Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.2022 otsuse nr 12204290037-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud aa.aa.aaaa), volitatud esindaja advokaat Dragan Perovic Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 20.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus ning:
1.1.tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.2022 otsuse nr 12204290037-1 tühistamiseks.
1.2.kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama Xi rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3155,96 eurot.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi, kohtuotsuse punktides 4.3. ja
13.märgitud Euroopa Inimõiguste kohtulahendi kuupäev, number ja kahjuhüvitise suurus tähemärgiga ning otsuse punktides 1., 2.1., 5.3., märgitud kuupäevad tähemärgiga. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X saabus bb.bb.bbbb Venemaalt Eesti Vabariiki (edaspidi Eesti) ning esitas cc.cc.cccc rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluses tõi X (edaspidi ka taotleja) välja, et on Venemaa poliitilise olukorra vastu ning kardab, et teda hakatakse jälitama. Taotlejat on meeleavaldustel kinni peetud ning kahel korral on ta saanud karistada.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 28.10.2022 Xi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12204290037-1 (edaspidi 28.10.2022 otsus), millega: 1) luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; 2) tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 3) kohaldas isikule VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotlejat pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Taotleja on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale, kuna ta kardab, et kolmanda haldusõigusrikkumise korral võib ta saada kriminaalasja. Taotleja potentsiaalne tagakiusaja on Venemaa riigivõim ja selle organid, tagakiusu kartuse aluseks aga poliitiline meelsus. Taotleja ütlused on üldjoontes järjekindlad. Taotleja sai ühe korra rrrr. aastal haldustrahvi (10 000 rubla) meeleavaldusel osalemise eest, teisel korral rrrr. aastal lasti ta lihtsalt jaoskonnast vabaks. vvvv. aastal sai taotleja Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel osalemise eest aresti. Kinnipidamisel küsiti taotlejalt küsimusi kui tunnistajalt ja sooviti teada, kas ta kogunes meeleavaldusele välismaalt saadud toetuste najal. Kinnipeetuid oli mitmeid. Taotleja kinnipidamiste sagedus viitab, et kinnipidamiste näol oli tegemist juhusega, võimud ei ole taotlejast konkreetselt huvitatud. Taotleja tõdeb, et koduriiki naastes ei juhtuks temaga koheselt midagi. Taotleja käis Venemaal ka veel sssssssss ssss, kui ta oli vahepeal Eestis käinud. Karistused sanktsioneerimata miitingutel osalemise eest pole ebaproportsionaalsed. Taotleja ei teinud meeleavaldustel midagi, mis võime eraldi provotseeriks. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Pelgalt asjaolu, et Venemaal annab kolm haldusõigusrikkumist välja kriminaalkaristuse, ei ole kaitse andmise aluseks ka juhul, kui taotleja kinnipidamise alus oli lubamatutel meeleavaldustel osalemine. Tagakiusamine peaks olema isiklikum, sihipärasem ja ajas järjepidevam. Taotleja suhtes päritoluriigis rakendatavad meetmed peaksid andma välja selle, et tema
2 (12)
õigused ning toimimine on olulisel määral piiratud. Taotlejal on poliitiline veendumus, kuid see pole võimudele rahvusvahelise kaitse vajaduse mõistes teada, taotleja poliitiline profiil ei ärata tähelepanu ega too kaasa karistust. Ka sõjavastaseid inimesi on Venemaal suurel hulgal, see ei tähenda, et kõik vajavad kaitset. Retoorika Venemaal seoses sõjaga on oluliselt muutunud ja on alust arvata, et kritiseerimine ei too enam koheselt kaasa võimude kõrgendatud tähelepanu või tagakiusu. Taotleja taotles rahvusvahelist kaitset alles siis, kui talle dd.dd.dd keelduti väljastamast tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks, tal ei olnud vahetut ega kiiret vajadust kaitse taotlemiseks. Kuigi meeleavaldustel kinnipeetutele võib Venemaal saada osaks ebaproportsionaalne kohtlemine ning vägivald, siis ei ole see sedavõrd laialt levinud, et igale kinnipeetavale taoline kohtlemine osaks saaks. Taotleja ütlustest seda ei nähtu.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust pidada ka täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Venemaa territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud.
