X kaebus Eesti Töötukassa 26.04.2023 otsuse nr 78.1/23/0395, 24.05.2023 otsuse nr 7-8.1/23/0510 ja 13.06.2023 vaideotsuse nr 81 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Curlybirchwood“, „Kaebaja andmed rahvastikuregistris“, „Kaebaja kontaktandmed“, „Linnusilmapuu_OU-aruanne_2021“, „Y“, „Äriregister – CBWood OÜ“ ja „Äriregister – Linnusilmapuu OÜ“.
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja Yi nimed ning elukoha aadressid tähemärkidega.
X (kaebaja) esitas 11.04.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) taotluse1 ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
Vastustaja 29.06.2023 esitatud lisa „11.04.2023 ettevõtluse alustamise toetuse avaldus“.
3-23-1191
2.Vastustaja jättis 26.04.2023 otsusega nr 7-8.1/23/03952 kaebaja taotluse rahuldamata. Põhjendused:
2.1.Kaebaja plaanis asutatava ettevõttega hakata väärindama Eesti loodusest jätkusuutlikult kogutud kuusevaiku. Äriplaani kohaselt on klientideks Euroopa Liidus asuvad farmaatsia, toiduaine, kosmeetika ja keemiatööstuse ettevõtted, kes vajavad antud toorainet kõrgekvaliteedilise koostisosana biopõhiseid (looduslikke) lisandeid sisaldavate toodete valmistamiseks. Kuna äriplaani järgi loodava ettevõtte müügikäibest 100% moodustab eksport ning toetust soovitakse kasutada põhiteenuse pakkumiseks vajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks, siis otsustas vastustaja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS)3 § 24 lg 1 ning Euroopa Komisjoni 18.12.2023 määruse nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (määrus nr 1407/2013)4 art 1 lg 1 p d alusel toetust mitte anda.
2.2.Lisaks ei anta vastavalt TTTS § 19 lg 4 p 1 järgi toetust juba tegutseva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks. Äriregistri järgi kuulus kaebajale kuni 01.09.2022 Linnusilmapuu OÜ, mille tegevusala on sisuliselt sama mis loodaval ettevõttel (looduslike materjalide kogumine, v.a puit). 2021. a majandusaasta aruande kohaselt tegeleb äriühing põhiselt vaigu müügiga. Kaebaja oli äriühingu juhatuse liige kuni 06.04.2023 ja tema elukoha aadress kattub äriühingu tegevuskoha aadressiga. Loodava ettevõtte äri tegevuskohaks on xxxxxxxx. Internetis leitava info5 järgi tegutseb samal aadressil sama tegevusvaldkonnaga teine ettevõte juba 2004. a-st ning lehel on toodud ka kaebaja kontaktid. Seega on kaebaja juba alustanud ja tegutseb äriplaanis nimetatud tegevusvaldkonnas.
Kaebaja esitas 26.04.2023 otsuse peale 02.05.2023 vaide6.
Kaebaja esitas 02.05.2023 parandatud taotluse7 ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
5.Vastustaja jättis 24.05.2023 otsusega nr 7-8.1/23/05108 kaebaja taotluse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Tehtud parandused ei ole piisavad ja osad puudused on kõrvaldamata. Lisaks on ilmnenud täiendavad asjaolud.
5.2.Äriplaanile lisatud finantsprognoosidest nähtub, et loodava ettevõtte müügikäibest moodustab esimesel 3 tegevusaastal eksport 49%. Kuna äriplaani järgi loodava ettevõtte müügikäibest osa moodustab eksport ning toetust soovitakse kasutada põhiteenuse pakkumiseks vajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks, siis tulenevalt määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p-st d otsustas vastustaja toetust mitte anda.
5.3.TTTS § 19 lg 4 p 5 järgi ei anta toetust isikule, kelle äriplaan on suure riskiga. Kaebaja kogemus loodava ettevõtte valdkonnas ei ole piisav. Kaebajal on rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal ja ta on töötanud Siseministeeriumis juhtivspetsialisti kohal. Kuusevaigu tootmise valdkonnas töötamise kogemus puudub ning äriplaanist ei selgu, kas kaebaja omab teadmisi ja kogemust kuusevaigu tootmiseks ärilisel eesmärgil. Äriplaanis on välja toodud, et loodaval ettevõttel puuduvad teadmised ja tehnoloogia, kuidas vaiku kõige efektiivsemalt puhastada ja pakendada. Äriplaanis esitatud info põhjal ei saa olla kindel, et
Vastustaja 29.06.2023 esitatud lisa „26.04.2023 otsus-7-8.1--23--0395“. Alates 01.01.2024 kehtetu.
Vastustaja 29.06.2023 esitatud lisa „Evat avaldus 02.05.2023“.
Kaebaja 31.05.2023 esitatud lisa „Otsus-7-8.1--23--0510“.
2(11)
3-23-1191
suudetakse konkureerida turul pikaajaliselt tegutsevate konkurentidega ning pakkuda klientidele kvaliteetset ja konkurentsivõimelist toodet/teenust. Kaebaja kompetentsi puudumisega kaasnev risk ei leia esitatud info alusel maandamist ja vajab puuduse kõrvaldamist veel enne loodava ettevõtte turule sisenemist.
