Määruse tegemise aeg ja koht 7.03.2024, Tallinn Haldusasja number
3-24-91
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X (aaaaaaaaaaa), esindaja advokaat Merili Laansoo
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 07.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (07.07.2024 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist
3.Määruse avaldamise korral asendada Xi nimi ja isikukood tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse India kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-des 1,2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
2.Taotluse põhjendused ja asjaolud, sh haldusasja nr 3-24-38 raames esitatud asjaolud, on järgmised: a) Isik esitas 19.07.2011 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA lükkas 17.01.2012 otsusega taotluse tagasi ja luges selle põhjendamatuks. PPA 17.01.2012 otsus jäi pärast kohtumenetluse läbimist Riigikohtu 08.08.2013 määrusega lõplikult jõusse (haldusasi 3-12-167).
3-24-91 b) Isikule keelduti ühtlasi elamisloa andmisest ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. c) Pärast seda, kui isik oli vahepeal viibinud Belgia Kuningriigis, peeti ta 12.12.2014 kinni Tallinnas, misjärel ta esitas 12.12.2014 uuesti varjupaigataotluse. d) PPA luges 06.03.2015 otsusega varjupaigataotluse ilmselt põhjendamatuks VRKS (otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 20 p-de 4 ja 7 alusel, lükkas selle tagasi VRKS § 21 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel, jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata VRKS § 21 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel ning keeldus elamisloa andmisest VRKS § 40 p 1 alusel. PPA 06.03.2015 otsus jäi pärast kohtumenetluse läbimist Riigikohtu 05.12.2016 määrusega lõplikult jõusse (haldusasi 3-15-629). e) PPA andis isikule 10.02.2016 elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks. Luba pikendati kahel korral, viimati 10.02.2018. Elamisluba tunnistati 19.02.2021 kehtetuks. Isik kuulutati 12.08.2021 kahtlustatavana tagaotsitavaks. f) Soome Vabariik esitas 04.10.2023 Eestile taotluse isiku tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 604/2013 (Dublin III) art 18 lg 1 p b alusel, kuna isik oli esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse. Eesti oli nõus isiku vastu võtma. Isik saadeti Eestisse 04.01.2024 ja peeti siin tagaotsitavana kinni. Kriminaalmenetlus lõpetati. g) Viibimisaluse puudumise tõttu alustati isiku suhtes illegaalimenetlust nr 1052275570 ja temaga viidi läbi küsitlus. Küsitluse lõpus avaldas isik soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Alates 05.01.2024 kl 09:00 jätkas PPA isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel. PPA esitas 05.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks loa saamiseks. Tallinna Halduskohus andis 05.01.2024 loa pidada isikut kinni maksimaalselt kuni 05.03.2024 k.a VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ja arvestades, et isiku hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda. h) PPA võttis rahvusvahelise kaitse taotluse isikult vastu 09.01.2024. PPA pidas isiku VSS alusel kinni 09.01.2024 kl 15:35. i) Tallinna Halduskohus andis oma 11.01.2024 määrusega PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 11.03.2024 k.a). j) 04.03.2024 taotluse kohaselt esinevad isiku suhtes VSS § 23 lg 1 p-s 1,2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, põgenemise oht, isik ei tee koostööd ja ei ole muretsenud omale reisidokumenti, lisaks isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik on pikki aastaid kuritarvitanud rahvusvahelise kaitse süsteemi ning Eesti Vabariik on vastutav isiku välja saatmise eest Indiasse. k) Põgenemisoht esineb tulenevalt VSS § 68 p-dest 2 ja 6. Isik on PPA hinnangul kuritarvitanud varjupaigasüsteemi. Isik on korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni liikmesriikides (Rootsi, Soome, Belgia). Isik on korduvalt saadetud Dublin III määruse alusel tagasi Eestisse, kust ta on liikunud edasi järgmisse talle sobivasse liikmesriiki. Isik jäi Soome ebaseaduslikult ka peale seda, kui tema Eesti tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks. Soome saatis isiku politseieskordi saatel tagasi Eestisse 04.01.2024, kus isik peeti kinni KorS § 46 lg 1 p 4 alusel. l) Isik keeldus avaldamast väidetava elukaaslase ja lapse nimesid. Ta avaldas 05.01.2024 toimunud kohtuistungil, et ei ole ametlikes dokumentides kajastatud lapse isana ja väitis, et elukaaslaseks on naine, kes oli kriminaalasjas kannatanuks. Samas on isik viimased aastad elanud Soomes, mitte koos väidetava perega Eestis. Riive perekonnaelule puudub.