2.3.Taotleja vastuväited ei muuda PPA järeldusi. Nendest selgub just, et taotleja asjaolud on mõnevõrra kergemat laadi kui need olid esmasel vestlusel ning taotleja on mitmele PPA küsimusele vastates nentinud, et teda siiski isiklikult ei otsita ega huvi ka ei tuntaks. PPA kontrollis, et taotleja käis 2021. aastal korduvalt Eesti ja Venemaa vahet, järelikult tal pole Venemaal erilisi probleeme. Taotlejal on ilmselt sõjaväepiletis „V“kategooria (osaliselt kõlbulik), sõjaväeteenistuses ei ole ta käinud. Eelnev tagab, et teda ei värvataks Ukrainasse sõdima. Pelgalt värbamise kartmine ei oleks ka rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
2.4.Põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale põhjendatud ja proportsionaalne teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Isik ütles vestlusel, et on nõus vabatahtlikult Venemaale lahkuma. Puuduvad lahkumisettekirjutuse tegemist takistavad asjaolud, mh pole takistuseks see, et taotleja töötas lühiajaliselt Eestis (tööluba 03.05.2021–02.05.2022). Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides pole sugulasi. Ka tervislik seisund ei takista lahkumist. Sihtriigiks tuleb määrata Venemaa, kus taotleja ei oleks ohus ning väljasaatmine ei oleks vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Taotleja leidis, et saab lahkuda 7 päeva jooksul. Eestiga ei ole nii siduvaid asjaolusid, et isik vajaks pikemat tähtaega kui 7 päeva.
2.5.Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada 3 aastaks. Isikul ei ole lähemaid sidemeid Eesti ja Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. Venemaal on aga sugulased, seega on olemas side päritoluriigiga. Puuduvad sellised asjaolud, et sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätta. 3-aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne, selle kestuse vähendamist tingivad kergendavad asjaolud puuduvad.
3.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 09.12.2022 täiendatud kaebuse, taotledes 28.10.2022 otsuse täies ulatuses tühistamist ja PPA kohustamist vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Juhul, kui kohus peab rahvusvahelise kaitse
3 (12)
taotluse tagasilükkamist põhjendatuks, siis tühistada 28.10.2022 otsus sissesõidukeelu osas. Kaebaja taotles 28.10.2022 otsuse kehtivuse peatamist kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad
4.1.Taotluse tagasilükkamine on õigusvastane, taotlejat tuleks tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana poliitiliste vaadete alusel. Taotlust ei vaadatud läbi erapooletult, objektiivselt ega tõendeid kontrollides.
4.2.Kaebaja vihkab Venemaa poliitilist režiimi, ta on osalenud protestimeeleavaldustel ja teda on kinni peetud, samuti karistatud. Kaebaja tuli Eestisse enne Venemaa alustatud agressiooni Ukrainas ja on siin viibides avalikult kritiseerinud Venemaa tegevust sõjas Ukrainaga ning väljendanud toetust Ukrainale. Üksikisiku poliitilistest veendumustest ajendatud riigivõimu tagakius käesoleval ajahetkel Venemaal ei sõltu isiku nn poliitilisest profiilist, kuna võimude huviorbiidis on kõik isikud, kelle avaldatud vaated pole võimule vastuvõetavad. Nimetatud asjaolu ongi konkreetne omadus või konkreetsele isikule omistatav tunnus, mille tõttu isikut taga kiusata. PPA seisukoha järgi kaebaja subjektiivne tagakiusamise hirm olevat põhjendamatu üksnes seetõttu, et kaebajal puudub avalik tuntus opositsioonilise tsiviilaktivistina, inimõiguslasena, arvamusliidrina vms, keda võimud võiksid sihikule võtta läbi haldusahistamiste või fabritseeritud kriminaalmenetluste. Samaväärselt võiks väita, et Venemaa olusid arvestades poliitilises plaanis eksponeeritud võimukriitilise üksikisiku avalik tuntus üldjuhul vähendab tema poliitilistel motiividel tagakiusamise tõenäosust, kuna see leiaks suuremat rahvusvahelist vastukaja ning riigivõim on tavapäraselt olnud selliste isikute õiguste rikkumisel ettevaatlikum.
