Kostja 2 vastu esitatud nõude hind 3500 € (TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 9)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kostja II suhtes hagist loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: North Expo Marketing OÜ (registrikood 12227387, asukoht Narva mnt 13, Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post [email protected]) Kostja I: pankrotihaldur Peeter Allikvere (Asula 3, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja II: Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) (Tatari tn 39, Tallinn), volitatud esindaja ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg (e-post [email protected])
Korraldav kohtuistung
19.jaanuar 2017, osalesid adv G. Kasekivi, P. Allikvere ja K. Mikenberg
North Expo Marketing OÜ hagiavaldus pankrotihalduri Peeter Allikvere ja Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu nõude tunnustamiseks ERSAP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Muuta asjas määratud tsiviilasja hinda ja määrata Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) esitatud nõude hinnaks 3500 eurot.
2.Võtta vastu North Expo Marketing OÜ loobumine kostja 2 Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu esitatud hagist nõude tunnustamiseks ERSAP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada tsiviilasjas 2-16-9241 menetlus selle nõude osas.
3.Kostja 2 vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jätta kostja 2, Eesti Vabariigi, kanda.
4.Määrata Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu esitatud nõude menetlemisega seotud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 816,25 eurot (millest 150 € on riigilõiv ja 666,25 € lepingulise esindaja
Tsiviilasi nr 2-16-9241 kulud (käibemaksuta)) ning mõista see summa Eesti Vabariigilt (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) välja North Expo Marketing OÜ kasuks.
5.Väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt on Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) kohustatud tasuma North Expo Marketing OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni kulude täieliku tasumiseni.
6.Välja mõista North Expo Marketing OÜ-lt riigituludesse hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu katteks 150 €. Tasaarvestada riigil hageja vastu olev riigilõivu tasumise nõue summas 150 € hagejal riigi vastu oleva nõudega 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. Lugeda tasaarvestuse tulemusena mõlemad nimetatud nõuded täielikult rahuldatuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kohtu menetluses on North Expo Marketing OÜ hagi pankrotihalduri Peeter Allikvere ja Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu nõude tunnustamiseks ERSAP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.30.12.2016 hageja kohtule esitatud avaldusega loobus hagist kostja 2, Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu, kuna kostja 2 nõue on ERSAP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jäänud tunnustamata, ta ei ole esitanud hagi nõude tunnustamiseks ning PankrS § 103 lg 8 tulenevalt tema vastuväidet hageja nõudele ei arvestata. Hageja põhjenduste kohaselt pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi näol on tegemist tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 tehtud lahendis leidnud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). Kuna kostja 2 ei ole hagi nõude tunnustamiseks esitanud, siis tuleb lugeda, et kostja 2 on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). Hageja palub kohtul hagist loobumise kostja 2 suhtes vastu võtta ja mõista kostjalt 2 välja menetluskulud, kuna kostja 2 on pärast hagi esitamist hageja nõude sisuliselt rahuldanud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud tunnihinnaga 130 eurot 10 töötunni ja 15 minuti eest kokku summas 1332,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
3.19.01.2017 eelistungil hageja jäi nõudest loobumise avalduse juurde ja täpsustas oma menetluskulude nõuet, taotledes kostjalt 2 välja mõista poole hageja 30.12.2016 avalduses nimetatud menetluskulude summast, kuivõrd kostjad on osavõlgnikud ega vastuta ka menetluskulude eest solidaarselt. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist seoses hagist loobumisega.
