Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2518
Haldusasi
X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28. oktoobri 2022. a otsus nr 12204290037-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama tema taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja adv Dragan Perovic Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-22-2518 resolutsiooni punkt 2 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2900 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebaja menetluskulud esimese astme kohtus 2900 eurot ületavas osas tema enda kanda. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. aprillil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-22-2518 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X saabus 04.01.2022 Venemaalt Eestisse ning esitas 29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 28.10.2022 otsusega nr 12204290037-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Ühtlasi tegi PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel Xle ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas Xle VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2022 kaebuse PPA 28.10.2022 otsuse nr 12204290037-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2023 otsusega X kaebuse, tühistas PPA 28.10.2022 otsuse nr 12204290037-1 ja kohustas PPA-d vaatama X rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi. Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3155,96 eurot (resolutsiooni p 2). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Samuti tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud. Kaebaja taotleb õigusabikulu hüvitamist 3135,96 eurot. Asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kohtuistungit arvestades ei ole alust pidada neid ebavajalikeks või ülepaisutatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kokku tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna 3155,96 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Politsei- ja Piirivalveamet palub 13.04.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis välja menetluskulud, ning teha selles osas uus otsus. PPA nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega kaebuse rahuldamise osas ja vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi. Samas on kaebaja õigusabikulud ebamõistlikult suured. Esindaja tasu 140 eurot/tund on iseenesest mõistlik, kuid menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu on kohati ülepaisutatud. Halduskohus jättis 29.11.2022 määrusega kaebuse käiguta, sest selles oli mitmeid puudusi (kaebus oli allkirjastamata, vaidlustatavat haldusakti ei olnud lisatud, nõuded vajasid täpsustamist ja täiendavat põhjendamist, puudusid võõrkeelsete dokumentide tõlked, veebilinkidena esitatud materjal oli sobimatus vormingus). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebuse koostamisele kulus kokku 13 tundi ja 10 minutit, sellest 9 tundi ja 50 minutit kulus 2(5)
3-22-2518 esialgse kaebuse koostamisele ja esitamisele. Arvestamata ei saa ka jätta materjalide analüüsile, tõendite hindamisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud 2 tundi ja 50 minutit, sest eeldatavasti teeb esindaja juba nende toimingute käigus märkmeid tähtsust omavate asjaolude kohta, mida kasutab hiljem kaebuse teksti koostamisel. Mõistlikuks ei saa pidada, et kaebuse koostamisele kulus ligi 10 tundi, kuna kaebuse tekst sisaldab mitmes kohas väljavõtteid vaidlustatud PPA otsusest, seadustest ja kohtupraktikast (nt kaebuse täienduse p 2.1.4 esimene lause kordab PPA otsuse lk 5 kolmanda lõigu viimast lauset; kaebuse täienduse p 2.2.1 kopeerib VSS § 7 lg 2 sisu). Esialgse kaebuse puudusi arvestades ei saa pidada mõistlikuks, et nende kõrvaldamisele kulus 3 tundi ja 20 minutit. Täiendatud kaebust on muudetud minimaalselt. Peamiselt täiendati protsessuaalseid taotlusi, asjaolude kirjeldusele on lisatud viide kaebuse käiguta jätmisele ning kaebuses toodud veebilinkide juurde on märgitud, millise lisaga on tegu. Tegemist ei olnud nii ajamahukate muudatustega nagu tuleneb menetluskulude dokumendist. Lisaks on ajakulu sisse arvestatud tõlked, millest järelduvalt on kaebaja esindaja soovinud näidata, et tõlkis dokumente omakäeliselt. Tõlgete metaandmetest nähtub, et nende autoriks on teine isik. Kirjalike tõlgete puhul arvestatakse reeglina ühikuna tõlgitavate lehekülgede või sõnade arvu, mitte tõlkimisele kulunud aega.
6.X palub 01.06.2023 vastuses jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. PPA etteheited kaebaja esindaja ebamõistliku ajakulu kohta on põhjendamatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust (vt Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1; 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Kohtul on menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel suur otsustusruum, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui kohus on hindamisel ilmselgelt eksinud (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1134-16, p 56; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18). Puudub vaidlus, et esindaja tunnitasu (140 eurot käibemaksuta) ei ole ebaproportsionaalselt suur ning kaebaja õigusabikulude kandmise kohustus on advokaadibüroo arvega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Vaidlustatud PPA otsus koosnes sisuliselt kolmest haldusaktist ning sisaldas 44 viidet erinevatele veebilinkidele ja dokumentidele, millest valdav osa võõrkeelsed. PPA 09.01.2023 menetlusdokument kinnitab, et ka haldusmenetluse materjalid olid äärmiselt mahukad (kokku 62 faili; 268,71 MB). PPA etteheited seoses kaebuse täienduse p-dega 2.1.4. ja 2.2.1 on arusaamatud, sest tegemist oligi viidetega. Halduskohtu 29.11.2022 määruse täitmiseks kulunud 3 tundi ja 20 minutit ei ole ülepaisutatud, arvestades kohtunõude sisu ning kaebuse 09.12.2022 täienduse ja selle lisade mahtu. Kaebaja esindaja ei ole dokumente ise tõlkinud ja kaebuse täienduste koostamise aeg ei hõlma tõlkimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsiooniastmes on vaidluse all üksnes halduskohtus kantud kaebaja esindajakulu väljamõistmise põhjendatus. Kaebaja esitas halduskohtule 22.02.2023 taotluse asjaga seotud menetluskulude hüvitamiseks kokku 3250,96 eurot (sh esindajakulu 3135,96 eurot, riigilõiv 40 eurot, suuline tõlge kohtuistungil 75 eurot). Nimekirjale oli lisatud advokaadibüroo 22.02.2023 arve, mille järgi oli kaebajal tekkinud kohustus tasuda õigusabi eest 2613,30 eurot ja käibemaks 522,66 eurot. Nimekirja ja arve kohaselt vastab sellele advokaadi 18 tunni ja 40 minuti tasu 17.11.2022–20.02.2023 tehtud toimingute eest hinnaga 140 eurot tunni kohta, millele lisandub käibemaks 20%. Halduskohus mõistis 14.03.2023 otsusega vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3155,96 eurot (sh esindajakulu 3135,96 eurot ja riigilõiv 20 eurot).