4.3.Kaebaja on aktiivselt ja pikema aja jooksul osalenud meeleavaldustel ja protestiaktsioonides. Ta vaidlustas karistused ning menetlus on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK, kohtuasjad nr eeee/ee ja fffff/ff). EIK tegi gg.gg.gggg otsuse, mis kinnitab kaebaja vahistamise ebaseaduslikkust 12.06.2019 meeleavaldusel osalemise eest. Kaebaja isik ja tema meelsus on Venemaa võimudele teada. Protestiaktsioonides korduvalt osalenuid käsitletakse Venemaal poliitiliselt aktiivsemate isikutena ning nad kantakse riigi jõuorganite andmebaasidesse, nende tegevuse üle teostatakse erinevas vormis järelevalvet (sh näotuvastuskaamerate abil) ning neile saab osaks tagakiusuna käsitatav väärkohtlemine, alates liikumispiirangutest, põhjuseta ja tihti vägivaldse iseloomuga läbiotsimistest, ülekuulamistest, vahistamistest kuni fabritseeritud süüdistuste esitamiseni, kusjuures võimude huvi väljendub selliste isikute psühholoogilises heidutamises ning demonstratiivses ja süstemaatilise iseloomuga diskrimineerimises, et alla suruda Venemaa ühiskonnas leiduvaid protestimeeleolusid. Vaidlust ei saa olla, et võimude vastase suunitlusega poliitilised meeleavaldused ja demonstratsioonid ei ole Venemaal lubatud. Lähtuda tuleb sellest, milline kohtlemine võib kaebajale sanktsioneerimata meeleavaldustel osalemise eest osaks saada, mitte see, mida konkreetsel juhul rakendati. Taotleja kartus tagakiusamise ees on põhjendatud, kui võib mõistlikult arvata, et pärast päritoluriiki tagasipöördumist teeb ta toiminguid, mille tõttu esineb tagakiusamise oht, taotleja ei pea loobuma nende toimingute tegemisest (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-71/11 ja C-99/i11, punktid 4 (12)
78-80). PPA pidi eeldama, et kaebaja jätkab Venemaal võimukriitilise poliitilise meelsuse avaldamist ja hindama sellega kaasnevat ohtu. Suure tõenäosusega kaasneks kaebaja kriminaalvastutusele võtmine.
4.4.Nõustuda ei saa PPA-ga, et sanktsioneerimata miitingutel osalemise eest karistada saamine ei ole oma olemuselt isiku tagakiusamine. PPA peab arvestama ja analüüsima tagakiusuna käsitatavat kohtlemist meeleavaldustel osalemise eest. Rahvusvahelise kaitse andmisest ei saa keelduda põhjusel, justkui kaebaja peaks kaitse taotlemise asemel astuma veelgi aktiivsemasse vastasseisu riigivõimuorganitega oma päritoluriigis selles muutuste esilekutsumise eesmärgil.
4.5.Rahvusvahelise kaitse aluseks olevaid asjaolusid tuleb vaadelda kogumis. PPA lähenes asjaoludele selektiivselt, jättes osad kaebaja esile toodud asjaolud kajastamata. Sellele, et Venemaa pole kaebajast huvitatud, ei saa rajada järeldust, et teda ei ähvardaks poliitiliselt motiveeritud tagakius. Venemaa poliitiline olukord on alates 24.02.2022 muutunud ja poliitiliste kinnipidamiste arv oluliselt suurenenud. Vene võimud reageerivad kriitikale jõulisemalt. Oht kaebajale võib tuleneda ka kaebaja enda tegevusest, mis on aset leidnud pärast Venemaalt lahkumist. Kaebaja on täitnud sur place põgenikuks olemise tingimused. PPA jättis tähelepanuta ja kajastamata, et kaebaja kritiseerib sotsiaalmeedia avalikes postitustes Venemaa agressiooni ja väljendab poolehoidu Ukrainale. Antud asjaolu väljajätmine on põhjendamata. Lisaks režiimikriitikute represseerimisel tavapäraselt kohaldatavatele kriminaalkoodeksi normidele (artikkel 319, 280 lg 2, 275, 282 lg 2) täiendati pärast sõja alustamist Ukrainas kriminaalkoodeksit järgmiste sätetega: 1) artikkel 2073 – Vene Föderatsiooni relvajõudude tegevuse või teiste Vene Föderatsiooni riiklike organite tegevuse kohta valeteabe jagamine on kriminaalkorras karistatav (lg 1), teatud juhtudel kuni 15-aastase vabadusekaotusega (lg 3); 2) artikkel 2803 – Vene Föderatsiooni relvajõudude tegevuse ja Vene Föderatsiooni riiklike organite tegevuse diskrediteerimine on kriminaalkorras karistatav (lg 1), teatud juhtudel kuni 5-aastase vabadusekaotusega (lg 2); 3) artikkel 2842 – Vene Föderatsiooni, Vene Föderatsiooni kodanike või juriidiliste kehandite suhtes sanktsioonide vms kitsenduste, sh majandussanktsioonide kehtestamise suhtes üles kutsumine on karistatav kuni 3aastase vabadusekaotusega. Kaebaja toob kaebuse lisades 3 – 6 näited nende sätete kohaldamise praktika kohta ja kõik need juhtumid on käsitatavad tagakiusuna, kinnitades kaebaja tagakiusukartust. Kaebaja kardab tagakiusu poliitilise meelsuse alusel põhjendatult, mh on ta veendumuste avaldamisel järjekindel. Kaebaja osales Tallinnas 26.02.2022 Ukraina toetuseks korraldatud meeleavaldusel sildiga „STOP PUTIN“ (kaebaja esitab tõendina fotod).
