Saloni Büroomööbli AS-i kaebus tühistada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 27.11.2023 otsuse punktid 3 ja 4 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.01.2024 otsus nr 19123/268219
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Saloni Büroomööbli AS-i vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigihankes „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219) Saloni Büroomööbli AS-i pakkumuse tagasi lükkamise ja Aktsiaseltsi STANDARD pakkumuse edukas tunnistamise otsustele hanke osas 1
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – Saloni Büroomööbli AS, esindaja Mihkel Nukka Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaadi abi Mario Sõrm Kolmas isik – Aktsiaselts STANDARD, esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Liisa Levandi
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.01.2024 otsus nr 191-23/268219
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Saloni Büroomööbli AS kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.
3.Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kasuks välja halduskohtumenetluse õigusabikulud summas 1700 eurot.
4.Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Aktsiaseltsi STANDARD kasuks välja lisaks riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.01.2024 otsusega nr 191-23/268219 välja mõistetud menetluskuludele halduskohtumenetluse õigusabikulud summas 1700 eurot.
5.Punktides 3 ja 4 välja mõistmata osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.03.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) avaldas 07.08.2023 riigihangete registris (edaspidi ka registris) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219; edaspidi ka hange) hanketeate. Hange oli jagatud kaheks osaks: osa 1 – Kontorimööbel – „Kontorimööbli hankimine Paide kohtu- ja riigimaja hoonesse“; osa 2 – Pehme mööbel – „Pehme mööbli hankimine Paide kohtu- ja riigimaja hoonesse.“
2.Hankija tegi 27.11.2023 otsuse, milles mh lükkas hanke osas 1 tagasi Saloni Büroomööbli AS-i pakkumuse ning tunnistas edukaks Aktsiaseltsi STANDARD pakkumuse.
3.Saloni Büroomööbli AS (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 07.12.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija 27.11.2023 otsuse kehtetuks tunnistamist. VAKO 05.01.2024 otsusega nr 191-23/26821 jäeti vaidlustus rahuldamata (edaspidi VAKO otsus). Lisaks jättis VAKO otsusega vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis vaidlustajalt Aktsiaseltsi STANDARD kasuks välja esindajate kulu summas 1692 eurot (käibemaksuta). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Pakkumuse muutmine on pakkumuse esitamise järel keelatud ning selgituste küsimisega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Kaebaja esitatud pakkumuse lisa 11 oli vigane ning ei sisaldanud üldse andmeid pakutava sisustuse spetsifikatsiooni (pakutavate toodete) kohta, mida hankija oleks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lg 4 alusel saanud küsida. Seega oli pakkumuse tagasi lükkamine RHS § 114 lg 2 alusel põhjendatud.
3.2.Hankijale ei saa ette heita, et ta ei püüdnud avada vaidlustaja pakkumuses esitatud lisa 11 mingites muudes keskkondades, sest „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ punkti 1.4. kohaselt hankija aktsepteerib elektrooniliselt esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate. Vaidlustaja viidatud Xodo keskkond (www.xodo.com) üldlevinud .pdf formaadis dokumentide lugemiseks kasutatavate programmide hulka ei kuulu. Pealegi tuleneb vaidlustuse lisast 4 ja Hankija vastuse lisast 2, et ka Xodo keskkonnas avaneb vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 11 vigaselt (andmed puuduvad).
3.3.Pakkumuse esitamise ajal ei esinenud registris tehnilisi probleeme, mis oleks toonud kaasa olukorra, kus vaidlustajast sõltumatult pakkumuse üleslaadimise ajal oleks pakkumuse lisa 11 muutunud vigaseks.
3.4.Hankija ei pidanud andma vaidlustajale võimalust esitada pakkumuse lisa 11 uuesti. Hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, kuid see ei
2 (11)
tähenda, et pakkuja saaks esitada tagantjärele uusi andmeid. Pärast pakkumuse esitamist saab pakkuja esitada vaid selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, punkt 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, punkt 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39). Hankijal oli võimalik tuvastada vigane fail pakkumuse registrisse laadimisel ning laadida üles korrektne fail. Et vaidlustaja seda ei teinud on tema enda risk.
