Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd. XX XX XXXX)
Asja läbivaatamine
13.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi, passi number ja viisa number tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused ning § 68 p-s 7 nimetatud põhimõte. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.Puudutatud isikule (eelmise nimega X) on Soome Vabariigi poolt 19.01.2023 koostatud lahkumisettekirjutus ja tagasisaatmisotsus, millega kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 2 aastaks (08.02.2023 SIS artikkel 24 kuni 08.02.2025) alates lahkumisettekirjutuse täitmise päevast. Isik lahkus Schengeni alalt 08.02.2023, kuid vahetas Valgevenes oma eesnime ja perekonnanime (uus nimi X), varasemalt oli isiku nimi X. Isik taotles koduriigis endale uue nimega uue Valgevene passi (välja antud 17.02.2023 ning kehtiv
3-24-765
kuni 17.02.2033) ja taotles Poola D-liiki viisa nr XXXXXXX (kehtivusega 22.03.202320.03.2024). Seega on isikul kehtiv sissesõidukeeld kuni 08.02.2025.
1.2.Valgevene kodanik X sisenes viimati Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile 22.01.2024 Läti Vabariigi kaudu. Puudutatud isik kasutas piiriületuseks Valgevene Vabariigi rahvuspassi nr XXXXXXX kehtivusega 17.02.2023-17.02.2033.
1.3.Puudutatud isik peeti 12.03.2024 kell 11.25 VSS § 15 lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti piirivalvuri poolt 48 tunniks kinni aadressil Logi tn 4/1 Tallinn. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK) aadressile Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
1.4.Puudutatud isikuga viidi 12.03.2024 läbi vestlus, mille käigus selgitas isik järgmist. Ta lahkus Valgevenest Leedu kaudu, ei mäleta, kas ka läbi Läti. Veebruaris 2023 peeti isik kinni Soome Vabariigis ja Soome migratsiooni järelevalveametnikud koostasid talle Schengeni alale sissesõidukeelu. Isik lahkus Soomest Türki. Isik vahetas oma nime Soome poolt määratud sissesõidukeelu tõttu. Varasemalt oli tema nimi X. Eesmärgiks oli uuesti siseneda Schengeni alale. Isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eestis ja Schengenis. Isik mõistis, et on rikkunud välismaalaste seaduse (VMS) § 298, viibides Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. Samuti sai isik aru, et teda peetakse seetõttu PPA poolt kinni ning PPA taotleb kohtult luba isiku KPK-sse paigutamiseks kuni tagasisaatmiseni koduriiki.
1.5.PPA ametnik koostas 12.03.2024 isikule lahkumisettekirjutuse nr 1052277496 ning kohaldas sissesõidukeeldu viieks (5) aastaks.
1.6.Puudutatud isik on välismaalane, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks (VMS § 43 lg 1) ning ta on lahkumisettekirjutusest tulenevalt kohustatud riigist viivitamatult lahkuma. Puudutatud isik saabus Schengeni alale pettuse teel, et töötada Soomes. Eestit kasutas isik transiitriigina, jõudmaks Soome Vabariiki. Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 7). Isik ei ole usaldusväärne. PPA-l pole täit kindlust välismaalase soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Valgevenesse. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vältimatult vajalik tema väljasaatmiseks. Põgenemisoht seisneb selles, et vabaduses viibides ei hakkaks isik tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või võib lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Puudutatud isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, kuid oma varasema käitumisega on ta tõendanud, et vabaduses viibides puudub tal selleks ajend.
1.7.Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2), kuivõrd esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14).
1.8.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja paigutamine KPK-sse vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole tegemist ebaproportsionaalse meetmega taotletava eesmärgi suhtes. Kuna lennuühendust Valgevene Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel ei toimu, siis ei ole võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. Esimene võimalus isikut koduriiki välja saata on 20.03.2024. PPA ei saa lubada isikul lahkuda Valgevenesse iseseisvalt ja vabatahtlikult, kuna ei saa kindel olla, et isik lahkuks Eesti Vabariigist.
2.PPA jäi 12.03.2024 istungil taotluse juurde ning täpsustas, et esimene võimalus isikut riigist välja saata on 20.03.2024. PPA selgitas, et neil on vaja taotleda Lätilt transiidiluba ja see võtab aega.