2(5)
3-24-91 m) Kinnipidamiskeskuses viibides ei ole isik asunud koostööle PPA-ga enda dokumenteerimiseks. PPA esitas India saatkonnale isiku dokumenteerimise taotluse11.01.2024. PPA on korduvalt pöördunud India saatkonna poole et kiirendada protsessi, kuid käesolevaks hetkeks ei ole nad väljastanud ETD (emergency travel Document). 01.03.2024 tegi PPA online platvormil isikuga koos passi taotluse. Isik ei soovi ise saatkonnaga suhelda, ega teha toiminguid enda dokumenteerimiseks. n) Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine on vajalik isiku väljasaatmise täideviimiseks. Võimalik ei ole kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikkust. Vabaduses viibides jätkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoidumist, mis raskendab isiku välja saatmist. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
3.Isik selgitas kohtuistungil, et tal on Eestis tüdruksõber ja neil on 4- aastane laps. Tüdruksõbral on oma korter ning nad sooviksid elada Eestis pereelu ja on otsustanud abielluda. Helistavad üksteisele tihti ehkki tüdruksõber teda KPK-s külastanud ei ole. Kinnipidamise jätkumine hävitaks perekonna, mis on oluline.
4.Esindaja selgitas, et kinnipidamine riivab isiku õigust perekonnaelule. Põgenemisohtu ei esine. Põgenemisoht on PPA ühepoolne järeldus. Pole esinenud olukorda, kus isikul oleks olnud keeld liikuda ja talle pole teada antud, et ta ei tohi Eestist Soome liikuda. Sellises olukorras ei saa isikule seda ka ette heita. Arvestades põhiõiguste riivet tuleb kaaluda, kas põgenemisohtu saab hinnata tulenevalt PPA meelevaldsetest järeldustest. Isik on kinnitanud, et tal puudub kavatsus oma pere juurest lahkuda. Suhtlemistõrke seonduvalt koostöö puudumisega on tinginud PPA poolne suhtlemine. PPA ise on loonud olukorra, kus koostöö tegemine ei ole võimalik. PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tüdruksõber on ka esindajale helistanud tundes muret, et mida saab teha et isiku viibimist Eestis seadustada.
5.PPA selgitas istungil, et kohtus koos isikuga istungi toimumise päeval India saatkonnas konsuliga, kes kinnitas, et vajalike dokumentide saamine võtab aega vähemalt 2 kuud. PPA juhib tähelepanu, et isiku tüdruksõber on kannatanu kriminaalasjas, kus isik on teo toime panija. Lapse isana ei ole isik kantud registrisse. Isik teadis, et ta ei tohi minna Soome, ta kuulati kriminaalasjas 2020 aastal üle ja ta teadis, et ei tohi minna Soome. Isik lahkus ja kuulutati tagaotsitavaks. Isiku tüdruksõber ei ole teda kogu selle aja jooksul, mil isik on olnud KPK-s külastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt 19.07.2011. PPA lükkas selle 17.01.2012 tagasi ja luges taotluse põhjendamatuks. Seejärel esitas isik 12.12.2014 Eestis uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA luges selle 06.03.2015 otsusega ilmselt põhjendamatuks, lükkas selle tagasi ja jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Järgnenud kohtumenetluses leidsid ka kohtud, et kuna uusi asjaolusid ei esinenud, luges PPA õigesti kaebaja varjupaigataotluse ilmselt põhjendamatuks ning juba sellest piisas varjupaigataotluse tagasilükkamiseks. Viimaks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse 05.01.2024. Tallinna Halduskohus asus oma 11.01.2024 määruses käesolevas haldusasjas seisukohale, et puudutatud isik ei ole enam käsitatav korduva taotluse esitanud rahvusvahelise
3(5)
3-24-91 kaitse taotlejana, kellele rakenduksid VRKS-s sätestatud tagatised, vaid ta jääb VSS-i kohaldamisalasse.