5.4.Turu- ja kliendianalüüs on puudustega. Valdkondlikke trende ja olukorda on käsitletud pealiskaudselt. Puuduvad viited allikatele, millel esitatud väited põhinevad. Loodava ettevõtte sihtrühmad ei ole määratled piisava detailsusega. Puudub sihtrühmade põhjalik kirjeldus ja analüüs, mistõttu ei selgu sihtrühmade suurus, potentsiaalsete maksevõimeliste klientide arv ega nõudluse eeldatav maht. Ei ole täpsemalt hinnatud sesoonsuse mõju ettevõttele. Teave olemasolevatest kokkulepetest ei ole äriplaanis lahti kirjutatud, mistõttu ei selgu, millises osas on müügiprognoosid eelkokkulepetega kaetud ja kui suur osa klientidest tuleb alustaval ettevõtjal endal leida. Eelnevast tulenevalt on ülevaade turunõudlusest ja potentsiaalist puudulik ning ei saa olla kindel, et müügiprognoosis esitatud müügimahud on saavutatavad.
5.5.Konkurentsianalüüs sisuliselt puudub. Kaebaja kirjutab äriplaanis, et Eestis otseseid konkurente ei ole. Samas puudub analüüs, mis põhjustel tegevuspiirkonnas puudub otsene konkurents. Vähene konkurents või selle puudumine võib viidata turu ebapiisavale tundmisele või piisavas mahus nõudluse puudumisele. Selgusetuks jääb, mis põhjusel ei ole konkurendina käsitletud nt ettevõtet Linnusilmapuu OÜ, mis tegutseb samas tegevusvaldkonnas. Kaudsed konkurendid ja nende mõju loodava ettevõtte tegevusele on käsitletud pealiskaudselt. Konkurentsieeliseid ei ole võimalik hinnata, kuna ülevaade konkurentide sisulisest tegevusest puudub. Toodud info alusel ei ole võimalik hinnata konkurentsiolukorda, loodava ettevõtte konkurentsivõimet ja positsiooni sihtturgudel.
5.6.Turundusplaan on puudustega. Nimetatud on erinevaid turundustegevusi (koduleht, Google Ads, meiliturundus jne), kuid täpsem info, ajakava ja kulud ei ole piisavalt lahti selgitatud, seos müügitulu ja klientide arvuga ei ole ammendav. Puudub sisuline analüüs, mis põhjusel just toodud klientide arvu oodatakse konkreetsest turundustegevustest ja kas see on realistlik. Lisaks ei selgu, millise oodatava müügitulemuseni tänu erinevatele meetmetele soovitakse jõuda. Esitatud info alusel on teave turundustegevuste kohta pealiskaudne ning puudub veendumus piisaval hulgal maksvate klientideni jõudmiseks ja müügiprognooside realiseerimiseks.
5.7.Tootmise ja teenindamise protsessi kirjeldus äriplaanis on puudustega ja ei anna põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest, töökorraldusest ja ajakulust põhiprotsessi eri etappides. Ei selgu kogu põhivarade ja väikevahendite vajadus toodete tootmiseks ja müügiks. Käsitlemata on materjali ja toodete ladustamisega seonduv. Puudub täpsem teave tarnijate ja tarnetingimuste kohta. Välja on toomata garantiitingimused. Lisaks ei selgu töötaja täpsem tööaja jaotus erinevate äritegevuste (suhtlemine koostööpartnerite ja tarnijatega, ettevõtte juhtimine, planeeritav müügi- ja turundustöö jm) vahel. Eelpool tulenevast ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte ressursivajadust, teenindamisjõudlust, koostööga kaasnevaid riske, kulusid, jätkusuutlikkust ega müügiprognooside realistlikkust.
5.8.Ettevõtte personali ja partnerite kohta esitatud teave on puudustega. Ülevaade loodava ettevõtte põhitöötaja tööülesannetest ja kohustustest on üldsõnaline. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise eesmärk on võimaldada töötule endale ise töökoha loomine, et tagada omale sissetulek ja sotsiaalsed garantiid läbi ettevõtlusega alustamise, kuid äriplaani ja finantsprognooside kohaselt ei ole esimesel aastal loodavas ettevõttes kaebajale töökohta plaanitud luua.
5.9.Hinnastamise ja arveldamise osad on käsitletud pealiskaudselt ning äriplaanis puudub omahinna arvutuskäigu näide. Seega puudub veendumus, et hindade kujundamisel on arvestatud kõigi äritegevusega kaasnevate kulude ja teguritega. 3(11)
3-23-1191
5.10.Plaan B sisuliselt puudub. Kõige realistlikumalt realiseeruvaid riske ei ole käsitletud. Puudub veendumus, et kaebaja on arvestanud kõikide äritegevuse käigus tekkida võivate riskidega ja plaaninud konkreetseid tegevusi riskide maandamiseks ning ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks riskide ilmnemisel.
5.11.Finantsprognoosides toodud kulud ei ole kõik piisavalt äriplaanis lahti seletatud või esineb äriplaanis ja prognoosides toodud andmetes ebakõlasid, mistõttu ei saa kindel olla, et kaebaja on arvestanud kõikide võimalike kuludega.