2(6)
3-24-765
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega, kuid ei mõista, miks väljasaatmine sedavõrd kaua aega võtab. Isik lisas, et varasemalt ei ole tal olnud teisi nimesid, vaid uues passis on nimekuju teine põhjusel, et kirillitsas kirjutatud nimi on ladina tähestikus teistsuguse nimekujuga. Uut passi taotles isik koduriigis põhjusel, et eelmine pass läks kaduma. Seejuures oli isik teadlik kehtivast sissesõidukeelust Schengeni alale. Isik soovib koju, Valgevenesse minna ning tal on olemas ka piisavad rahalised vahendid, et korraldada enda transport koduriiki. Isik on teadlik, et tema Poola viisa lõppeb 20.03.2024 ning peale seda ta Schengeni alal viibida ei tohi. Isik on nõus viibima ka kuskil majutusasutuses väljasaatmismenetluse lõpuni, kui PPA seda võimaldaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024 (kaasa arvatud).
5.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust.
6.Käesoleval juhul on tõendatud, et isikule on Poola väljastanud D-liiki viisa kehtivusega kuni 20.03.2024.1 Schengeni konventsiooni2 artikli 18 kohaselt on viisa kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks ühe konventsiooniosalise poolt kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega antav siseriiklik viisa. Selline viisa võimaldab selle omanikul sõita teiste konventsiooniosaliste territooriumi kaudu viisa andnud konventsiooniosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui viisa omanik ei vasta artikli 5 lõike 1 punktides a, d ja 3 osutatud sissesõidunõuetele või kui ta taotleb läbisõitu selle konventsiooniosalise territooriumilt, kes on kandnud ta siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse. Schengeni konventsiooni artikli 21 kohaselt võib välismaalane ühe liikmesriigi antud kehtiva elamisloa ja kehtiva reisidokumendi alusel liikuda vabalt teiste liikmesriikide territooriumil kuni kolm kuud kuue kuu jooksul, kui ta vastab artikli 5 lõike 1 punktidele a, c ja e osutatud sissesõidunõuetele ning kõnealune liikmesriik ei ole kandnud teda siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse. Schengeni konventsiooni artikli 5 lg 1 punkti d kohaselt kuni kolmekuulise viibimise puhul antakse konventsiooniosaliste territooriumile sisenemiseks luba välismaalasele, kui talle ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu. Samasisuline nõue on kehtestatud kolmandate riikide kodanikele ka Schengeni piirieeskirjade3 artikli 6 lg 1 punktis d – nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemis (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil. Viimati toodud nõudest on erand sätestatud Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lg 5 punktis a, mille kohaselt on kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki art 6 lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, lubatud
Vt PPA 13.03.2024 taotluse lisa 6. Schengenis 19.06.1990 alla kirjutatud ja 26.03.1995 jõustunud konventsioon, millega rakendatakse 14.06.1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT 2000, L 239, lk 19; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9) (edaspidi Schengeni konventsioon). https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/ALL/?uri=celex:42000A0922(02)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.03.2016 määrus (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)). https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0399#ntr4-L_2016077ET.01000101-E0004
3(6)
3-24-765
elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks.
7.Vaidlus puudub, et isikule on Soome Vabariik koostanud 19.01.2023 lahkumisettekirjutuse ja tagasisaatmisotsuse, millega kohaldati isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 2 aastaks (08.02.2013 SIS artikkel 24 kuni 08.02.2025).4 Tegemist on kehtiva otsusega. Sellest johtuvalt puudub isikul õigus viibida Schengeni alal. Ühtlasi on isikule tehtud PPA poolt 12.03.2024 sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks5. Seega ei anna Poola D-liiki viisa puudutatud isikule õiguslikku alust viibida Eesti Vabariigis. Vastasel juhul, kui isikul oleks õigus tugineda liikmesriigi õiguse alusel antud Poola D-viisale, eiraks see õiguslikku toimet, mis on teise liikmesriigi tehtud sisenemiskeelu otsustel6. Samuti võiks selline tõlgendus ohtu seada Schengeni piirieeskirjadega taotletava eesmärgi. Nimelt ei ole piirikontroll üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel; piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele7. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul seaduslik alus Eestis viibimiseks, sõltumata asjaolust, et isikul on kehtiv Poola D-liiki (pikaajaline) viisa.
8.Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud. Lisaks õigusaktis toodud alustele võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)8.
