Riigihanked › Riigihanked

3-23-2714

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2714 on põhjendamatu VAKO otsuse p-s 17 toodu, mille kohaselt ei ole kaebaja vaidlustusmenetluses väitnud, et lepingu olulise tingimuse rikkumist aset ei leidnud. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid lepingutingimuste olulise rikkumise kohta. VAKO on ületanud oma pädevuse piire, kui on asunud tuvastama, et poolte vahel sõlmitud lepingud on lõppenud. Kaebajaga sõlmitud lepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud. Nendes lepingutes on ostja poolel kolm isikut. Kaitsevägi ei ole kaebajaga sõlmitud lepingut üles öelnud. Raamlepingu üldtingimused ei sisalda ühtki punkti, mis annaks lepingu lõpetamise õiguse lepingu pooleks olevale ostjale igaühele eraldi. Lepingus on pooleks ühiselt kolm isikut. Kuna leping sõlmiti ühiselt, siis saab ka lepinguid lõpetada ühiselt. Kaebajaga sõlmitud lepingud kehtivad. Vastustaja on käesolevas hankes esitanud ettepaneku pakkumuse esitamiseks, hankija tunnistas kaebaja pakkumuse vastavaks. Hankija ei ole kaebajalt täiendavaid andmeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta küsinud, jättes seeläbi kaebaja ilma võimalusest vastavat asjaolu tõendada. Kaebaja ei ole lepinguid rikkunud. Isegi kui pidada mõnda hankija etteheidet kaebaja rikkumiseks, ei ole tegemist olulise või pideva lepingu rikkumisega. Kaebaja on täitnud esimese, teise ja kolmanda tellimuse. Kõik lubatud kaubad neljanda tellimuse täitmiseks on kaebaja poolt hangitud. Vastustaja asus pretensioone esitama alles alates maist 2023. VAKO on ebaõigesti kajastanud Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas nr C-41/18. Nimetatud otsuses on hoopis selgitatud, et hankelepingu lõpetamise kohtus vaidlustamine ei välista hankija poolt hinnangu andmist ettevõtja usaldusväärsusele. Nimetatu ei tähenda seda, et ettevõtja vastuväidetel kõrvaldamise aluste puudumise kohta ei ole tähtsust. Ettevõtjal peab olema võimalus oma usaldusväärsust tõendada. Kolmas isik ei suuda hankelepingut täita, kuna ta ei suuda pakkuda kvaliteeti ja see on varem tuvastatud. Hankija ei ole teostanud pakkumuse kõrvaldamise aluste kontrolli RHS § 95 lg 4 p 12 alusel. Kolmandal isikul puudus õigus pakkumust esitada. Kolmanda isiku pakutavad tooted ei vasta riigihanke tingimustele, sest need ei läbinud esimesel minikonkursil maitsetesti ning tema pakkumus tunnistati esimesel minikonkursil mittevastavaks, mis on tõendatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-996. 16.12.2020 raamleping on ostu-müügileping koos 05.10.2021 hankelepingu ja tellimiskirjadega. See tähendab, et raamleping ja ka ostu-müügileping on ositi täidetav leping, millest iga hankeleping või tellimus on omakorda eraldi ostu-müügileping.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja ja kaebaja vaheline raam- ja hankeleping on erakorraliselt üles öeldud olulise lepingurikkumise tõttu VÕS § 196 lg 1 ja raamlepingu p-des 5.6.1, 5.6.6, 5.6.7 sätestatud alustel. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebaja kõrvaldamise alust põhjendanud. Küll aga vastab tõele, et vastustaja ei ole välja toonud, millist hankelepingu olulist tingimust kaebaja rikkus, sest vastustaja on esitanud originaaldokumendiga kaebajale rikkumiste põhjaliku ülevaate käesoleva aasta juulikuus (vastuse lisa 6). Kaebaja on kinnitanud 23.08.2023 lepingu ülesütlemise teate kättesaamist ja ei ole ülesütlemist ega lepingu oluliste tingimuste rikkumist vaidlustanud. Kuivõrd kaebaja rikkus pidevalt eelnimetatud hankelepingu olulisi tingimusi, esitas vastustaja kaebajale leppetrahvi nõuded ning ütles lepingud üles. Raamlepingul on kolm hankijat: KIK, Kaitsevägi ning PPA. Vastustaja on vastavalt kaitseministri 07.12.2022 käskkirjale nr 294 keskseks hankijaks. Vastustaja ütles 23.08.2023 raam- ja hankelepingu erakorraliselt üles Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtiva korra kohaselt nii enda kui Kaitseväe eest. 16.10.2023 ütles vastustaja volituse alusel üles 3(12)