4.6.Lisaks ähvardab kaebajat Venemaal mobiliseerimine. Pole vaidlust, et septembris 2022 välja kuulutatud mobilisatsioon pole lõpetatud. Sõja ajal võib kaebaja reservist välja kutsuda, isikuid värvatakse sõtta valimatult või valede andmete alusel. Sõjaväeteenistuse eiramine ja hirm saada selle eest karistada on iseenesest kaitse andmise aluseks olukorras, kus isik ei soovi end seostada sõjalise tegevusega, mis on vastuolus inimkäitumise põhireeglitega ja mille on hukka mõistnud rahvusvaheline üldsus. Kaebaja peab sõda kuritegelikuks, see on hukka mõistetud ÜRO vastavasisulise deklaratsiooniga ja sõda peab Eesti poolt terroristlikuks kuulutatud režiim.
5 (12)
4.7.Sissesõidukeeldu tuleks kohaldada vajaduse korral (VSS § 7 lg 2). Sissesõidukeelu eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Puuduvad sissesõidukeelu kohaldamist õigustavad asjaolud, see on õigusliku aluseta ja otsuses puuduvad põhjendused, miks seda kaebaja suhtes kohaldati ja mis on selle faktiline alus. Kaebaja ei kujuta endast ohtu, ei ole rikkunud välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte, esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Igal üksikjuhtumil tuleb kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Põhjenduste puudumise tõttu tuleb sissesõidukeeld tühistada. Kaebaja ei saa sissesõidukeelu tõttu kasutada Portugali tööpakkumist. Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne. Tagakiusuoht võib tekkida ka tulevikus, kuna Venemaal toimuv pole etteaimatav ning siis ei saa kaebaja Schengeni riigi viisa alusel Venemaalt lahkuda. Seega esinevad humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks.
5.Vastustaja seisukohad
5.1.PPA luges õigesti rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ja motiveeritud.
5.2.Selliste isikute ring, kelle avaldatud vaated pole võimule vastuvõetavad, sõltumata nende poliitilisest aktiivsusest, on määratlemata suurusega. Kaebaja väide (et tagakius ei sõltu poliitilisest profiilist) on paljasõnaline ja sel puudub selge seos kaebaja asjaoludega.
5.3.Kaebaja ütluste kohaselt sai ta juba tttt. aastal aru, et Venemaa poliitikas pole asjad õigesti. Meeleavaldustel osales ta rrrr. ja vvvv. aastal, seejuures 5 päeva aresti määrati põhjusel, et ta osales sanktsioneerimata meeleavaldusel, mis tõi kaasa takistuse jalakäijate või sõidukite liikumisele või inimeste ligipääsule eluruumidele või transpordi- või sotsiaalinfrastruktuurile. Lisaks kaebaja selgitas, et otseselt ei too kolmas haldusõigusrikkumine kriminaalkaristust, aga kriminaalkaristus võidakse fabritseerida; samuti haldusõigusrikkumist ühe aasta möödumisel enam ei arvestata. Kaebaja oli meeleavaldustel vaatamas. Tema kinnipidamine ja sanktsiooni määramine pole tagakius, samuti kinnipidamiste sagedus ei viita süstemaatilisele tagakiusule. Kaebaja ei kuulu ühtegi parteisse. Eestis olles väljendab kaebaja meelsust internetis postituste jagamisega ja Ukraina toetuseks annetamisega. Kaebaja sõnul kasutab ta erinevaid sotsiaalmeedia võrgustikke (Facebook, Instagram, Telegram, VKontakte), kuid viimases ei postita midagi, sest võrgustik teeb koostööd ning edastab andmeid FSB-le. Seega kaebaja hoidub teadlikult tegevustest, mille andmed võiksid jõuda Venemaa ametivõimudeni. Puudub alus arvata, et Venemaa ametivõimudele saab teatavaks, et kaebaja on sõprade kaudu Ukrainasse asju saatnud. Puudub alus arvata, et Venemaale naastes kaebaja muudab enda käitumist ning asub aktiivsemalt meelsust avaldama. Eestis viibimise ajal annetuste tegemisega Venemaa heategevusfondidesse ei satu kaebaja Venemaa ametivõimude huviorbiiti sarnasel moel, nagu see võiks juhtuda isikuga, kes annetab otse Ukraina heategevusfondidesse või näiteks Eesti heategevusfondidesse Ukraina toetuseks. Vastustaja on nõus, et vaidlust ei saa olla, et võimude vastase suunitlusega poliitilised meeleavaldused ja demonstratsioonid ei ole Venemaal lubatud. Oluline on, milline on tõenäosus, et kaebaja suhtes sanktsioneerimata meeleavalduste eest kirjeldatud meetmeid rakendatakse. Vastustaja on nõus, et kaebajalt ei saa oodata poliitilist meelsust
6 (12)
väljendavate toimingute tegemata jätmist, kuid kaebaja senine tegevus pole kõrgendatud tähelepanu toonud ja pole alust arvata, et kaebaja hakkaks meelsust väljendama aktiivsemalt või teistes kanalites.