8.Puudutatud isikule on 10.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses.
9.PPA taotluse ja selgituste kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule arusaadavalt on isiku Indiasse väljasaatmine takistatud tulenevalt tehnilistest probleemidest India saatkonnas, mis ei ole hetkel veel väljastanud ETD (emergency travel Document). 01.03.2024 tegi PPA online platvormil puudutatud isikuga koos passi taotluse. Puudutatud isik ise ei ole soovinud saatkonnaga suhelda ega teha toiminguid enda dokumenteerimiseks. 07.03.2024 käis PPA koos isikuga India saatkonnas, kus konsul selgitas, et dokumentidega läheb aega vähemalt 2 kuud.
10.PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (VSS § 23 lg 1 p 3).
11.PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6. Selle sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
12.Kohtu hinnangul esineb põgenemisoht põhjusele, et isiku käitumisest järelduvalt ei soovi ta lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Tõenäoliselt ei püsi ta vabaduses viibides PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama, enda väljasaatmist takistama või hoopis lahkub mõnda teise Schengeni riiki. Selliseks arvamuseks annab aluse isiku senine käitumismuster. Ta on juba korduvalt Eestist lahkunud ja esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi eri riikides (Rootsis, Belgias, Soomes) vastavalt enda soovidele. Seejuures näib põhjendatud PPA kahtlus, et Soome läks isik eesmärgiga vältida Eestis kriminaalmenetluses nr bbbbbbbbbbb osalemist. Ka ei tulnud ta tagasi Eestisse vabatahtlikult, vaid toimetati siia pärast Soomes kinni pidamist. 04.01.2024 küsitluse protokollist nähtuvalt ütles isik, et ta ei mäleta, et oleks varem rahvusvahelise kaitse taotlusi esitanud, kuigi on teinud seda mitmeid kordi. Kohtu jaoks ei ole usutav ka isiku soov asuda Eestis elama pereelu. Isik väidab, et tal on tüdruksõber (girlfriend), kellega neil on peagi 4. aastaseks saav poeg. Samas ei ole nimetatud isik puudutatud isikut kordagi KPK-s külastanud, mis muudab küsitavaks puudutatud isiku väite kavatsusest abielluda ja asuda elama Eestis perena. Samuti on kaebaja väidetav tüdruksõber kannatanu kriminaalasjas, milles kaebaja on süüdistatav. Kaebaja ei ole lapse isana kantud registrisse. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et vabaduses viibides hakkaks puudutatud isik elama oma girlfriendi juures ning oleks sealt kätte saadav. Samuti ei ole lapse vanust arvestades pere olemasolu takistanud kaebajal Eestist varem lahkumast ja reisimast. Seega ei ole kohtule usutav, et isikul oleks Eestis selliseid perekondlikke sidemeid, mis takistaks tal Eestist lahkumist.
13.Isiku käitumist arvestades on usutav, et ta vabaduses viibides püüab leida võimalusi Eestist endale sobivasse riiki lahkuda, et vältida väljasaatmismenetluse toiminguid. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline.
14.PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele, kuid ei ole nende osas esitanud põhjendusi. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1, koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). 4(5)
3-24-91
15.Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11). Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. Põgenemisoht on ülaltoodut arvestades märkimisväärne. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa ka seda hoiule võtta.
16.Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VSS § 23 lg 11). Praegusel juhul ei nähtu asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Isik on viidanud varem tekkinud tervisemuredele, kuid kinnipidamiskeskuses on talle tagatud arstiabi ja isik on ka kinnitanud, et ta on juba saanud kinnipidamiskeskuses arstiga rääkida. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla soov elada koos Eestis elavate lähedastega. Isiku väljasaatmine võtab reisidokumendi puudumise tõttu aega ja PPA on menetluse staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega võimalik prognoosida. PPA kohtuistungil antud selgitusi arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses siiski pikaajaliseks. Kinnipidamise kestus ei ole praegusel juhul ka tingitud PPA viivitusest, vaid India saatkonnast tulenevatest asjaoludest.
17.Kuna isikut on praeguseks kinni peetud 2 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 1 alusel võimalik. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb ta väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.