3-23-2714 eelnimetatud lepingud PPA eest. Kuivõrd KIK ja PPA on ühishankijad, siis ühe hankija lepingute ülesütlemine ei rakendu automaatselt teisele ühishankijale. PPA ja kaebaja vahelised lepingud on kehtivad kuni 2024. a jaanuarini, kuna PPA on kasutanud raamlepingust tulenevat korralise lepingu ülesütlemise õigust. Vastustaja viis läbi riigihanke nr 219064 ja selle tulemusel minikonkursi lõppkasutaja ehk Kaitseväe tarbeks. Seega erinevalt ühishankimisest PPA-ga, kandub vastustaja tegevus riigihankes automaatselt üle Kaitseväele, sest vastustaja tegutseb ja vastutab riigihangetega seotud küsimustes Kaitseväe eest. Seega ütles vastustaja õigesti 23.08.2023 raam- ja hankelepingu erakorraliselt üles nii enda kui ka Kaitseväe eest. Kaebaja sai riigihangete registri eripärast tulenevalt esitada pakkumuse minikonkursile, millel tal tegelikult pakkumuse esitamise õigust ei olnud. Seega asus vastustaja ka läbi viima RHS-s sätestatud toiminguid, st on kõrvaldanud kaebaja hankemenetlusest. Ebaõige on kaebaja hinnang, et lepingu kehtimist tõendab vastustaja 06.10.2023 kiri „Täiendava tähtaja andmine lepinguliste kohustuste täitmiseks“, milles anti kaebajale toodete täies mahus tarnimiseks täiendav tähtaeg 20.10.2023, sh tühistati neljas tellimus. Kolmanda tellimuse vastuvõtmine oli lepingu lõpetamise hetkeks juba töös ja vastustaja tegevus seoses kolmanda tellimusega ei muuda lepingute ülesütlemist kehtetuks. Vastustaja ei pidanud kaebajalt täiendavaid dokumente nõudma, kuna vastustajal olid kõik dokumendid endal olemas. Kaebaja ei ole tasunud ka talle määratud leppetrahve. Vastustaja on nõustunud pärast lepingute ülesütlemist kolmanda tellimuse vastu võtma ja püüdnud leida kompromissi. Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHS § 52 lg 3, § 114 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel. Maitsetest oli eelmisel minikonkursil, kus ainsaks hindamiskriteeriumiks oli maksimaalne ühikuhind käibemaksuta. Kõnesolevas hankes ei olnud maitsetesti ette nähtud. Seega ei esinenud vaidlusaluse minikonkursi puhul mittevastavust ja vastustaja tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Tulenevalt raamlepingu eritingimuste p-st 2.2 saab hankija osta üksnes esimese minikonkursiga välja selgitatud toitu ning raamlepingu eritingimuste p 2.3 sätestab 48-kuulise perioodi esimesele minikonkursile. Kuna esimese minikonkursi tulemusel sõlmitud leping öeldi üles kaebajapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu, katkes 48-kuuline periood ja vastustaja korraldas õigustatult teise minikonkursi. Kolmanda isiku suhtes ei ole raamlepingut üles öeldud. Kolmanda isiku pakkumus lükati tagasi eelmisel minikonkursil. Kaebaja ei täitnud esimest ega teist tellimust puudusteta. Lepingu ülesütlemise teates on selgelt kirjas, et teine tellimus on täitmata vaatamata täiendavale tähtajale.

365JP OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

VAKO otsus on põhjendatud. Kolmas isik on täitnud kõik kvalifitseerimise tingimused ja vastavustingimused. Samuti ei esine kolmanda isiku puhul hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid.