5.12.Lisaks on tegemist olemasoleva ettevõtja tegevuse laiendamisega, milleks toetust ei anta.
6.Vastustaja jättis 13.06.2023 vaideotsusega nr 81 kaebaja vaide 24.05.2023 otsuse peale rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Ei oma tähtsust, et loodav ettevõte soovib hakata teenust pakkuma osaliselt Eesti turule. Äriplaani kohaselt on loodava ettevõtte äritegevus lisaks Eestile suunatud ka välisriikidesse. Piirang määruses nr 1407/2013 puudutab ka liikmesriike, mitte ainult kolmandaid riike. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 järgi on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. ELTL art 108 lg 3 kohaselt tuleb riigiabi andmisest komisjoni teavitada. ELTL art 109 kohaselt võib nõukogu määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 07.05.1998 määrusega nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, et kooskõlas aluslepingu art-ga 109 võiks vähese tähtsusega abi olla üks sellise abi liikidest. Seega võib riigiabi ja vähese tähtsusega abi anda vaid kehtestatud reeglistiku alusel. TTTS § 24 lg 1 kohaselt on sama seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse (ettevõtluse alustamise toetus) osutamine vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas määrusega nr 1407/2013. Kuna määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d välistab määruse kohaldamisalast abi, mida antakse ekspordiga seotud tegevuseks kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, siis ei ole võimalik selleks otstarbeks vähese tähtsusega abi anda. Euroopa Kohus leidis otsuses asjas nr C-518/16, et ekspordiabi (enne määrust nr 1407/2013 kehtinud samasisulise) Euroopa Komisjoni 15.12.2006 määruse nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (määrus nr 1998/2006), kohaldamisalast väljajätmine on ELTL art 107 seisukohast põhjendatud, sest isegi väikesesummaline ekspordiabi kuulub olemuselt abi hulka, mis võib kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust, ning sellise abi andmise lubamine oleks siseturu toimimisele eriti kahjulik. Kaebaja soovib taotletud toetuse eest soetada põhivara, millega hakkaks teenust osutama lisaks Eesti ettevõtetele ja paljudele välismaistele ettevõtetele. See tähendab, et tegemist oleks keelatud riigiabiga. See, mida ei loeta ekspordiabi hulka, on välja toodud määruse nr 1407/2013 preambula p-s 9. Kaebaja kavandatud tegevus selle alla ei mahu. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Halduskohus otsuses asjas nr 3-22-587. Ka juhul, kui varem on toetust antud vastuolus õigusnormidega, ei ole põhjendatud seetõttu jätkata ebaõige praktikaga. Ka teisi taotlusi on sarnasel põhjusel jäetud rahuldamata.
6.2.Äriregistrist nähtub, et Linnusilmapuu OÜ on äriregistrisse kantud 11.05.2021, aadressiga xxxxxxxxxx. Osanik kuni 01.09.2022 ja juhatuse liige kuni 06.04.2023 oli kaebaja ja pärast seda Y. Linnusilmapuu OÜ tegevusalaks on märgitud „Looduslike materjalide kogumine, v.a puit“. CBWood OÜ on registrisse kantud 17.06.2021, aadress on xxxxxxxx, osanik ja juhatuse liige Y, tegevusala „Puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus“. CBWood OÜ äriregistri kaardil on toodud kodulehe aadress www.curlybirchwood.com ning sealt nähtub
4(11)
3-23-1191
(https://curlybirchwood.com/our-karelian-birch-story/), et tegemist on pereettevõttega, kus Y on omanik, kes tegeleb lisaks müügi ja klienditeenindusega, ning kaebaja valdkonnaks on märgitud tootmine, juures tema kontaktnumber xxxxxxx. Äriplaani peatükis „Tegevuse käivitamise kava“ on kirjeldatud, et kaebaja loodava ettevõtte tegevuskohaks on samuti xxxxxxxx ja et tegevuskoht on loodava ettevõtte juhi omandis ning on kohandatud tööstuslikuks tootmiseks. Kõik eelkirjeldatu kogumis annab aluse järeldada, et kaebaja on loodava ettevõttega sarnasel tegevusalal tegutseva ettevõtte tegevusega seotud. Kaebaja ei ole äriregistris ühegi äriühingu osanik, juhatuse liige ega seotud isik, kuid kui ta on äriplaanijärgset tegevust alustanud, siis võib teda lugeda majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 5 lg 1 järgi ettevõtjaks. Tegemist võib olla ettevõtte tegevuse laiendamisega, mis juhul ei anta toetust, kuid see ei olnud toetuse mitteandmise aluseks. Toetus jäeti andmata TTTS § 24 lg 1 (vaideotsuses ekslikult § 21 lg 4) ja § 19 lg 4 p 5 alusel.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 26.04.2023 ja 24.05.2023 otsused ning 13.06.2023 vaideotsus. Põhjendused:
7.1.Euroopa Kohus leidis otsuses asjas nr C-518/16 (p 65), et ekspordiabiks ei loeta investeeringuabi eksportivale ettevõttele, kui sellise abi andmine ei ole seotud eksporditavate kogustega. Vastustaja on varem andnud sama toetust eksportivate ettevõtete asutamiseks. Nt CBWood OÜ asutati samuti eksportiva ettevõttena, kasutades ettevõtluse alustamise toetust. Kaebaja on seatud ebavõrdsesse olukorda.