4.13.01.2017 kirjalikus seisukohas kostja 2 ei vaidle vastu hageja hagist loobumisele. Kostja 2 leiab aga, et kuna Eesti Vabariik loobus enda nõude tunnustamise hagist, siis Eesti Vabariigi vastuvaidlemist teise võlausaldaja nõudele Ersa OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei arvestata ja see ei takista North Expo Marketing OÜ nõude tunnustamist. Arvesse lähevad vaid pankrotihalduri (kostja 1) vastuväited. Sellest tulenevalt ei ole Eesti Vabariigi vastu esitatud hagi enam perspektiivikas, sest sellega soovitavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja 2 leiab, et tsiviilasjas 2-16-9241 Eesti Vabariigi vastu suunatud hageja nõue nõude tunnustamiseks Ersap OÜ pankrotimenetluses tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-16-9241
5.Kostja 2 on seisukohal, et juhul, kui menetluskulud jäävad kostjate kanda, oleks õiglane, kui menetluskulud, mis on tekkinud ajani, mil Eesti Vabariigi kui kostja 2 vastu suunatud nõue jääb kohtu poolt läbi vaatamata või alternatiivselt ajani, mil kohus võtab määrusega vastu hageja hagist loobumise Eesti Vabariigi vastu jaguneksid kostjate 1 ja 2 vahel osavõlgnike põhimõttel võrdsetes osades. Kostja 2 vaidleb vastu ka hageja menetluskulude suurusele ja leiab, et mõistlikuks tunnitasuks lepingulisele esindajale vastavalt Riigikohtu praktikale on 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Samuti on kostja 2 arvates hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabile ülepaisutatud. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu ja kaasuse vähest keerukusastet, saab kostja 2 hinnangul põhjendatud ajakuluks saab pidada 4 – 5 tundi.
6.Kostja 1 eelistungil ei vaielnud vastu kostja 2 vastu esitatud nõudest loobumisele, kuid leidis, et hageja esindaja kulud on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tunnitasu 130 € on mõistlik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu alusel kohus võtab vastu hageja loobumise kostja 2 vastu esitatud nõudest ning lõpetab selles osas menetluse. Kostjaga 1 sõlmis hageja 19.01.2017 eelistungil kompromissi, mille kohus kinnitab eraldi määrusega.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
9.TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt menetluskulude eest üksnes juhul, kui nad on solidaarvõlgnikud ning otsus tehakse nende kahjuks. Praegusel juhul on hageja esitanud ühes menetlusdokumendis (hagiavalduses) kaks eradi hagi kahe erineva kostja vastu. Kuigi mõlema kostja vastu on esitatud sama nõue ja samal alusel (Ersap OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõude tunnustamise nõue põhjusel, et kostjad esitasid nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväited), osalevad kostjad menetluses hageja suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 1 p 2 ja 3, lg 2). Seega ei vastuta kostjad hageja menetluskulude hüvitamise eest solidaarvõlgnikena, vaid osavõlgnikena võrdsetes osades. Hageja on oma menetluskulude nõuet vastavalt ka täpsustanud. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja esindaja kulud 1332,50 eurot, kokku 1632,50 eurot, mille eest kostjad osavõlgnikena vastutavad võrdsetes osades kumbki 50% ulatuses ehk summas 816,25 eurot.
10.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega seoses kohus käsitleb esmalt hagi hinda ja hagi esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu. Kohus on hagi menetlusse võtmisel ekslikult lähtunud hageja näidatud hagihinnast 3500 € ning lugenud sellelt tasutava riigilõivu suuruseks 300 €. TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinna ise määrata, kui leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele, ning tsiviilasja hinda võib kohus muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal, kelle nõuet, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagavat pandiõigust nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks kohtusse. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-16-9241 pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Eeltoodust tulenevalt on hagejal iga nõude tunnustamisele vastu vaielnud isiku vastu eraldiseisev nõue (hagi), mille kohus võib liita ühte menetlusse. Kohus peab kontrollima iga nõude puhul selle nõuetele vastavust, muu hulgas, kas nõudelt on tasutud riigilõiv. Nõutava riigilõivu suuruse hindamiseks tuleb igale nõudele eraldi määrata tsviilasja hind, seda ka hagide ühe hagiavaldusena esitamise korral. Tegemist ei ole TsMS § 134 sätestatud olukordadega, kus hagihinna arvestamisel liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (praegusel juhul ei ole tegemist ühes hagis sisalduvate erinevate nõuetega, vaid ühes menetlusdokumendis (hagiavalduses) on esitatud kaks erinevat hagi). Kohus määrab tsiviilasja hinna kummagi kostja vastu esitatud nõudele eraldi: TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 9 järgi on pankrotihalduri vastu esitatud nõude hinnaks on 3500 eurot ja Eesti Vabariigi vastu esitatud nõude hinnaks 3500 eurot.
