XX kaebus Viru Vanglalt varalise kahju summas 41,42 eurot hüvitamiseks seoses keeleõppe tasuga
Menetlusosalises
Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX kaebus haldusasjas nr 3-23-1207.
2.Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 29. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Viru Vanglat talle välja maksma saamata jäänud riigikeele õppimise tasu kahe kuu (jaanuari ja veebruari) eest 41,42 eurot. Kaebaja põhjendab, et tal ei olnud võimalik riigikeele õppes osaleda, kuna tal oli tugev seljavalu. Kaebaja sõnul kutsus ta korduvalt meditsiiniõde, kes annaks eesti keele tunnist vabastuse, kuid mitte keegi ei tulnud. Seetõttu leiab kaebaja, et tal ei jäänud õpingud vahele põhjuseta. Asjaolu, et kaebaja suhtes kohaldati jaanuaris ja veebruaris ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, millest tulenevalt ei saanuks kaebaja samuti tundides osaleda, ei tingi kaebaja arvates põhjuseta puudumist, kuna seljavalu tõttu ei oleks ta saanud nagunii keeleõppesse minna. Kaebaja sõnul ütles talle kooli juhataja, et kui tal oleks tundidest meditsiiniline vabastus olnud, siis ei oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lugenud ning puudumised oleks olnud põhjendatud. Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigilõivust vabastamise taotluse, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.
2.Kaebaja esitas 10. septembril 2023 taotluse, milles palus asjade nr 3-23-1207 ja 3-23-1242 ühendamist. Kaebaja märkis, et saatis 29. mail 2023 kohtusse avalduse (vaie 6-16-71-1), mis puudutab raha eesti keele eest kahe kuu eest. 31. augusti 2023. a asjas nr 3-23-1242 on ka see. Ühes asjas tahtis kaebaja näidata, et meditsiiniõe lohakus viis halbade tagajärgedeni, aga teises tahtis konkreetselt saada maksmata jäänud raha õppimise eest meditsiiniosakonna süül, et nemad ei tulnud ja vabastust ei antud.
3-23-1207
3.Tartu Halduskohus jättis 13. septembri 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1242 kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-23-1207 ja 3-23-1242 liitmiseks rahuldamata.
4.Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtule 4. jaanuaril 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varalise kahju hüvitis (s.o 2023. aasta jaanuari- ja veebruarikuu riigikeele õppe tasu kokku 41,42 eurot) on sellest piirist väiksem, siis saab nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 341 lõike 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. Vastavalt VangS § 341 lõikele 3 kehtestab kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt loetakse tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. Määruse nr 182
3-23-1207 § 1 lõike 3 kohaselt makstakse tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt VangS § 84 lõikele 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (ITK). Määruse nr 182 § 2 lõige 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus, millest makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Määruse nr 182 § 3 lõike 1 kohaselt peatatakse tasu maksmine selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta. Määruse nr 182 § 3 lõike 3 järgi loetakse põhjusega puudumiseks lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust.
9.Viru Vangla tõi 22. mai 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/71-2 välja, et riigikeele õppe korraldaja M. Kõrvoja 18. mai 2023. a selgituse kohaselt saab kinnipeetav riigikeeles osalemise eest iga kuu 20,71 eurot ja seda juhul: 1) kui ta on käinud kõik tunnid kohal; 2) ta on olnud tunni ajal kokkusaamisel, etapis; 3) ta on olnud haige ja tal on olemas meditsiiniosakonna väljastatud tõend. Kõikidel teistel juhtumitel õppetasu ei maksta. Kui kinnipeetav puudub terve kuu jooksul üks kord ja tal ei ole selleks põhjust, siis kaotab ta õppetasu terve kuu eest.