5.4.Sanktsioneerimata miitingutel osalemise eest võib isik saada karistada, kuid kaebaja asjaoludest ei nähtu, et sellega oleks kaebajale kaasnenud tagakiusuna käsitatav kohtlemine. Kaebuse punkti 2.1.11 väide, nagu PPA eeldaks kaebajalt aktiivsemasse vastasseisu astumist riigivõimuga, on alusetu ja vastuvõetamatu.
5.5.Vastustaja on nõus, et alates 24.02.2022 on Venemaal poliitiline olukord muutunud ning poliitilisel alusel kinnipidamiste arv oluliselt suurenenud. Kaebaja ütlustest ning kaebuse materjalidest ei nähtu tõsikindlalt, et ta oleks osalenud Eestis meeleavaldustel Ukraina toetuseks. Kaebaja ei pidanud fotot tegema ise, selliseid on võimalik leida internetist. Taolise foto avaldamine sotsiaalmeediakontol ei tähenda ka, et kaebaja on sattunud Venemaa ametivõimude huviorbiiti. PPA ei jätnud kaebaja sotsiaalmeedia postitusi ega annetusi tähelepanuta. Kaebuse lisas 2 on Instagrami kuvatõmmised ning rubriigis Story Highlights nähtub sõjavastast meelsust ja Ukraina toetamist. Tuleb tähele panna, et story on nähtav vaid 24 tundi. Nii story kui Story Highlights, mis võimaldab kasutajal valitud lugusid juurdepääsetavana hoida kogumikena ka pärast 24 tunni möödumist, ei kajastu kasutaja profiilil võrdväärselt tema tavapostitustega, vaid on eraldi rubriigis. Eelnimetatud postitused on mõnel korral tehtud mitmenädalaste vahedega (kuvatõmmiste tegemisest 38, 37, 35, 20, 6 ja 3 nädalat tagasi). Vaadates Instagrami profiili, siis sõjavastast või Venemaa võimuvastast meelsust väljendavate postituste jagamine ei moodusta olulist osa kaebaja põhitegevusest sotsiaalmeediavõrgustikes. Kaebaja ise on märkinud, et põhiliselt postitab oma pilte Facebook’is ja Instagram’is ning mõnikord teeb protestipostitusi. Ei ole tõenäoline, et kaebaja satuks Venemaale naasmisel ohtu taolise meelsuse avaldamise tõttu. Puuduvad tõendid, et kaebaja suhtes võidakse alustada menetlust või ta satuks muudmoodi ohtu. Venemaal on küll teravdatud tähelepanu all igasugune poliitilise meelsuse avaldamine, kuid see ei tähenda, et kaebaja on sattunud Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Kaebaja toodud näidetes tagakiusu kohta puudub piisav informatsioon postituste sisu ja vaatajaskonna osas. Samuti pole kaebaja postitanud sellist sisu, nagu tehti tema toodud näidetes. Kaebajat on varem karistatud, kuid see pole süstemaatiline tagakisu, vaid pigem on teda kinni peetud juhuslikult. Kaebaja soovis Eestis töötada ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks polnud põhjendatud tagakiusukartus.
5.6.Mobilisatsiooniga seotud asjaoludele on otsuse punktis 3 antud põhjalik hinnang.
5.7.Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükati põhjendatult tagasi, oli õiguspärane ka lahkumisettekirjutuse tegemine. Sissesõidukeelu puhul juhindus vastustaja VSS § 74 lg-st 1 ja § 31 lg-st 3, kaebaja viidatud § 29 ei kohaldu (vt VSS § 27). Portugali tööpakkumine on tõendamata ja seda teavet PPA-le ei esitatud. Tööpakkumine ei takista sissesõidukeelu kohaldamist ega tingi lühema tähtaja kaalumist, sest sealt ei tulene siduva töölepingu olemasolu ega luba teises riigis viibida ja töötada. Kaebaja saab esitada põhjendatud taotluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks või kehtivusaja peatamiseks VSS §-de 32 ja 321 alusel. Kehtiva sissesõidukeelu olemasolu ei ole takistuseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele tulevikus, kui taotluse esitamiseks on olemas alus. Sissesõidukeelu kohaldamine ja kehtivus on otsuses piisavalt põhjendatud.
7 (12)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada.
6.1.VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
6.2.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.
7.VRKS §-s 19 on toodud tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 2). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3).
8.Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagaskiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C465/07, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel. Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine).