7.2.Vastustaja veebilehel ei ole avaldatud, et toetust eksportivatele ettevõtetele ei anta. Esitatud äriplaani turuanalüüsis on toodud mitmeid Eesti ettevõtteid, kas kasutavad tootmiseks puhastatud kuusevaiku. Seega kasutab ettevõte kõiki võimalusi müüa kuusevaiku mh ka Eestisse.
7.3.Kaebajal puudub otsene ja kaudne side Linnusilmapuu OÜ-ga omandisuhte muutumisest äriregistris 01.09.2022. Kaebaja on küll alustanud sama toorainet koguva ja turustava ettevõttega, kuid ei ole selles valdkonnas ettevõtjana tegutsenud alates 01.09.2022. Juhatuse liikme leping on lõpetatud.
7.4.CBWood OÜ registriaadress xxxxxxxx ei kattu ettevõtte reaalse tegevusaadressiga, milleks on xxxxxxxxx.
7.5.24.05.2023 otsus on vastuoluline. Ühelt poolt heidetakse ette valdkondliku kogemuse puudumist, teiselt poolt seotust Linnusilmapuu OÜ-ga, kes tegeleb samuti vaigu müügiga. Äriplaaniga tutvumine on pealiskaudne. Ei ole arvestatud äriplaanis väljatoodud eelkokkuleppega Tartu Ülikooliga vastava tehnoloogia väljatöötamiseks.
7.6.Kaebaja on läbinud ettevõtlusalase täiendkoolituse kohustuslikus mahus ja olemas on ka ettevõtlusalane kogemus.
7.7.Vastustaja eeldab otsuses, et kaebajal on olemas müügikokkulepped, kuid vastavalt TTTS § 19 lg 4 p-le 1 ei anta ettevõtluse alustamise toetust juba tegutseva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks. Seega on kaebajal võimatu vastata vastustaja nõudmisele teha siduvaid eelkokkuleppeid potentsiaalsete ostjatega. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja on kontakteerunud mitmete kuusevaiku toorainena kasutavate ettevõtetega ja saanud tellimused testpartiidele. Ettevõtluse alustamine on seotud äririskidega ja vastustaja poolt nõutav kindlus müügiprognooside saavutamisel on teostamatu.
5(11)
3-23-1191
7.8.Vastustaja soovitud väikeettevõtete tegevuse konkurentsianalüüsi ei ole võimalik teostada, kuna tegemist on mikroettevõtetega, kelle majandusnäitajad ja tegevus ei ole avalikult kättesaadavad.
7.9.Vastustaja ei ole arvesse võtnud alustava ettevõtte eripärasid, milleks on jooksvalt kiirete äriotsuste tegemine lähtuvalt hetke turuolukorrast, ning eeldab oma otsuses küpse ettevõtte ja ettevõtja kogemust ning kompetentsi. Kaebaja on äriplaanis välja toonud turundusspetsialisti teenuse sisse ostmise ja võimekuse teha EAS-i ekspordinõunikega koostööd välisettevõtete sisseostuteenuste juhtidega kontaktide loomisel.
7.10.Nõue, et kaebaja peaks looma endale töökoha, puudub nii vastustaja veebilehel kui ka seaduses. Arvestamata on jäetud, et kaebaja plaanib luua endale töökoha ettevõtte tegutsemise teisel aastal.
7.11.Kaebaja vähendas äriplaanis ekspordi osakaalu vastustaja antud juhise kohaselt ja muutis kontaktandmeid. Vastustaja töötaja kinnitusel olid need äriplaani ainsad vead, mis olid toetuse mitteandmise põhjuseks. Kaebaja eeldas heauskselt, et vigade parandamine toob kaasa positiivse otsuse. Lisaks kinnitas Rahandusministeerium kaebajale, et vähese tähtsusega abi andmine eksportivatele ettevõtetele ei ole välistatud, kui seda pole vastustaja sisemistes reeglites välja toodud. Vastustaja ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise tingimustes ei ole seda piirangut välja toodud. Peaaegu identses äriplaanis leidis vastustaja 24.05.2023 otsusega täiendavaid vigu, mida ei olnud varem välja toodud.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi varem välja toodud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt:
8.1.Toetuse andmisest keeldumise alus on TTTS § 24 lg 1 p 1 koosmõjus määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p-ga d. Määrus on otsekohalduv siduv õigusakt. Seega on kaebajale toetuse mitteandmisel õiguslik alus olemas ja kaebajale on õiguspäraselt keeldutud toetuse andmisest.