4(12)

3-23-2714 Kaebaja ja vastustaja vahel oli 16.12.2020 sõlmitud riigihanke viitenumbriga 219064 tulemusel raamleping nr 2-2/20/1035-1, mille alusel läbiviidud minikonkursi (viitenumber 231342) tulemusel sõlmiti kaebajaga hankeleping. Hankelepingu alusel esitas vastustaja kaebajale neli tellimust: 08.04.2022, 25.11.2022, 22.03.2023 ja 10.05.2023. Vastustaja on 23.08.2023 edastanud kaebajale 05.10.2021 sõlmitud hankelepingu ja 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu ülesütlemise teate. Lepingute ülesütlemisel on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale: 1) vastustaja on edastanud kaebajale 24.07.2023 „Lepingu rikkumise teade, leppetrahvi hoiatus ja tellimuste peatamine“, andes kaebajale tähtaja kõrvaldada 25.11.2022 tellimuses esinevad puudused vastavalt 24.07.2023 kirjas viidatud puudustele hiljemalt 21.08.2023; 2) kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Vastustaja teavitas, et teostas vastavuskontrolli kaebaja poolt parandatud tellimusele ning tuvastas parandatud tellimuses puudused ning keeldub puudustega tellimuse vastu võtmisest; 3) seonduvalt 22.03.2022 tellimusega nõudis vastustaja kaebajalt tellimusega alustamist vastavalt vastustaja juhistele. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et tühistab kaebajale esitatud tellimuse 10.05.2023 tellimuskirjaga ja teavitab kaebajat 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu ja 05.10.2021 sõlmitud hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest olulise lepingurikkumise tõttu. Kohtumenetluses on vastustaja täpsustanud, et lepingute ülesütlemise aluseks on VÕS § 196 lg 1 ja raamlepingu pde 5.6.2, 5.6.6 ja 5.6.7 rikkumine. Seega on vastustaja tuvastanud puudused 25.11.2022 tellimuse täitmisel, mille kohta on edastatud vastustajale lepingu rikkumise teade ja leppetrahvi hoiatus. Viidatud lepingutes on ostja poolel kolm isikut: vastustaja, Kaitsevägi ja PPA. Arvestades lepingute päiseid ja raamlepingu p-e 4 ja 11, on lepingutes kaks poolt, milles ostja poolel osaleb kolm isikut. Vastustaja teostas lepingutest tulenevaid õigusi Kaitseväe tarbeks ning PPA on organiks, kellel oli iseseisvalt õigus esitada tellimusi. Isikute õigus teostada oma lepingutest tulenevaid õigusi iseseisvalt nähtub ka lepingutest endist. Lepingust tulenevate kohustuste puhul on tegemist osadeks jagatava kohustusega ja ostjate puhul on tegemist osavõlausaldajatega VÕS § 71 tähenduses. Nimetatud säte näeb ette, et kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuste täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Kuivõrd kõigil lepingu kohaselt ostjateks olevatel isikutel oli õigus esitada iseseisvalt tellimusi, on pooled leppinud kokku kohustuste täitmises vastavalt isiku tellimusele, kes lepingus osales. Puudub vaidlus selles, et vastustaja on iseseisvalt esitanud kaebajale tellimusi ja kaebaja on neid täitnud. Kuivõrd vastustajal oli pädevus eraldi tellimusi esitada ja vastustaja on ühtlasi vaidlusaluse riigihanke korraldajaks, ei oma asjas tähtsust, kas vastustaja tellis kaupa Kaitseväe tarbeks või mitte. Üldtingimuste p-de 1.1, 5.3 ja 5.8 kohaselt võib lepingu lõpetada iga asutus, st selleks võib olla vastustaja, Kaitsevägi või PPA. Igal isikul on võrdsed õigused lepingu ülesütlemiseks. Samas ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas anda lepingus osalevale isikule, kelle suhtes lepingu rikkumist ei tuvastatud, õigus kogu lepingu ülesütlemiseks. Praegusel juhul tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada VÕS § 116 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mis sätestab, et kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Seega oli vastustaja õigustatud ütlema üles raamlepingu ja hankelepingu osas, mis puudutas vastustaja ja kaebaja vahelisi õigussuhteid, st olukorras, kus kaebaja rikkus kohustusi vastustaja suhtes. Vastustaja ja PPA on oma lepingust tulenevaid õigusi sarnaselt ka mõistnud, kuivõrd PPA on oma lepingu ülesütlemise õigust kasutanud iseseisvalt. Kohus ei hinda praeguses vaidluses nimetatud avalduse kehtivust. Kuna tegemist on lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 järgi, siis kaebaja viidatud VÕS § 195 lg 4 ei 5(12)

