Muud › Muu

või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on Ukraina, Kiievi linna Darnõtsja Rajoonikohtu 29.11.2011 otsuse asjas nr 02/20-308/11 tunnustamine. Halduskohtu pädevuses ei ole välisriigi kohtuotsuste tunnustamine. Selleks on ette nähtud teine menetluskord (vt HKMS § 4 lg 1). Esmalt selgitab kohus, et Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (Leping) art 40 tsiviilasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas tehtud otsuste tunnustamine ja täitmine p 1 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Sama art punkt 2 kohaselt lepingupoolte territooriumil tunnustatakse erimenetluseta ka eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning teiste asutuste otsuseid tsiviilasjades, mis oma iseloomu poolest ei nõua täitmist. Eeltoodust regulatsioonist tulenevalt ei ole üldjuhul eraldi kohtuotsuse tunnustamiseks vajalik pöörduda kohtusse. Kui kaebajal on tekkinud probleem viidatud otsuse täitmisega, siis Lepingu art 41 otsuste täitmise loa taotluste läbivaatamine sätestab järgmist: 1. Otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita. 2. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta. 3. Taotluse rekvisiidid määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.