloa andmise põhjendatuse küsimuses. Esindaja ei saa kaebaja olukorrast aru ja suhtub kaebajasse erapoolikult. Ta ei tohi otsustada selle üle, kas kaebaja saab elamisloa VMS § 210 3 alusel. Selle sätte rakendamine ei eelda VMS § 2102 lg 1 p-s 1 nimetatud täiendava tingimuse täitmist.
7.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. PPA-s jagatakse vaided ja kohtunõuded juristide vahel nende saabumise järjekorras. PPA otsus on õiguspärane. Ebaõige on väide, et kaebaja on haldusasjas nr 3-22-2354 tõendanud erandliku olukorra ja VMS § 2103 tingimuste esinemise, kuivõrd nimetatud asjas ei ole jõustunud kohtulahendit.
8.Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. PPA 13.07.2023 otsuse tegi menetleja K. P. ja vaideotsuse tegi Z.A . Asjaolu, et nii vaide lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 on PPA-d esindanud sama jurist, ei tähenda võrdsuspõhimõtte rikkumist ega huvide konflikti. Vaideotsusest ei nähtu juristi tuginemist oma meelestatusel põhinevatele seisukohtadele. Esindaja esitab vastused ja põhjendused kaebaja väidete kohta. Kohtule ei nähtu, et PPA ametnikul oleksid kas praeguses kohtuasjas või asjas nr 3-22-2354 kaalul mingid isiklikud huvid. 2(4)
3-23-1759 Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei vastanud püsivalt Eestisse elama asumise üldistele tingimustele (VMS §-d 2101 ja 2102). Kaebaja on küll viidanud haldusasjas nr 3-22-2354 tehtud otsusele (jõustumata) ja soovinud elamisloa väljastamist VMS § 210 3 alusel, kuid kohus selgitas selles asjas muu hulgas, et nagu VMS § 2103 seletuskirjas on toodud, siis ei saa kaebaja ise taotleda PPA-lt elamisloa andmist VMS § 210 3 alusel. Praegusel juhul on õige ka vaideotsuse seisukoht, et erakorraliste asjaolude esile toomise kohustus ning selle põhjendamine, miks Eestist lahkumine on talle ilmselgelt liiga koormav, on eelkõige kaebajal. Vastustaja on kaebaja poolt esile toodud asjaolusid arvestanud, mh leides, et nii kaebaja kui ka tema pereliikmetele on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud (kohtumenetlus selles osas on pooleli), samuti viidates, et kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba. Seega ei ole alusetu vastustaja põhjendus, et esile ei ole toodud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis õigustanuks kaebajale humaansetel kaalutlustel elamisloa andmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole taganud kaebaja ja tema perekonnaliikmete põhiõiguste kaitset. Esinevad erakorralised asjaolud elamisloa andmiseks VMS § 2103 alusel. Riigist lahkumine on koormav (väikesed lapsed, kes on USA kodanikud, apellandi abikaasa oli rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, PPA on korduvalt keeldunud viisa andmisest, et ta saaks taotleda elamisluba Leedus). Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 tõttu ei saa kaebaja taotleda elamisluba muul alusel. Puudub oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, mida kinnitab PPA oma 12.12.2022 kirjas kohtule. Vastustaja isegi ei kaalunud VMS § 210 3 kohaldamise võimalust oma isiklike argumentide ja veendumuste põhjal. Praeguseks on apellandi abikaasa saanud rahvusvahelise kaitse, mis üheselt tõendab apellandi ja tema perega seotud erakorralisi asjaolusid. PPA esindaja on alusetult väitnud, et apellandi ning tema perega võib käituda "vähem soodsalt" kui teiste inimestega.
10.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellant ei ole tähtajalise elamisloa menetluses, vaidemenetluses ega esialgses kaebuses halduskohtule toonud välja erakorralisi asjaolusid, mis oleksid tinginud VMS § 210 3 alusel menetluse algatamise. Kuna neid asjaolusid ei olnud kaebuses välja toodud, siis ei saanudki halduskohus selliste asjaolude kohta seisukohta esitada. Nagu PPA vaideotsuses selgitas, ei ole abikaasa rahvusvahelise kaitse taotlemine, laste Eestis õppimine ja ujumiskoondises võistlemine ning määruse nr 42 tõttu muul alusel tähtajalise elamisloa saamise võimatus sellised asjaolud, mis tingivad tähtajalise elamisloa andmise erandkorras. Ka abikaasale rahvusvahelise kaitse andmine ei tingi kaebajale VMS § 210 3 alusel tähtajalise elamisloa andmist. PPA ei ole teises haldusasjas esitatud 12.12.2022 dokumendis kinnitanud, et apellandist ei tulene ohtu avalikule korrale. Põhjendamatud on väited seoses apellandi pere vähem soodsa kohtlemisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
3(4)
3-23-1759
12.Halduskohus on õigesti ja ammendavalt vastanud kaebaja väidetele seoses PPA esindajaga ning ringkonnakohtul ei ole selles osas midagi lisada.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et VMS § 118 p-s 9 sätestatud eeldus tähtajalise elamisloa andmiseks ei ole kaebaja puhul täidetud. Seega on PPA vaidlustatud otsus õiguspärane.
14.Ringkonnakohus jääb kaebaja kohta 22.11.2024 tehtud otsuses asjas nr 3-22-2354 võetud seisukohale, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et PPA kaaluks tähtajalise elamisloa andmist VMS § 2103 lg 1 alusel. Selles sättes ette nähtud erandi kohaldamist ei ole isikul endal võimalik taotleda, vaid ta saab mõnel alusel elamisloa taotlemise menetluse käigus välja tuua asjaolud, miks ta vajab Eestis elamisluba ning PPA-l on seejärel pädevus otsustada, kas algatada VMS § 2103 lõikes 1 sätestatud menetlus. Ühtlasi piirab seadus ka välismaalase võimalust vaidlustada VMS § 2103 kohaldamata jätmist. Nimelt on VMS § 2221 lõigetes 1 ja 2 sätestatud, et VMS § 2103 lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa andmise otsuse tegemata jätmise peale saab esitada vaide, ent sellise otsuse ega ka vaideotsuse peale ei saa esitada kaebust halduskohtule.
15.Taoline normistik ei too kaebaja jaoks kaasa ebaproportsionaalset tulemust. VMS ei peagi ette nägema elamisloa andmise võimaluse kaalumist kõikvõimalikes elulistes olukordades. On riigi otsustada, millistel alustel ta võimaldab välismaalastel siia elama tulla. Juhul kui kaebaja leiab, et ta ei saa VF-i oma perekonnaliikmetega naasta tagakiusamise ohu tõttu, on neil võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Kaebaja kinnitusel ongi tema abikaasa tänaseks saanud rahvusvahelise kaitse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 46 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmel võimalik saada endale elamisluba. Lisaks ilmneb kaebaja selgitustest, et temal on nüüdseks Leedu elamisluba. See annab talle seadusliku aluse Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 6).
16.Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.