8.2.Kaebajal puudub ametilik töökogemus kuusevaigu tootmise alal. Töötamise register kaebajal töökogemust kuusevaigu tootmise alal ei kajasta ja ka äriplaanis ei ole kaebaja välja toonud, et tal on selles valdkonnas varasem töökogemus. Samas valdkonnas tegutseva Linnusilmapuu OÜ juhatuse liikmeks olemine ei näita veel seda, et kaebajal on olemas teadmised/oskused/kompetents kuusevaiku toota ning ta võib ka töölised palgata või osta teenust sisse isikult, kellel on vastavad teadmised ja oskused. Äriplaanis ei ole kaebaja detailselt kirjeldanud, milline on tema varasem kokkupuude kuusevaigu tootmisega, et hinnata, kas tal on endal piisavalt teadmisi ja oskusi kuusevaigu tootmiseks või peab ta palkama kedagi juurde, kes vastavaid teadmisi omab. Vastav info peaks sisalduma äriplaanis koos mõjuanalüüsiga. Vastustaja ei ole oma otsuses välja toonud, et kaebaja ettevõtluskogemus on ebapiisav. Küsimus on valdkondlikus kompetentsis.
8.3.Kuigi TTTS § 19 lg 4 p 1 järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust juba tegutseva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks, ei ole eelkokkulepete sõlmimine potentsiaalsete klientidega keelatud. Kaebaja on ise äriplaanis välja toonud, et ta on sõlmitud kahe kliendiga eelkokkulepped. Samas on eelkokkulepped äriplaanis täpsemalt lahti kirjutamata. Näiteks kellega on eelkokkulepped saavutatud ja millised on koostöötingimused (sh müügimahud ja hinnad) jms. Juhul kui ei ole konkreetseid kokkuleppeid saavutatud, siis ei ole eelkokkulepete kajastamine äriplaanis asjakohane või peaks olema täpsustus, et konkreetseid kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud/ läbirääkimised käivad vms.
8.4.Kaebaja kirjutab äriplaanis, et otseseid konkurente Eestis ei ole. Samas ei ole äriplaanis mainitud, et Eestis on ettevõte Linnusilmapuu OÜ, kes tegutseb samas valdkonnas. Ei saa
6(11)
3-23-1191
nõustuda väitega, et Linnusilmapuu OÜ majandusnäitajad ei ole avalikult kättesaadavad (https://www.inforegister.ee/16226976-LINNUSILMAPUU-OU; https://www.teatmik.ee/et/personlegal/16226976-Linnusilmapuu-O%C3%9C; https://ssb.ee/media/16226976/LINNUSILMAPUU-OU-TEGEVUSLUGU?id=2897607). Lisaks on äriregistris olemas Linnusilmapuu OÜ 2021. a majandusaasta aruanne.
8.5.Ettevõtlusega tegelemisel võib ette tulla probleeme ja ootamatusi ning kui kõik ei lähe plaanipäraselt ja koheselt ei teki müügitulu või ei teki nii suurt müügitulu, et katta turundusspetsialisti teenuse sisseostmisega seotud kulud, peab alustav ettevõte olema valmis end vajadusel ise turundama ja nähtavaks tegema. Kaebaja kirjutab äriplaanis, et müügi- ja turundustegevused ning kliendisuhtlusega seotud tegevused teostatakse ettevõtte käivitamise perioodil tasuta tegevustena ettevõtte juhi pereliikmete poolt. Kuna äriplaanis toodud turundusplaan on puudustega, siis ei ole võimalik hinnata planeeritud meetmete ja eelarve piisavust klientideni jõudmiseks.
8.6.TTTS-i eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Sellest võib järeldada, et toetuse eesmärgiks on uute töökohtade loomine, sh esmajärjekorras ettevõtluse alustamise toetuse saajale. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on aidata töötul luua endale töökoht, millega kindlustatakse endale sissetulek ja sotsiaalsed garantiid. Kuna äriplaanist puudub teave, kuidas saab kaebaja esimesel tegevusaastal ilma sissetulekuta hakkama, ei saa olla ka kindel, et kaebaja suudab tagada enda sotsiaalsed garantiid ilma täiendava abita.
8.7.Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks kaalub vastustaja kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus. Vastustaja peab äriplaani alusel veenduma, et äriplaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ja kas loodav ettevõte on jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või vastustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ja vastustajal tuleb selline taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendanud ning välja toonud äriplaani puudused, mis tingisid toetuse andmisest keelduva otsuse tegemise lisaks äriplaani suure riski tõttu. Kaebaja äriplaan ei ole piisavalt detailne ega konkreetne, mistõttu ei tekkinud vastustajal otsuses toodud põhjendustel veendumust äriplaani tegelikkuses realiseeritavuses ja äriplaan on seetõttu suure riskiga.
8.8.Kaebaja esitatud taotlusi menetlesid erinevad menetlejad, kes mõlemad jõudsid samale tulemusele, et tegemist on ekspordiga ning TTTS § 24 lg 1 ja määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d alusel toetust ei anta. Kuna tegemist on normiga, mis juba iseenesest välistab toetuse andmise, ei pidanud 11.04.2023 taotluse menetleja vajalikuks teist keeldumise alust välja tuua, kuna see ei muudaks tulemust. 02.05.2023 taotluse menetleja otsustas siiski lisaks välja tuua ka äriplaani suure riski, mille tõttu samuti TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel toetust ei anta.