10.Viru Vangla otsuse nr 6-16/71-2 kohaselt on kaebaja 26-aastane ning talle on riigikeele õppes osalemine ette nähtud ITK-s. Vangla märkis otsuses, et inspektor-kontaktisiku K. Pere 18. mai 2023. a õiendi kohaselt puudus kaebaja riigikeele õppe tundidest 5. jaanuarist 2023 kuni 17. jaanuarini 2023 ja 23. jaanuarist 2023 kuni 14. veebruarini 2023. Vangla sõnul ei ole kaebaja tervisekaardil ajavahemikul 5. jaanuar 2023 kuni 14. veebruar 2023 tehtud märkmeid selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud meediku poole seljavalu probleemidega ning soovinud saada vabastust riigikeele õppest, mistõttu kaebaja väide, et ta puudus riigikeele õppest seljavalu tõttu, ei vasta tõele. Vangla sõnul märgitakse kinnipeetava kaebused seoses tervisega alati meediku poolt tervisekaardile ning meedikul ei ole põhjust jätta kanne tegemata. Samuti ei vasta vangla sõnul tõele kaebaja väide, et ta kutsus meedikut, kuid meedik ei tulnud. Tervisekaardi väljavõtte kohaselt kohtus kaebaja meedikutega järgmistel kuupäevadel:
4.jaanuaril 2023,
12.jaanuaril 2023,
13.jaanuaril 2023,
16.jaanuaril 2023 ja
24.jaanuaril 2023. Kaebajal oli 10. jaanuariks 2023 kokkulepitud arsti vastuvõtt, millele ta jättis minemata. Inspektor-kontaktisiku K. Pere 18. mai 2023. a õiendi kohaselt ei osalenud kaebaja jaanuarikuus riigikeele B2 taseme õppes, sest tema suhtes kohaldati VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 4. jaanuar 2023 kuni 11. jaanuar 2023 ja 23. jaanuar 2023 kuni 13. veebruar 2023. Samal põhjusel ei osalenud kaebaja ka veebruarikuus riigikeele õppes ning seetõttu ei saanud ta ka õppetasu. Viru Vangla 4. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/5 kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 lõike 2 punktide 1-4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kaebaja teavitas vanglat suitsiidi kavatsusest ning vangla pidi seetõttu tarvitusele võtma vastavad meetmed. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 11. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/17. Viru Vangla
23.jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/35 kohaldati kaebaja suhtes uuesti VangS § 69 lõike 2 punktide 1-4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kinnipeetav lõhkus vangla vara ning oli ohtlik vangla julgeolekule. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
13.veebruari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/63. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine ning keelati kehakultuuriga tegelemine.
11.Praegusel juhul loeti kaebaja 2023. aasta jaanuari- ja veebruarikuus riigikeele õppest põhjuseta puudujaks ega makstud talle nende kuude eest õppetasu, sest kaebaja ei osalenud
3-23-1207 kõikides tundides seoses tema suhtes VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (sh paigutati kaebaja kõnealusel perioodil eraldatud lukustatud kambrisse ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust). Julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja käitumine, millest tingituna ei võimaldatud tal riigikeele tundides osaleda ning vangla käsitles sellisel juhul õppetööst kõrvale jäämist põhjuseta puudumisena. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et määruse nr 182 § 3 lõike 3 tähenduses omab vangla laia hindamisruumi selle üle, millisena käsitleda õppetööst puudumist. Kohus leiab, et olukorras, kus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja enda käitumine, oli põhjendatud lugeda lukustatud režiimil viibimist määruse nr 182 § 3 lõike 3 tähenduses põhjuseta puudumiseks. Seega ei oma praegusel juhul üldse tähtsust asjaolu, kas kaebajale tulnuks anda õppetööst vabastus tervislikel põhjustel või mitte ning tasu maksmise peatamine 2023. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest oli õiguspärane juba seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu õppetööst kõrvalejäämisega. Eelnevat arvestades puudub kohtu hinnangul vangla vaidlusaluses tegevuses õigusvastasus, mistõttu ei ole kaebaja kasuks varalise hüvitise väljamõistmine tõenäoline.
12.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.