8.PPA ei vaidlusta, et esindajakulu kandmise kohustuse tekkimine on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud ja advokaadi tunnitasu (140 eurot + käibemaks) vastab tavapärasele suurusele (vrd nt Riigikohtu 29.01.2024 määrus nr 2-21-9796, p 18). Kuigi kaebaja esitas mh 3(5)
3-22-2518 enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid alles 22.02.2023 (st pärast HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaega), nähtub Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 istungi protokollist (lk 6), et vastustaja on nende hilinemisega esitamist aktsepteerinud. Samuti ei ole menetluskulude hiljem esitamine põhjustanud asja lahendamise viibimist (vt HKMS § 51 lg 4; nt Riigikohtu 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17). PPA hinnangul on kaebaja esindajakulu osaliselt ülepaisutatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuid vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt märkinud, millises ulatuses tuleks väljamõistetud esindajakulu vähendada.
9.Kaebaja on viidanud eelkõige tsiviilasjades rakendatavale kohtupraktikale, mille kohaselt on esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Kuivõrd TsMS §-le 175 viitab ka HKMS § 108 lg 12 ning menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise kohustus tuleneb mh HKMS § 109 lg-st 6, siis on eeltoodud lähenemist kasutatud ka haldusasjades (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsus nr 3-21-2038, p 45). Ringkonnakohus märgib siiski, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramine on olemuselt hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt selle eristamise kohta lähemalt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 12–15) ja seetõttu ei ole ringkonnakohtul takistust asendada halduskohtu hinnangut enda omaga.
10.HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 otsus nr 3-232037, p 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, p 41).
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja kasuks välja mõistetud esindajakulu osaliselt vähendada. Praegune asi ei ole olnud keskmisest rahvusvahelise kaitse vaidlusest mahukam ega keerukam. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakt sisaldab otsuseid nii kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kui ka lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta, mis on iseenesest tavapärane, ei tähenda, et praegust haldusasja tuleks käsitada sisuliselt kolme vaidlusena. Kaebaja viidatud PPA tõendid kajastavad põhiosas haldusmenetluse käiku ja otsuse tegemiseks kogutud päritoluriigi teavet. PPA lisade andmemaht (268 MB) ei peegelda asja tegelikku mahukust, sest 201 MB sellest moodustavad kolme vestluse helisalvestised (vt PPA lisad 13-1, 14-1, 16), mille kohta on lisaks olemas protokollid (vt PPA lisad 13, 14, 15). Nagu märgitud, ei ole siiski asjakohane hakata analüüsima üksikute menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning nende koostamiseks tegelikult kulutatud aega. Vaidlustatud otsuse, seaduse või kohtupraktika kaebuses tsiteerimist või refereerimist ei ole iseenesest alust esindajale ette heita ning praegusel juhul ei ole see ilmselgelt toimunud ebamõistlikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas on 09.12.2022 toimingute juures toodud mh välja „tõlked“, kuid samas ei kajastu tõlkeid õigusteenuse arvel ning seetõttu on põhjust eeldada, et nimekiri viitab üksnes tõlkimise korraldamisele või tõlgete kohtule edastamisele.
12.Kaebaja esindaja osutas esimese astme kohtus õigusteenust kokku 18 tundi ja 40 minutit. Advokaat koostas 28.11.2022 kaebuse, esitas 09.12.2022 parandatud kaebuse ja 13.02.2023 4(5)
3-22-2518 täiendava seisukoha koos tõenditega ning osales 20.02.2023 kohtuistungil. Pidades silmas, et esindaja ei ole osalenud varasemas haldusmenetluses, siis tuli tal kaebuse koostamiseks tutvuda kõigi asja materjalidega. Kuigi kirjalike dokumentide koostamiseks kokku kulunud 16 tundi ja 50 minutit ei ole iseenesest ebamõistlik, võtab ringkonnakohus arvesse, et osaliselt suurendas menetluskulusid asjaolu, et esialgne kaebus oli oluliste puudustega. Lisaks on kohtuistungil osalemise ajaks märgitud 1 tund ja 50 minutit, kuid protokollist nähtuvalt kestis halduskohtu 20.02.2023 istung 1 tund ja 13 minutit. Kokkuvõttes tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks arve esitamise ajal kehtinud määras (20%). Kaebaja kasuks tulnuks seega kokku välja mõista 2900 eurot (sh esindajakulu 2880 eurot ja riigilõiv 20 eurot).
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 otsuse resolutsiooni p 2 osas, milles vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2900 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebaja menetluskulud esimese astme kohtus 2900 eurot ületavas osas (s.o 255,96 eurot ulatuses) tema enda kanda. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral kulusid välja ei mõisteta. PPA on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ja kumbki pool ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Seetõttu jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
15.Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), tuleb kaebaja identifitseerimise vältimiseks kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.