3-23-2714 ole kohaldatav. Seega on õige VAKO järeldus, mille kohaselt ei ole õige kaebaja seisukoht, et raam- ja hankelepingut võivad üles öelda vaid lepingutes nimetatud asutused koos, st ühiselt. Kaebaja on vastustajaga sõlmitud raam- ja hankelepingu tingimusi oluliselt rikkunud (VÕS § 100). Kaebaja ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses vastustaja väidet, mille kohaselt esinesid faktiliselt raam- ja hankelepingu rikkumised. Seda ei teinud kaebaja ka kohtumenetluses enne 22.12.2023 menetlusdokumendi esitamist. Seega ei saanudki VAKO vastavatele asjaoludele hinnangut anda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastavate asjaolude tõendamise koormus oli vastustajal (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 16). Raam- ja hankelepingus on lepingute objektiks olevatele kuivtoidupakkidele sätestatud ja tellimustes täpsustatud nõuded lepingu olulised tingimused, millest kõrvalekaldumine on käsitatav hankelepingu rikkumisena VÕS § 100 mõistes. Lepingu rikkumise tuvastamisel oli vastustaja õigustatud kasutama seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh andma täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, nõudma leppetrahvi tasumist, ütlema lepingu erakorraliselt üles. Vastustaja on 29.12.2023 menetlusdokumendis välja toonud, et kaebajal esines probleeme juba esimese, st 08.04.2022 tellimuse täitmisel, mille tõttu rakendas vastustaja kaebaja suhtes leppetrahvi, mille lõplikuks summaks jäi 06.09.2023 täpsustuse kohaselt 108 526,09 eurot. Vastustaja tuvastas teise, st 25.11.2022 tellimuse täitmisel puudused, mille kohta väljastas kaebajale 24.07.2023 teate. 24.07.2023 vastustaja poolt koostatud ja kaebajale edastatud „Lepingurikkumise teade, leppetrahvi hoiatus ja tellimuste peatamine“ tuginetakse asjaolule, et 07.07.2023 teostati hankelepingu alusel kaebajaga sõlmitud hankelepingu vastavuskontrolli eesmärgiga kontrollida kaebaja poolt üle antud toidupakkide vastavust, kvaliteeti ja komplekteeritust vastavalt raamlepingule, hankelepingule ja 25.11.2022 tellimuskirjale. Vastavuskontrolli tulemusena tuvastas vastustaja kaebaja poolt tarnitud tellimuses mittevastavusi igas kontrollitud ratsioonis. Protokolli lisaks olevas vastavusprotokollis tuvastati vastustaja väidete kohaselt kokku 352 mittevastavust. Vastustaja andis kaebajale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 21.08.2023. Vastustaja hoiatas, et juhul, kui kaebaja ei täida täiendava tähtaja jooksul rikutud kohustust, ütleb vastustaja lepingu erakorralduselt üles olulise lepingurikkumise tõttu ning nõuab lisaks leppetrahvi. Vastustaja teatas, et 22.03.2023 tellimuskirja alusel tehtavad tarned tuleb peatada ja 10.05.2023 tellimust ei tohi täita kuni olemasolevaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud. 26.07.2023 toimus kohtumine, kus pooled arutasid tekkinud erimeelsust ja leppisid kokku edasistes tegevustes rikkumiste kõrvaldamiseks. Kaebaja puudusi nõutaval määral ei kõrvaldanud, mille tõendamiseks koostas vastustaja 22.08.2023 uuesti vastavuskontrolli protokolli. Vastavuskontrolli raames tuvastati, et kaebaja ei ole puudusi nõutaval määral kõrvaldanud. Vastavuskontrolli käigus kontrolliti kokku 168 toidupaki alust, millest avati 390 rühmapakendit. Seega on tuvastatud, et kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. Praegusel juhul olid täidetud raam- ja hankelepingu erakorralise ülesütlemise eeldused, sest vastustaja oli tuvastanud hankelepingu korduva rikkumise, andnud kaebajale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, kuid 22.08.2023 vastavuskontrolli protokolliga nr 2-3/23/121 on tuvastatud, et kaebaja puudusi ei kõrvaldanud. Seega oli vastustaja õigustatud ütlema 23.08.2023 teatega lepingu erakorraliselt üles lepingutetingimuste olulise rikkumise tõttu. Raam- ja hankeleping lõppesid ülesütlemisega alates hetkest, kui kaebaja oli lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. 23.08.2023 lepingu ülesütlemise teatest tulenevalt oli kaebaja lepingu ülesütlemise hetkeks juba alustanud kolmanda, st 22.03.2023 tellimuse täitmist. Vastustaja oli ka nimetatud tellimuse täitmisel tuvastanud puuduseid. Ülesütlemise teatest tulenevalt on vastustaja soostunud tegema 6(12)