4.Saloni Büroomööbli AS (edaspidi kaebaja) esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtule e-kirjaga kaebuse. E-kirja manused olid esitatud linkidena, mis viis Google Drive keskkonda, kus oli näha küll nt fail „2024.01.15 Saloni kaebus.pdf“, kuid see ei olnud avatav. Failide avamiseks selgus, et need tuleb Google Drive keskkonnast täiendavalt arvutisse alla laadida. Seejuures osa faile sisaldas turbehoiatust. 16.01.2024 esitas kaebaja kaebusest versiooni, mis oli kohtule piiranguteta avatav ning kust nähtub, et kaebaja soovib VAKO otsuse ja hankija 27.11.2023 otsuse tühistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi oli õigusvastane, kuna kaebajal oleks olnud võimalik selgituste küsimisel esitada lisa 11 originaalfail, st tehniline probleem lahendada, ning see ei oleks toonud kaasa läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Põhiline vaidlusküsimus on taandatav sellele, kas olukorras, kus välistatud ei ole riigihangete keskkonna tehniline viga, pidi hankija andma kaebajale võimaluse pakkumuse selgitamiseks ning võimaldama esitada kaebajal pakkumuse lisa 11, mis ei avanenud. Hankija oleks pidanud RHS § 46 lg 1 alusel selgitust küsima ning saades hankijale lisa 11 originaalfaili siis oleks hankija saanud hinnata ja otsustada, kas kaebaja pakkumus vastab ettenähtud nõuetele või mitte. Originaalfaili andmetes on võimalik üheselt kindlaks teha, et see on koostatud 20.10.2023 kl 11.58 ehk enne pakkumuse esitamist. Sellest saab järeldada, et pakkumuse sisu, sh lisa 11 ei ole hiljem muudetud.
5.2.Kaebaja ei esitanud teadlikult pakkumuse koosseisus vigast dokumenti ning väited kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisest ei ole põhjendatud. Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa tuletada ka sellest, et kaebaja esitas pakkumuse viimasel hetkel. Kaebaja veendus enne pakkumuse registrisse laadimist, et lisad avanevad ning vastavad RHAD-le. Kaebajale ei ole teada, millal pakkumuse lisa 11 kahjustada sai. Pärast dokumentide üleslaadimist kaebaja neid ei kontrollinud, kuna selleks puudub registris vastav funktsionaalsus. Pakkuja võib usaldada registrit, mis näitas, et faili üleslaadimine õnnestus. Seega võis kaebaja ka õigustatult eeldada, et üleslaetud fail on probleemideta registrini jõudnud.
5.3.Kaebaja esitas VAKO-le asjatundja arvamuse, mis kinnitab, et vaidlustuse lisa 2 ja kahjustada saanud fail (pakkumuse lisa 11) on sama (failide HEX koodide võrdlev analüüs). Vaatamata sellele asus VAKO seisukohale, et vaidlustuse lisa 2 ja kaebaja 27.12.2023 seisukoha lisas 2 toodud spetsifikatsioonide metaandmed on erinevad. See ei vasta tõele. Mõlemate failide metaandmete kohaselt on need loodud 20.10.2023. a kl 11.58 ja need on mahuga 3,8 MB. Seega on vaidlustuskomisjon selgelt eksinud oluliste asjaolude tuvastamisel ning järeldanud ebaõigesti, et nende failide loomise kellaaeg ja suurus on erinevad. Tegelikult on mõlemate failide metaandmed samad.