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja tagakiusukartuse aluseks tuleb pidada poliitilist meelsust ning tema tagakiusajateks riiki või riigivõimu organeid (vaidlustatud otsuse punkt 1.2). Kohus nõustub PPA-ga, et üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole veel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
8 (12)
tagakiusuohu tuvastamiseks piisav, kuna sellisel juhul võiks põhimõtteliselt iga Venemaa kodanik, kes Venemaa tänast võimu ja Ukraina sõda ei poolda, olla rahvusvahelise kaitse saaja. Pagulasseisundi konventsiooni ning selle alusel koostatud Euroopa Liidu varjupaigaõiguse eesmärgiks ei ole laiapindse rahvusvahelise kaitse andmine. Sel põhjusel on nii konventsioonis, EL direktiivides kui ka VRKS-is sätestatud, et isikule peab osaks saama tagakius või tõsine oht. Ehk teisisõnu peab isikut teistest samasugustest eristama see miski, mis tooks talle poliitilise meelsuse tõttu nt riigi poolt ebaproportsionaalse süüdimõistmise ja karistamise.
10.VRKS poliitilise vaate mõistet ei ava. Küll aga teeb seda VRKS-i aluseks olev direktiiv 2011/95/EL. Viidatud direktiivi artikli 10 lg 1 alapunkti e) kohaselt „poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte“. Nii õigus omada poliitilist veendumust kui sõnavabadus (mis hõlmab ka oma poliitilise meelsuse väljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusõigused.
11.Mõistet „poliitilised vaated“ on Euroopa Kohtu praktikas korduvalt defineeritud ning tõdetud, et seda tuleb tõlgendada laialt ning see mõiste võib hõlmata mis tahes vaadet või küsimust, mis puudutab riigiaparaati, valitsust, ühiskonda või poliitikat. See eeldus tugineb mitmele asjaolule. Kõigepealt väljendi „eelkõige“ kasutamine selleks, et loetleda mitteammendavalt asjaolud, mis võivad seda mõistet määratleda. Seejärel ei ole mainitud mitte ainult „vaateid“, vaid ka „ideid“ ja „veendumusi“ potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende „poliitika“ või „meetoditega“ seotud küsimustes, ilma et taotleja oleks tingimata tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes. Lõpuks on rõhk asetatud sellele, kuidas tagakiusajad nende „poliitilist“ laadi tajuvad (C-280/21, punkt 21 ja 27). Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest /.../ veendumustest /.../ või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; Eesti kohtupraktika haldusasjades 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse alusel tagakiusu asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.04.2020 otsuse nr 3-19-2090 punktis 17.
12.Seega tuleb poliitilise meelsuse hindamisel lähtuda selle mõiste laiast tähendusest ning poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks või võiks tagakiusu vältimiseks päritoluriiki naastes käituda, vaid hinnata tuleb tema isiklikke asjaolusid, eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Samuti ei saa poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates lähtuda üksnes minevikusündmustest, vaid teha tuleb ka prognoosotsus tulevikuks, ehk ajaks, mil isik päritoluriiki naaseb.
13.Kohus leiab, et PPA otsus ei vasta nendele põhimõtetele ning arvesse on jäetud võtmata kaebajaga seotud isiklikud asjaolud. Sel põhjusel ei ole ka veenev PPA otsuses toodud väide, et kaebaja Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumine on ebatõenäoline. Ehkki kaebaja tõi PPA menetluses välja, et ta on ebaseaduslike kinnipidamistega seoses pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse2, siis seda asjaolu PPA otsuses ei analüüsi ning see on jäetud tähelepanuta. Sel põhjusel ei ole PPA kogunud ka asjakohast päritoluriigi infot ega hinnanud kaebaja võimalikku tagakiusukartust objektiivselt.
PPA kaebuse vastus lisa 13, küsimuse 9 vastus
9 (12)
14.Tänaseks on EIK kk.kk.kkkk otsusega nr llllll/ll tunnistanud kaebaja kinnipidamise ja vahistamise Venemaal protestiavaldustel osalemise eest EIÕK artikli 5 lg 1 rikkumiseks ning mõistnud kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise mmmm eurot. Kohtu hinnangul on tegemist sellise asjaoluga, mis eristab kaebajat paljudest teistest Venemaa kodanikest ning mis omakorda võib tuua tema suhtes kaasa teravdatud tähelepanu või kinnipidamisel täiendava negatiivse suhtumise. Euroopa Kohus leidis asjas C-652/16 ning kordas sama põhimõtet asjas C-280/18, et rahvusvahelise kaitse taotleja osalemist oma päritoluriigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule sellise kaebuse esitamisel, millega palutakse tuvastada põhivabaduste eiramine selles riigis võimul oleva režiimi poolt, tuleb pidada „poliitiliste vaadete“ alusel tagakiusamise põhjuseks, kui esineb põhjendatud kartus, et see riik tajub kaebuse esitamisel osalemist dissidentliku poliitilise tegevusena, mille suhtes ta võib otsustada karistusmeetmeid rakendada. Kuna aga PPA ei ole sisuliselt seda asjaolu hinnanud aga andnud hinnangut ka sellele, kas kaebaja tegevust võidakse pidada dissidentlikuks poliitiliseks tegevuseks, siis on olulised asjaolud jäänud välja selgitamata. Kohtu hinnangul ei ole ka HKMS § 158 lg 31 eesmärgiks selliste minetuste kõrvaldamine, kuivõrd viidatud normi eesmärgiks on juba otsuses esitatud kaalutluste täiendamine. Kohtu hinnangul ei saa viidatud normi alusel täiendada otsust kaalutlustega, mida otsuses üldse kajastatud ei ole.
