Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 23. veebruar 2024, Tartu 3-23-2502 Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal omandada keevitaja eriala või alternatiivselt hüvitada kaebajale varaline kahju seonduvalt erialast ilmajätmisega Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. novembri 2023. a määrus muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
eriala omandamist. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda üksnes individuaalses täitmiskavas tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda kursustele lubamist, kui tema individuaalses täitmiskavas ei ole talle üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ette nähtud. Kaebajal on võimalik siis, kui planeeritakse praeguse täitmisperioodi lõppedes järgmise täitmisperioodi tegevusi, teha vanglale ettepanek individuaalse täitmiskava täiendamiseks ja õppima asumiseks. Halduskohus tagastas S. Matvejevi kaebuse kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud Viru Vanglale taotlust varalise kahju hüvitamiseks seoses eriala omandamise võimaldamata jätmisega, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus tagastas S. Matvejevi kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
Seoses kaebaja nõudega kohustada Viru Vanglat võimaldama omandada keevitaja eriala,
on kaebaja ise viidanud Viru Vangla 4. oktoobri 2023. a vaideotsusele nr 6-12/213-3, kus on ka vangla kaebajale põhjalikult selgitanud, kuidas ja mis tingimustel kantakse individuaalsesse täitmiskavva eriala omandamine. Ringkonnakohus nõustub kaebuse tagastamisega, kuid peab vajalikuks muuta kaebuse tagastamise alust. Olukorras, kus kaebaja individuaalses täitmiskaevas ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist ei ole vastustajal tõepoolest kohustust võimaldada kaebajale keevitaja kutse omandamist ega kaebajal vastavalt õigust nõuda seda vastustajalt. Sellest ei järeldu aga, et kaebajal puuduks kaebeõigus käesolevas asjas kohustamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. Kaebajal on siiski õigus nõuda, et kohus kontrolliks individuaalsest täitmiskavast tuleneva subjektiivse õiguse olemasolu ja vajadusel ka subjektiivse õiguse alust sätestava õigusnormi kooskõla põhiseadusega. Haldusaktist tuleneva subjektiivse õiguse olemasolu või puudumine ei pruugi olla ilmselge, mistõttu piiraks kaebeõiguse eitamine ülemääraselt isiku võimalusi kaitsta oma õigusi kaebuse esitamisega halduskohtule. Samas peab ringkonnakohus isiku õiguste riivet väheintensiivseks olukorras, kus haldusorgan on keeldunud rahuldamast isiku taotlust subjektiivse õiguse realiseerimiseks, kui kehtiv õigus sätestab subjektiivse õiguse tekkimise haldusaktist ja kehtiv haldusakt sellist õigust isikule ette ei näe. Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Kaebaja soovib realiseerida hariduse omandamise õigust, kuid individuaalne täitmiskava ei näe talle ette hariduse omandamise õigust ja kaebaja ei ole individuaalset täitmiskava vaidlustanud. Seega on individuaalne täitmiskava selles küsimuses kehtivaks haldusaktist ja kaebajal puudub tegelik võimalus haldusakti kehtivuse lõpetamiseks. Seetõttu ei mõjuta vastustaja keeldumine oluliselt kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri. Nendel asjaoludel on ilmne seegi, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuse rahuldamiseni võiks viia eelkõige see, kui VangS § 36 lg 1 osutub põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see näeb kutsehariduse võimaldamise ette juhul, kui see tuleneb kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast. Ringkonnakohus ei näe, et kaebuse asjaoludel oleks see VangS § 36 lg 1 tingimus kaebaja õigusi ülemääraselt piirav, eelkõige, et kaebajal esineks tungiv põhjus talle kutsehariduse omandamise võimaldamiseks hindamata seda küsimust koostoimes teiste individuaalse täitmiskava koostamisel lahendatavate küsimustega. Kutsehariduse omandamise võimaldamiseks tuleb kaebajal saavutada selle meetme sätestamine individuaalse täitmiskava uuendamisel. Kui kaebaja seda eesmärki ei saavuta on tal õigus vaidlustada individuaalne täitmiskava vaidemenetluses ja hiljem vajadusel kaebuse esitamisega ka halduskohtus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.