8.9.Vastustaja selgitas täiendavalt 29.06.2023 vastuses kohtunõudele, et vaideotsus tehti 02.05.2023 vaides toodud argumentidest lähtuvalt, kuid ekslikult on vaide esemena toodud vastustaja 24.05.2023 otsus. Samas kõik vaideotsuse põhjendused tuginevad 02.05.2023 vaides toodud argumentidele ja põhjendavad samuti 26.04.2023 otsuses toodud asjaolusid. Vastustaja on vaideotsuse tegemisel sisuliselt arvestanud ka uusi asjaolusid, kuid jättis vaatamata sellele vaide rahuldamata. Vaideotsuse resolutsioon ja põhjendused on õiged.
7(11)
3-23-1191
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja vaidlustab otsuseid, millega jäeti talle ettevõtluse alustamise toetus määramata. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale kaks samasisulist taotlust, millest viimast oli parandatud ja täiendatud. Vastustaja tegi nende kohta kaks otsust. Vastustaja põhjendas keeldumist ekspordi mittetoetamisega, tegutseva ettevõtte mittetoetamisega ja äriplaani suure riskiga.
10.Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praeguse aja seisuga on TTTS ja määrus nr 1407/2013 kaotanud kehtivuse. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vaidlusalused haldusaktid vastasid nende tegemise ajal kehtinud õigusnormidele.
11.TTTS § 24 lg 1 p-s 1 on välja toodud, et TTTS §-s 19 sätestatud ettevõtluse alustamise toetus on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas määrusega nr 1407/2013. TTTS § 24 lg 83 välistab abi andmise määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p-s d nimetatud valdkonna ja tegevuse suhtes. Määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d järgi kohaldatakse seda määrust ettevõtjatele abi andmise suhtes mis tahes majandusvaldkonnas, välja arvatud abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Määruse nr 1407/2013 preambula p 9 selgitab, et seda määrust ei tuleks kohaldada ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi.
12.Seega välistab määrus nr 1407/2013 abi andmise ekspordiga seotud tegevuste suhtes. Lubatud on vaid ekspordieelsete uuringute või nõustamisteenuste kulude katmine, mitte aga eksporditegevuse ehk turustusvõrgu loomise ja toimimise toetamine. Vastasel juhul oleks tegemist riigiabiga ELTL art 107 lg 1 tähenduses, mis kahjustaks liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi.
13.Kuna ettevõtluse alustamise toetus on vähese tähtsusega abi ja määrus nr 1407/2013 reguleerib vähese tähtsusega abi andmist, siis järelikult ei ole kaebajal õigust toetusele, mis selle määruse regulatsiooni alla ei kuulu (vt ka konkurentsiseaduse § 33). Kaebaja on nii esialgses kui ka parandatud äriplaanis selgelt välja toonud, et ta kavatseb oma toodangut eksportida. Oluline ei ole, kui suur osa kaebaja kaubast läheb eksportimisele. Õigusnormid ei näe ette piirmäära, millest alla jääva ekspordi toetamine on lubatud. Seega on keelatud kogu ekspordi toetamine. Oluline on, et kaebaja soovib kasutada toetust oma toodete eksportimiseks. See tähendab, et kaebaja kasutaks antavat toetust liikmesriikidevahelises kaubanduses konkurentsieelise saamiseks. Sellisel eesmärgil ei ole vähese tähtsusega abi lubatud anda. Tegemist oleks riigiabiga, mis on reeglina keelatud ja millest tuleks Euroopa Komisjoni teavitada (määruse nr 1407/2013 art 3 lg 1, ELTL art 107 lg 1, art 108 lg 3). Ettevõtluse alustamise toetust ei ole ettenähtud riigiabina, vaid vähese tähtsusega abina, seega ei või selle abil toetada otsest eksporti. 8(11)
3-23-1191
14.Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, nagu oleks Euroopa Kohus 28.02.2018 otsuses asjas nr C-518/16 leidnud, nagu võiks kaebaja taotletava abiga sarnane abi mahtuda siiski vähese tähtsusega abi mõiste alla. Euroopa Kohus on vastupidi leidnud, et ekspordiabi (enne määrust nr 1407/2013 kehtinud samasisulise) määruse nr 1998/2006 kohaldamisalast väljajätmine on ELTL art 107 seisukohast põhjendatud, sest isegi väikesesummaline ekspordiabi kuulub olemuselt abi hulka, mis võib kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust, ning sellise abi andmise lubamine oleks siseturu toimimisele eriti kahjulik (otsuse p 46). Euroopa Kohus selgitas, et määrus nr 1998/2006 teeb erandi riigiabi suhtes kehtivast reeglist, mille kohaselt peab igast abist enne selle rakendamist komisjonile teatama (otsuse p 50). Samas ei tehta sellist erandit ekspordile antava abi suhtes. Seda tuleb käsitleda kui aluslepingus kehtestatud riigiabi andmise keelu põhimõtte taaskinnitamist. Seetõttu ei saa seda tõlgendada kitsendavalt (otsuse p 51). Euroopa Kohus leidis, et määruse nr 1998/2006 art 1 lg 1 p-ga d (mis on samasisuline määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p-ga d) on kooskõlas liikmesriigi normid, mis jätavad vähese tähtsusega abina käsitatava maksusoodustuse alt välja investeeringud, mis tehakse ekspordiga seotud tegevuseks kasutatavasse põhivarasse (otsuse p 58). Seega ei lugenud Euroopa Kohus lubatavaks toetada vähese tähtsusega abi arvelt ettevõtja põhivara soetamist, mida hakatakse kasutama ekspordiga seotud tegevuseks.