15.Lisaks on PPA omistanud mõnele asjaolule sellise tähenduse ja teinud sellest järelduse, mis jätab täielikult arvestamata põhimõtte, et tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2), vaid oluline on ka see, et kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). Rahvusvahelise kaitse vajadust ei hinnata üksnes minevikusündmuste (taotlejaga toimunu enne päritoluriigist lahkumist) põhjal, vaid ka pärast päritoluriigist lahkumist selle olukorda ja varjupaika paluva inimesega seonduvaid asjaolusid kogumis arvesse võttes. PPA otsus keskendub minevikusündmustele ning jätab tähelepanuta n-ö naasmise tulevikuvaate.
16.Vaidlust ei ole, et kaebaja oli juba Venemaal oma poliitiliste vaadete avaldamisel aktiivne, ta on osalenud A. Navalnõi toetuseks meeleavaldustel ning teda on kolmel korral meeleavaldustel osalemise eest kinni peetud. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja on olnud seisukohtade avaldamisel aktiivne ka Eestis olles, osaledes Ukraina sõja vastastel meeleavaldustel ning tehes postitusi sotisaalmeedias. Ehkki kohus nõustub PPA-ga, et riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks ning et riigivõimule peab see olema teada, ei nõustu kohus PPA-ga, et see asjaolu peaks igal juhul olema juba teatavaks saanud. Selline asjaolu võib tulla välja ka nt piiriületusel piiriametnike küsimusele vastates. Erineva poliitilise meelsuse teadasaamine võib aset leida ka nt piiriületusel ning tuua seejärel kaasa tagakiusu või tõsise ohu. Selle aspektiga ei ole PPA aga üldse arvestanud. Seejuures EIK-i menetlus võib olla selline asjaolu, mis tekitab kaebaja suhtes piiril täiendavat huvi, kuivõrd ei saa ju olla vaidlust, et kaebaja riigivõimu tegevusega rahul ei ole.
17.Kuna PPA ei ole hinnanud otsuse tegemisel seda, kas EIK-i poole pöördumine võib tuua kaasa kaebaja suhtes teravdatud tähelepanu, siis on PPA jätnud ühe olulise asjaolu kaebajaga seotud tagakiusuohu hindamisel arvesse võtmata. Kohus ei pea usutavaks, et EIK-i kk.kk.kkkk otsus on tehtud viisil, et Venemaa ametivõime ei oleks sellest teavitatud. Seejuures tõi kaebaja kohtuistungil välja ka selle, et EIK menetluses on veel üks kaebaja kaebus, mille osas otsust tehtud ei ole. Kohtul ei ole alust arvata, et kui kaebaja peetakse piiril küsitlemiseks kinni, et sellisel juhul varjaks kaebaja oma meelsust. Samuti ei saa pidada kohus eluliselt usutavaks, et Venemaa ametivõimud ei vaataks läbi Eestis toimunud meeleavalduste avalikult kättesaadavaid fotosid. Kaebaja protestimiitingul osalemine on nähtav www.err.ee veebilehelt3.
Vt kaebaja 13.02.2023 menetlusdokument ja selle lisana esitatud kaks fotot.
10 (12)
18.Kohtule jääb arusaamatuks PPA otsuse punktis – meeleavaldajate politseipoolne kohtlemine – tehtud järeldus, kuivõrd selle tegemisel ei ole analüüsitud olukorda, mis võiks kaebajale osaks saada Venemaale naastes. PPA märgib, et taotleja antud ütlustest ei nähtu, et meeleavalduste käigus kinnipidamisel või hilisema aresti käigus oleks taotlejat kas koheldud ebaproportsionaalselt karmilt või teda oleks ebaproportsionaalselt võimude poolt karistatud. Kaebaja ei väida enda rahvusvahelise kaitse vajadust eeskätt minevikusündmuste tõttu. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on seotud sellega, et kui ta peaks Venemaale naasma, siis on tõenäoline, et temaltõe võib osaks saada tagakius poliitilise meelsuse alusel või tõsine oht. Seda asjaolu ei ole aga PPA otsuse tegemisel arvestanud. PPA toob välja erinevaid juhtumeid, mis meeleavaldustel osalenud ja kinni peetud inimestele osaks sai, ent jätab täielikult analüüsimata, milline on tõenäosus, et selline kohtlemine võib osaks saada kaebajale.