3-23-2714 nimetatud tellimuses esinevate puuduste osas kompromissi ning nagu ilmneb vastustaja poolt menetluses avaldatust, nõustus ta nimetatud tellimuse vastu võtma, st soostus mitte laiendama ülesütlemist juba täidetud kohustusele osas, mis puudutas 22.03.2023 tellimust ning ei pidanud vajalikuks asuda kaebajaga läbirääkimistesse seonduvalt lepingu alusel saadu tagastamisega. Seega ei mõjuta nimetatud asjaolu 23.08.2023 koostatud lepingute ülesütlemise teate kehtivust. Nimetatut ei muuda ka vastustaja ja kaebaja vaheline kirjavahetus, mis on toimunud pärast lepingute ülesütlemist. Läbirääkimised olid seotud VÕS §-des 189‒191 toodu kohaldamisega. Hankija ei kinnitanud kaebajale minikonkursi pakkumuse kutse saatmisega sõlmitud raam- ja hankelepingu kehtivust. Vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ei soovinud kaebajat minikonkursile kaasata, kuna varasemad lepingud temaga olid üles öeldud, kuid riigihangete registri tehnilise eripära tõttu saadeti vastustajast mitteolenevatel põhjustel pakkumuse kutse ka kaebajale, kuna kaebaja oli PPA-ga sõlmitud lepingute tõttu jätkuvalt registris märgitud raamlepingu lepingupartner. Asjaolu, et kaebaja sai registri kaudu kutse osaleda, ei tõenda, et varasemad lepingud on kehtivad. Seega oli vastustajal õigus asuda kaaluma kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 eelduste täidetuse korral tuleb õiguslikke tagajärgi valida kaalutlusõiguse alusel, ei saa kohus kaalutlusõigust hankija eest teostada, vaid kontrollida tuleb kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Samuti ei saa kohus arvestada kaalutluse tulemuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Hankija seisukoht kaebaja kõrvaldamise kohta nähtub hankija 23.10.2023 protokollist. Nimetatud protokolli ei ole asja materjalide juurde esitatud, kuid kohus tuvastas riigihangete registris vastava dokumendiga tutvudes, et hankija põhjenduste sisu on täies ulatuses kajastatud kaebajale saadetud teates ja VAKO otsuse p-s 10. Vastustaja oli tuvastanud varem sõlmitud hankelepingu olulise rikkumise ning talle ei saa ette heita, et ta sellises olukorras kaebajat sama sisuga lepingu sõlmimisel ei usaldanud. Tegemist on lubatud kaalutlusega. Rikutud oli lepingut, mis omab olulist tähendust ja mõju sõlmitava lepingu täitmisel. Asjaolu, et kaebaja on vastavas valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud, ei muuda rikkumisi olematuks. Põhjendatud ei ole kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendus, mille kohaselt ta ei saanud aru, et lepingu rikkumine on oluline. Tähendust ei oma mitte kaebaja, vaid vastustaja arusaam lepingu rikkumise olulisusest. Eeltoodut kokku võttes oli RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis täidetud, sest kaebaja oli oluliselt rikkunud vastustajaga varasemalt riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles vastustaja raam- ja hankelepingu üles. Seega on hankija otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta õiguspärane. Kaebaja on vaidlustanud ka hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta. VAKO on kaebaja vastavasisulistele väidetele vastanud otsuse p-des 18‒21. Kohus nõustub VAKO põhjendustega. Hankija vastavad otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks kohtumenetluses puuduvad alused. Kuna VAKO otsusega on jäetud õigesti kaebaja esitatud vaidlustus rahuldamata, puudub alus VAKO otsuse tühistamiseks. Ülaltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-2714 Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8. Normi koosseis ei olnud täidetud. Kohus on lähtunud sellest, et 16.12.2020 raamleping ja 05.10.2021 hankeleping on kestvuslepingud. Kaebaja leiab, et 16.12.2020 raamleping on ostu-müügileping koos 05.10.2021 hankelepingu ja tellimiskirjadega. Seega on raamleping kui ostu-müügileping ositi täidetav leping (VÕS § 116 lg 3), millest iga hankeleping või tellimus on omakorda eraldi ostumüügileping. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 29.12.2023 seisukoha, milles kaebaja on selgitanud, et vastavalt seadusele tuleb käsitada iga tellimust ehk raamlepingu raames sõlmitud ostu-müügilepingut eraldi. Kaebaja kavatseb lepingu nõuetekohaselt täita. Seega ei anna seadus ostjale õigust lõpetada leping selliselt, et tema poolt eraldiseisva ostu-müügilepinguga ostetud kaubad, s.o neljas tellimus, mille suhtes tal pretensioonid puuduvad, jäävad tema poolt välja ostmata. Praeguseks hetkeks pole neljanda tellimuse kaupu üle antud. Olles sõlminud ostu-müügilepingu, hangib müüja koostööpartneritelt ainult ostjale müüdavad kaubad. Tooted toodetakse valmis alles siis, kui on esitatud tellimus ehk sõlmitud ostumüügileping. Oluline on ka eraldiseisva tehingu täitmise aeg (6‒7 kuud) ning rahaline maht (ca 3 000 000‒6 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks). Kestvusleping on oma olemuselt leping, kus müüja müüb olemasoleva laovaru baasil ostjale jooksvate tellimuste alusel kaupu, mis on realiseeritavad laiale hulgale tarbijatele. Seega on tegemist kahe täiesti erineva lepinguga. Kestvuslepingu puhul on müüjal võimalik oma laovaru realiseerida kolmandatele isikutele, käesoleval juhul selline võimalus puudub ning tellitud ja välja ostmata kaubad on kaebaja otsene kahju. Halduskohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 195 lg-t 4 ja §-i 196. Hankija ei saanud lepinguid 23.08.2023 teatega üles öelda, sest lepingutes on ostja poolel kolm isikut: vastustaja, Kaitsevägi ja PPA. Lepingust võib taganeda või lepingu üles öelda lepingupool (VÕS § 116 lg-d 1 ja 6, § 196). Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt (VÕS § 195 lg 4). Ülesütlemisõigust ei ole teostatud ühiselt, seega ei ole lepinguid kehtivalt üles öeldud. Kohus on samastanud iseseisva tellimuste esitamise õiguse lepingu iseseisva lõpetamise õigusega. Seadusest ei tulene, et ühise ülesütlemisõiguse nõue ei kehtiks erakorralisel ülesütlemisel. Kaitsevägi ei ole kaebajaga lepingut üles öelnud. Raamlepingu üldtingimused ei sisalda ühtegi punkti, mis annaks lepingu lõpetamise õiguse lepingupooleks olevale ostjale igaühele eraldi. Lepingute ülesütlemist ei ole toimunud ka seetõttu, et lepingute ülesütlemiseks puudus sisuline põhjendus. Ühtegi RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alust kaebaja puhul ei esine. Halduskohtu otsuses sisalduv väide, et kaebaja ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses vastustaja väidet, mille kohaselt esinesid faktiliselt raam- ja hankelepingu rikkumised, on vale. Hankija, VAKO ega kohus ei ole järginud Riigikohtu 25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733 p-des 11‒19 antud selgitusi RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamise kohaldamise kohta. Kohus pidi ise üle kontrollima kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud, sh, kas lepingut on oluliselt rikutud. Kohus on kaebaja vastuväiteid, tõendeid ja seadust eirates ebaõigesti tuvastanud lepingu olulise rikkumise. Kaebaja on kõik olulised lepingutingimused täitnud, s.o kaup on tarnitud tellitud koguses, õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et rikkumine esines esimeses tellimuses. Teise tellimuse kohta esitas hankija pretensioonid, kaebaja kõrvaldas puudused, uued pretensioonid on tõendamata. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et teise tellimuse täitmisel kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning eiranud kaebaja vastuväiteid ja tõendeid. Ka siis, kui esinesid RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alused, on hankija otsus õigusvastane. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja vastavad väited 30.11.2023 kaebuse p-des 21‒27. Kuna hankija ei järginud kõrvaldamise aluste kontrollimise nõudeid, jättes kaebaja võimaluseta tõendite esitamiseks, tegi hankija puudulike põhjendustega kõrvaldamise otsuse, rikkudes RHS § 96 lgt 5. 8(12)