15.Kaebaja soovib äriplaani9 järgi soetada toetuse arvelt vaigu puhastamiseks vajalikke seadmeid ja tehnoloogiat (lk 3). Kaebaja peab oma ettevõtte klientideks kohalikke ja Euroopa Liidus asuvaid farmaatsia, toiduaine, kosmeetika ja keemiatööstuse ettevõtted, kes vajavad antud toorainet kõrgekvaliteedilise koostisosana biopõhiseid (looduslikke) lisandeid sisaldavate toodete valmistamiseks (lk 1). Ekspordi soov on näha ka äriplaani lk-del 3 ja 7. Seega soovib kaebaja soetada toetuse abil põhivara, millega hakata tootma eksportimiseks mõeldud kaupa. Ei ole oluline, et kaebaja oleks müünud kaupa ka Eesti ettevõtetele, sest äriplaani kohaselt oli kaebaja ettevõtluse eesmärgiks osa oma kaupa eksportida, st toetust oleks kasutatud tegevuseks, mille määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d välistas vähese tähtsusega abi hulgast. See tähendab, et tegemist olnuks keelatud riigiabiga. Määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d välistab ekspordi ka liikmesriikidesse, mitte üksnes kolmandatesse riikidesse. See, mida ei loeta ekspordiabi hulka, on välja toodud määruse nr 1407/2013 preambula p-s 9. Kaebaja kavandatud tegevus selle alla ei mahu, seega oli tegemist ekspordiabiga, mille andmist see määrus ei võimaldanud.
16.Asjakohatu on kaebaja viide, et ekspordiabi keeldu ei ole vastustaja sisedokumentides kehtestatud. Euroopa Liidu määrus on otsekohalduv õigusakt ja täitmiseks kohustuslik. Siseriikliku õigusakti ja veel vähem vastustaja sisedokumendiga ei saa selle kehtivust ega kohustuslikkust mõjutada. Kõik Euroopa Liidu määrusega vastuolus olevad siseriiklikud õigusaktid tuleb ülimuslikkuse põhimõttest lähtuvalt kõrvale jätta. Euroopa Liidu õigus vastupidi keelab otsekohalduvast õigusaktist tulenevaid norme siseriiklikku õigusesse ümber kirjutada.
17.Ka asjaolu, et vastustaja ei selgitanud oma veebilehel, et toetust ei anta ekspordi toetamiseks, ei õigusta toetuse määramist. Toetuse taotlejal on endal kohustus toetuse saamise tingimused endale selgeks teha. Toetuse tingimuste mittetundmine ei anna alust nõuda toetuse määramist.
18.Kohus ei välista, et Eesti riik võib olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja Euroopa Komisjoni nõusolekul kehtestanud toetusmeetmeid ka ekspordi arendamiseks/toetamiseks ja kaebajal võib olla õigus taotleda oma ettevõtluse toetamiseks abi neist meetmetest. See aga ei muuda vastustaja poolt makstavale ettevõtluse alustamise toetusele kehtivaid reegleid. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk ei ole toetada eksporti. Ettevõtluse alustamise toetus on
Vastustaja 29.06.2023 esitatud lisa „ariplaani_x_mai_2023 (2)“.
9(11)
3-23-1191
tööturuteenus (TTTS § 9 lg 1 p 9), mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks (TTTS § 2 p 1). Seega on vaidlusaluse toetuse eesmärk sotsiaalpoliitiline (töötuse vähendamine), mitte majanduslik (ekspordi arendamine).
19.Isegi kui vastustaja on varasemalt andnud ekslikult toetust ka ekspordi toetamiseks, ei anna see kaebajale õigust nõuda samal eesmärgil toetuse andmist ka temale. Kaebaja subjektiivne õigus toetuse saamiseks saab tugineda õigusaktidele, mitte vastustaja õigusvastasele praktikale. Kellelgi ei ole õigust ebavõrdsele kohtlemisele tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika laiendamist ka tema suhtes. Haldusorgani tegevus peab olema õiguspärane ja tuginema kehtivatele õigusaktidele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1). Kui haldusorgan avastab oma tegevuses vea, siis tuleb tal oma praktikat korrigeerida.
20.Seega jättis vastustaja õiguspäraselt TTTS § 24 lg 1 p 1 ja määruse nr 1407/2013 art 1 lg 1 p d alusel kaebajale toetuse määramata. Ainuüksi sellest alusest piisas kaebaja taotluste rahuldamata jätmiseks. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas kaebaja äriplaan oli suure riskiga ning kas vastustaja seisukohad äriplaani põhjendatuse ja kaebaja kogemuse osas olid õiged.