12.Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. TsMS § 147 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selles asjas riigilõivu 2 x 300 eurot (kummagi kostja vastu esitatud nõudelt 300 €). Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 300 € võrra vähem. Kuna kohus on mõlema kostja vastu esitatud nõuded siiski menetlusse võtnud, arvestab kohus TsMS § 147 lg 2 sätestatust lähtudes kummagi nõude eest tasutuks 150 eurot ehk kummagi nõude puhul on riigilõivu vähem tasutud 150 eurot. See mõjutab menetluskulude kindlaksmääramist ja hageja riigilõivu tagastamise taotlusi.
13.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile või mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Praeguses asjas hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustus ega selle suurus ei ole seotud sellega, et asjas on kostjaks Eesti Vabariik. Seega on hagejal kohustus tasuda Eesti Vabariigi vastu esitatud hagilt täiendavalt riigilõivu 150 eurot. Samas on hageja taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole riigilõivu tagastamist, kuna loobus hagist kostja 2 vastu. Kohus leiab, et lisaks TsMS § 150 lg 2 punktides 1-3 sätestatud tingimustele on poole riigilõivu tagastamise õiguse tekkimise eelduseks, et riigilõivu on tasutud nõutavas suuruses. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, saab vähemtasutud riigilõivu osa tasumise nõude ja 1⁄2 riigilõivu tagastamise nõude tasaarvestada. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt riigituludesse välja kostja 2 vastu esitatud nõudelt puuduva riigilõivu 150 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestab selle hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks summas 150 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestatavad nõuded kattuvas ulatuses, seega hagejal ei tule reaalselt tasuda täiendavat riigilõivu, kuid hagejale ei maksta ka poolt riigilõivu tagasi. Kohus loeb tasaarvestusega vastastikused nõuded lõppenuks.
14.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuludeks kostja 2 Eesti Vabariigi vastu esitatud nõudega seotud osas tasutud riigilõiv 150 eurot ja esindaja kuludest 50% ehk 666,25 eurot. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jäävad hagist loobumise korral menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kohus nõustub selles osas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2016 määrusele 3-2-1-182-15 tugineva hageja seisukohaga, et praegusel juhul tuleb lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et nõude rahuldamisena tuleb siin käsitleda hagiga taotletud eesmärgi saavutamist kostja mistahes tegevuse tõttu. Hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel on see, et tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustataks ning et ta saaks hiljem oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Ka kostja 2 enda nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud ning kostja 2 hagi nõude tunnustamiseks jäeti menetlusse võtmata ja tagastati. TsMS § 372 lg 6 kohaselt hagi menetlusse võtmata jätmise ja tagastamise korral loetakse, et hagi ei ole esitatud ja 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-16-9241 see ei ole olnud kohtu menetluses. Kostja 2 esitatud nõude tunnustamise hagi menetlusse võtmisest keeldumise tulemusena kohaldub PankrS § 103 lg 8, mis näeb ette, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Seega hageja on kostjast tulenevate asjaolude tõttu saavutanud kostja 2 vastu nõude tunnustamise hagiga taotletud eesmärgi.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistb kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav asvokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat ning kostja 2 on kohustatud hüvitama hageja esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus leiab, et asja sisu ning esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kokku 10 tundi ja 15 minutit põhjendatud ja vajalik. Tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas tunnustatud mõistlik määr. Hageja kulude summa on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.