3-23-2714 Kohus eiras fakti, et kaebaja sai minikonkursi pakkumuse kutse. Kohus ei ole arvestanud väidetavate lepingurikkumiste kohta esitatud kaebaja vastuväiteid, asjaolusid ega tõendeid ning on võtnud aluseks üksnes vastustaja arusaama. Otsuses puuduvad vastuolus HKMS §-ga 165 põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega või miks ei arvestanud kaebaja esitatud tõenditega lepingurikkumiste puudumise kohta. Kohus ei ole vastanud kaebaja argumentidele kolmanda isiku osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2714 Riigikohus on 25.02.2022 otsuses nr 3-21-1733 selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei anna alust mistahes lepingurikkumine, vaid ainult oluline või pidev rikkumine. Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada (p 14). Tõendamiskoormus lepingu rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest (Delta Antrepriză, p 29). VAKO ja kohus peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud (p-d 16 ja 17).

3-23-2714 kontrollitud ratsioonis. Sellest tulenevalt ei andnud hankija II tellimusega tellitud Kaitseväe toidupakke kasutusse, vaid suunas kogu tellimuse OÜ-le Kommivabrik tagasi. 24.07.2023 esitas hankija kaebajale lepingurikkumise ja tellimuste peatamise teate ning leppetrahvi hoiatuse (dtl 517 jj). Hankija andis kaebajale kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks täiendava tähtaja 21.08.2023 ja hoiatas, et kui Kommivabrik OÜ ei täida täiendava tähtaja jooksul rikutud kohustust või teatab, et ta ei täida kohustust, ütleb hankija 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu nr 2-2/20/1035-1 ja 05.10.2021 hankelepingu nr 2-2/21/1035-2 ning selle alusel tehtud tellimiskirjad (25.11.2022 nr 10-2/22/4824-1; 22.03.2023 nr 10-2/23/1518; 10.05.2023 nr 102/23/2387) erakorraliselt üles olulise lepingurikkumise tõttu ja lisaks eeltoodule nõuab leppetrahvi. 26.07.2023 puuduste arutelu protokollist (dtl 1744 jj) nähtuvalt arutati 25.07.2023 kohtumisel tekkinud probleeme ning OÜ Kommivabrik tunnistas, et pakendi ja toodete märgistamisel on tehtud vigu ning märkis, et teada oli, et nii maapähklivõi kui ka wet pouch tooted lekivad. Hankija toonitas, et tuvastatud puuduste pinnalt sai teha järelduse, et kõnesolevas tellimuses oli ca 70% puudustega. 22.08.2023 vastavuskontrolli protokolli (dtl 521 jj) kohaselt toimus vastavuskontroll perioodil 01.08.2023‒22.08.2023. Vastavuskontrolli eesmärk oli kontrollida OÜ Kommivabrik poolt kohustuse rikkumise kõrvaldamisega tehtud toidupakkide vastavust, kvaliteeti ja komplekteerimist. Vastavuskontrolli tulemusena tuvastati, et OÜ Kommivabrik ei kõrvaldanud 24.07.2023 edastatud lepingurikkumise teates esitatud puuduseid ja toodete arv toidupakis ja üksikpakendite arv rühmapakendis ei vastanud kokkulepitule. Hankija ei suunanud tooteid enne kasutusse, kui need on läbinud täiendava sorteerimise ja ümberpakendamise. 23.08.2023 esitas hankija OÜ-le Kommivabrik raamlepingu ja hankelepingu ülesütlemise teate (dtl 610 jj). Hankija teavitas, et keeldub puudustega tellimust vastu võtmast. Tellimus sorteeritakse ning komplekteeritakse ümber hankija lepingupartneri poolt ja OÜ Kommivabrik peab hankijale hüvitama tekitatud kahju. Hankija tühistas OÜ-le Kommivabrik esitatud IV tellimuse ja teavitas OÜ-d Kommivabrik 16.12.2020 sõlmitud raamlepingu ning 05.10.2021 hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest olulise lepingurikkumise tõttu.

11(12)

3-23-2714

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.