19.Samuti jääb kohtule rahvusvahelise kaitse menetluse kontekstis arusaamatuks PPA väide, et kuna kaebaja sai 2021. aastal vabalt piiri ületada, siis ei otsita kaebajat taga ning ei ole eluliselt usutav, et tal oleks Venemaal selliseid probleeme, mida saaks lugeda rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Asjaolu, et kaebaja sai enne 24.02.2022 vabalt piiri ületada, annab aluse järelduseks, et kaebaja ei olnud pärioluriigis tagaotsitav ega kantud mõnda selliste isikute nimekirja, kelle riigist lahkumist sooviks võimud tõkestada. Sellest ei saa aga teha järeldust, et pärast EIK lahendit ei võiks kaebaja piiril täiendavasse kontrolli sattuda, kuna EIK otsusest nähtub, et kaebaja osales Venemaa opositsiooni toetavas meeleavalduses. On eluliselt usutav eeldada, et sellised isikud ei toeta ka Ukraina sõda, mistõttu nende meelsust võidakse täiendavalt kontrollida. Seega ei saa riigist seaduslikult lahkumisele praegusel juhul omistada üleliia suurt tähtsust.
20.24.02.2022 agressioonisõja alustamise järgselt karmistati Venemaal karistusi ning ehkki PPA seda otsuses välja ei too, siis ei saa olla vaidlust, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused on jätkuvalt keelatud ja karistatavad kuni 15-aastase vangistusega. On tähelepanuväärne, et ka seda asjaolu PPA otsuses ei analüüsi, ehkki kaebaja poliitilise meelsuse väljendamise osas oleks sellise analüüsi esitamine põhjendatud. Praeguses asjas ei piirdu kaebaja tegevus üksnes sõjavastaste või sõjaväge diskrediteerivate avaldustega sotsiaalmeedias, vaid kaebaja on osalenud miitingul ka Tallinnas. Kohtul puudub alus arvata, et Venemaal elades jätaks kaebaja miitingutel osalemata ning taganeks oma vaadetest.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei ole kaebaja taotlust läbi vaadanud individuaalselt ega kõiki asjaolusid arvestades, mistõttu tuleb otsus tühistada ning kohustada PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
22.Kohus peab vajalikuks selgitada PPA-le ka seda, et nende praktika menetlusosaliste arvamuste ja vastuväidete ärakuulamisel ei vasta haldusmenetluse seaduses toodule. Nimelt ei võimalda PPA rahvusvahelist kaitse taotlevatel isikutel esitada iseseisvalt ja oma äranägemisel vastuväiteid PPA järeldustele, vaid PPA küsib täiendavaid küsimusi. See ei ole menetlusosalise ärakuulamine, vaid tegemist on rahvusvahelise kaitse vestlusega. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Praegusel juhul küsimustele vastates ei saa aga kaebaja oma arvamusi ja vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et otsuse punktist 3, kus nähtub kaebaja ärakuulamine, ei ole võimalik teha järeldust, et kaebajale oleks enne vestlust toimetatud kätte otsuse eelnõu või otsuse kokkuvõte, kust oleks näha, millist otsust teha soovitakse ning mis on sellise otsuse tegemise peamised põhjused. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab seda, et puudutatud isikul oleks
11 (12)
võimalik enda arvamust asjas tähtsust omavates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (C-269/90, punkt 25). Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
23.Kuna kohus tühistab PPA otsuse osas, millega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus loeti põhjendamatuks ning see lükati tagasi, siis tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused, ehk lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
24.Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis puudub asjas lõplik otsus ning kaebajal on seadusest tulenev viibimisõigus (VRKS § 251 lg 2, § 31). Sellest tingitult on kaebaja jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb sel põhjusel läbi vaatamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus on vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel (HKMS § 109 lg 1).
26.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Samuti tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 3135,96 eurot. Kohtul ei ole asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kohtuistungit arvestades alust pidada neid ebavajalikeks või ülepaisutatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna 3155,96 eurot.
27.Kuna kaebaja eest tasus riigilõivu teda esindanud advokaadibüroo, siis esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks on kaebajal õigus esitada kohtule taotlus.
28.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
MÄRTSI
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.