21.Kuigi vastustaja on nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele rõhutanud, et ta ei ole keeldunud toetuse maksmisest TTTS § 19 lg 4 p 1 alusel, nähtub vaidlusalustest otsustest, et tegemist oli ühe toetuse andmisest keeldumise alusega. Viidatud säte näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks. Kaebaja ei kavatsenud äriplaani kohaselt olemasolevat ettevõtet laiendada, vaid asutada uue ettevõtte. Samas võimaldavad kaebajaga seotud asjaolud järeldada muud.
22.Äriregistri andmetel oli kaebaja kuni 01.09.2022 Linnusilmapuu OÜ osanik ja kuni 06.04.2023 selle juhatuse liige10. Pärast seda võttis osaniku ja juhatuse liikme kohustused üle Y. Äriregistris oleva Linnusilmapuu OÜ 2021. a majandusaasta aruande11 kohaselt (lk 3) tegeleb äriühing põhiliselt vaigu müügiga. Seega tegeles kaebaja juba ettevõtlusega, mille alustamiseks ta soovib vastustajalt ettevõtluse alustamise toetust saada. Kaebaja eemaldus selle ettevõtte juhtimiselt alates 06.04.2023 ja esitas toetuse taotluse 11.04.2023, seega kohe vahetult. Rahvastikuregistri andmetest12 võib järeldada, et kaebaja ja Y on elukaaslased – neil on ühine laps ja nad elavad samas kohas (xxxxxxxxx). Ka Linnusilmapuu OÜ äriregistri järgseks aadressiks on xxxxxxxx. Eeltoodust võib järeldada, et Linnusilmapuu OÜ on pereettevõte, millest kaebaja püüab end näilikult distantseeruda, et toetuse taotlemise nõuetele vastata.
23.TTTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Seega ei ole selle seaduse eesmärgiks toetada igasugust ettevõtlust, vaid aidata ettevõtluse alustamise toetuse kaudu sotsiaalse riski olukorda kuuluvaid inimesi (töötuid, tööotsijaid). Olukorras, kus kaebaja juba tegeleb ettevõtlusega ja tal puudub abivajadus, ei ole tal õigust taotleda TTTS-i alusel ettevõtluse alustamise toetust. See on vastuolus toetuse eesmärgiga (TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1, § 9 lg 1 p 9).
24.Teiseks nähtub, et kaebaja perele kuuluv ettevõte juba tegutseb samas valdkonnas – kuusevaigu müügiga. Olukorda, kus kaebaja soovib asutada toetuse eest sama tegevusega tegeleva teise ettevõtte, tuleb käsitleda olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisena.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Äriregister – Linnusilmapuu OÜ“. Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Linnusilmapuu_OU-aruanne_2021“.
Vt kohtu poolt rahvastikuregistrist juurde võetud dokument „Y“ ning kohtute infosüsteemist juurde võetud dokumendid „Kaebaja andmed rahvastikuregistris“ ja „Kaebaja kontaktandmed“.
10(11)
3-23-1191
Kuigi kaebaja asutab äriplaani järgi vormiliselt uue äriühingu, võib pidada tõenäoliseks, et nende äriühingute majandustegevus hakkab toimuma ühiselt.
25.Lisaks nähtub vastustaja viitest, et kaebaja on tegev ka CBWood OÜ juures. Äriregistri andmetel13 on selle äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks Y. Samas on äriühingu äriregistri järgne aadress xxxxxxxx, mis on rahvastikuregistri järgi ka kaebaja elukoha aadress. Äriregistri järgi on äriühingu veebilehe aadressiks www.curlybirchwood.com. See aadress ei avane, kuid avaneb sarnase aadressiga veebileht https://curlybirchwood.com/our-karelian-birch-story/. Sellel veebilehel14 on kaebaja toodud välja tootmise eest vastutava isikuna. Eeltoodu näitab taaskord, et kaebaja on juba hõivatud isik, kes ei vaja abi tööturule saamiseks. Kaebaja perekonnal on kaks ettevõtet, millega kaebaja on tööalaselt seotud, mistõttu ei ole kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmine põhjendatud ei toetuse eesmärgist lähtuvalt ega TTTS § 19 lg 4 p 1 järgi.
26.Vastustaja selgitas 29.06.2023 vastuses kohtunõudele vaideotsuses tehtud eksimusi. Ilmselt tekkis vastustajal segadus asjaolu tõttu, et kaebaja esitas 02.05.2023 nii vaide kui ka uue toetuse taotluse. Kohus nõustub vastustajaga, et vaideotsuse sisust on näha, et sellega lahendati kaebaja vaie 26.04.2023 otsuse peale, kuigi vaidlustatud otsusena toodi ekslikult välja 24.05.2023 otsus. Kohus möönab, et selline eksimus ei saanud mõjutada vaideotsuse sisu ega põhjendatust. Seetõttu puudub alus vaideotsust tühistada.
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused, millega jäeti kaebajale ettevõtluse alustamise toetus määramata, on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samuti on õiguspärane vaideotsus. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
28.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, sel põhjusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, seega jätab kohus vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt kohtu poolt äriregistrist asjale juurde võetud dokument „Äriregister – CBWood OÜ“. Vt kohtu poolt tehtud väljatrükki „Curlybirchwood“.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.