9.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Tulenevalt VSS § 68 p-st 7 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Käesoleval juhul on tõendatud, et isikule on kohaldatud 08.02.2023 sissesõidukeeldu Schengeni alale kehtivusega kuni 08.02.2025.9 Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on viibinud Schengeni alal ajal, mil kehtis sissesõidukeeld10. Seejuures on isik 13.03.2024 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et oli teadlik kehtivast sissesõidukeelust, kui taotles endale uut passi Valgevenes. Sellest saab järeldada, et isik oli ka Schengeni alale sisenemisel teadlik, et talle on kohaldatud Soome Vabariigi poolt sissesõidukeeldu Schengeni
Vt PPA 13.03.2024 taotlus, lk 2 ning lisa 5. Vt PPA 13.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 46).
Vrd kohtujuristi Jean Richard De La Tour 26.10.2023 ettepanek kohtuasjas C-752/22, p 55.
Schengeni piirieeskirjade preambula punkt 6.
Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.
Vt PPA 13.03.2024 taotlus, lisa 5.
Vt PPA 12.03.2024 lahkumisettekirjutus nr 1052277496, lk 2.
4(6)
3-24-765
alale, kuid sellest hoolimata sisenes isik Schengeni alale. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VSS § 68 punkti 7 eeldused.
10.Täiendavalt hindab kohus ka tagasisaatmise käsiraamatus viidatud muid isikuga seotud asjaolusid, hindamaks põgenemisohtu. Isik on kinnitanud 12.03.2024 vestluse käigus PPA-le, et tal puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eestiga; isikul ei ole Eestis kindlat viibimis- ega elukohta, samuti puuduvad tal siin sugulased. Need konkreetsed isikuga seotud asjaolud kinnitavad põgenemisohu esinemist. Eelnevale lisaks kinnitab põgenemisohu esinemist asjaolu, et isik on teadlikult loonud olukorra, kus Schengeni alale sisenemiseks viisa taotlemisel ei olnud võimalik tuvastada sissesõidukeelu kehtivust. Nimelt on isik kinnitanud, et uue nimega passi taotles ta eesmärgiga, et uuesti Schengeni alale siseneda, kuigi teadis, et tema suhtes kehtib Schengeni alale sissesõidukeeld11. Ühtlasi on isik teadlikult ära vahetanud tähed ees- ja perekonnanimes (varasem nimi X)12. Kuigi isik on 13.03.2024 kohtuistungil selgitanud, et ta taotles uut passi põhjusel, et vana läks kaduma ning nimekuju muutus, sest varem kirillitsas olnud nimi kanti passi ladina tähestikus, siis ei ole kohtu hinnangul need isiku ütlused usaldusväärsed, kuivõrd on vastuolus varasemalt antud ütlustega13. Samast küsitluse protokollist ilmneb, et isik töötas ebaseaduslikult Soome Vabariigis14, mis kinnitab isiku suhtumist õiguskorda. Seetõttu ei pea kohus ka usaldusväärseks isiku kinnitust (antud 13.03.2024 kohtuistungil), et kui kohaldataks leebemaid järelevalvemeetmeid, siis ta järgiks neid. Sellest johtuvalt on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes puudub usaldus, mistõttu leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik ei ole.
11.Puudutatud isiku varasem käitumine (Schengeni alale sisenemine sissesõidukeelu ajal; nimekuju muutmine eesmärgiga siseneda Schengeni alale sissesõidukeelu kehtivuse ajal; ebaseaduslikult töötamine Soome Vabariigis) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid ega oleks PPA-le enam haldusmenetluses kättesaadav. Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas, annab see alust kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.
12.Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
13.Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. Kuigi PPA on selgitanud, et esimene võimalus isik Eesti Vabariigist välja saata on 20.03.2024, siiski ei ole välistatud, et planeeritud kuupäeval väljasaatmine võimalik ei ole. Nimelt on PPA 13.03.2024 kohtuistungil selgitanud, et väljasaatmiseks on neil vaja luba Lätilt ning see võtab aega. Olukorras, kus väljasaatmise võimalikkus sõltub teise liikmesriigi toimingutest, ei ole välistatud väljasaatmise lükkumine pikemale perioodile. Sellises olukorras peab PPA-le jääma võimalus uute asjaoludega arvestamiseks ning isiku väljasaatmise korraldamiseks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda luba isiku paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni üheks kuuks.
14.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 13.03.2024 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 14.04.2024 (kaasa arvatud).
Vt PPA 12.03.2024 taotluse lisa 3, lk 3. Vt PPA 13.03.2024 taotlus, lk 2; lisa 3, lk 3.
Vt PPA 12.03.2024 taotluse lisa 3, lk 3.
Samas.
5(6)
3-24-765
15.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.