5.4.Hankija, jättes kasutamata võimalused kaebaja pakkumuse tehnilise küsimuse lahendamiseks, rikkus hankemenetluse üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab vastustaja riigihanke korraldamisel tegutsema proportsionaalselt (RHS § 3 punkt 1) ja sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel (RHS § 3 punkt 5). Rahandusministeeriumi 3 (11)
Infotehnoloogiakeskuse hinnang ei välista, et probleemi vaidlusaluse faili (täielikul) avamisel põhjustas tehniline rike, mida ei saanud pakkuja mõjutada. Pakkumuse laadimisel kinnitas infosüsteem, et faili üleslaadimine õnnestus. Seetõttu sai ka kaebaja usaldada, et üleslaetud dokument on probleemideta registrini jõudnud. Kaebajal ei ole kohustust registrisse üles laaditud faile uuesti enda arvutisse laadida. Dokumentide kontrollimise nõuete ei tulene ka registri kasutusjuhendist. Seejuures tuleb tähele panna ka seda, et Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia e-kirja alusandmed ei ole kontrollitavad ega jälgitavad ning ühti serveri logifaili ei ole esitatud. Ka tuleb tähele panna, et Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus vastutab Riigihangete registri info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja haldamise eest. Sellest järeldub, et keskuse ülesandeks on tagada registri töö tõrgeteta toimimine, millest tulenevalt on inimlikult arusaadav, miks keskuse esindaja ei soovinud anda ennast süüstavat arvamust. Kui ta oleks seda teinud, siis ta oleks pidanud kritiseerima enda tehtud tööd, mida inimlikust vaatest keegi võimaluse korral ei teeks. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnang enda loodud süsteemi toimivuse õigustamiseks on seega ilmselgelt ebaobjektiive ja seetõttu ebausaldusväärne. Peale selle väärib tähelepanu, et kõnealusest kirjast ei ole võimalik tuvastada, kes selle on koostanud.
5.5.Riigihangete registris pakkumuse esitamist saab võrrelda menetlusdokumendi esitamisega etoimiku kaudu. Kui lepinguline esindaja või kohus laeb e-toimikusse ülesse dokumendi ja allkirjastab e-toimikus, siis praktikas ei laeta enne esitamist e-toimikus loodud digikonteinerit tagasi alla arvutisse, vaid esitatakse otse adressaadile. Kasutaja võib e-toimiku IT-süsteemi usaldada, et sinna üleslaetud fail avaneb ja selle eraldi uuesti allalaadimine ei ole enne esitamist vajalik.
6.Vastustaja (hankija) seisukoht
6.Hankija seisukoht
6.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja pidi pakkumuse koosseisus esitama lisas 11 pakkumuse põhisisu, st iga pakutava mööblieseme kohta mõõdud, kirjelduse, viimistluse, tootja ja pildi. Samuti ei saa olla vaidlust, et hankija märkis RHAD-is, et aktsepteerib pakkumuse esitamisel kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate. Hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi põhjusel, et pakkumuse koosseisus esitatud lisa 11 fail oli rikutud ning see ei avanenud vaatamata hankija pingutustele. Sel põhjusel ei saanud hankija ka kontrollida pakkumuse vastavust. Tegemist on sisulise kõrvalekaldega, millele RHS § 46 lg 4 ei kohaldu ning pakkumus tuleb RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.
6.2.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et riigihangete registris oli kaebaja pakkumuse esitamise ajal tõrge. Tegemist on paljasõnalise väitega. VAKO pöördus vaidlustusmenetluses Rahandusministeeriumi, kes on riigihangete registri vastutav töötleja, poole päringuga ning Rahandusministeeriumi vastusest ei nähtu, et tegemist oleks olnud tehnilise tõrkega. Rahandusministeerium selgitas, et faili mitteloetavus võis tekkida kas põhjusel, et lisa 11 oli juba üleslaadimise alustamisel vigane või sai lisa 11 kahjustada teekonnal pakkuja brauseri ja veebiserveri vahel. Et tegemist ei olnud riigihangete registri tehnilise tõrkega kinnitab ka asjaolu, et ühegi teise kaebaja esitatud dokumendi avamisega probleeme ei esinenud.
6.3.Kaebaja rikkus pakkumuse esitamisel jämedalt oma hoolsuskohustust ning kaebaja vastutab pakkumuses tehtud vigade eest ise. Kaebaja enda sõnul on ta esitanud erinevates riigihangetes osalemiseks sadu pakkumusi, mistõttu ei saa kaebaja hoolduskohustuse rikkumist leevendada ka väitega, et tal puuduvad kogemuse riigihangete registri kasutamisel. Kaebaja ei ei veendunud enne pakkumuse esitamist ega pärast seda, et lisa 11 on korrektne. See, et lisa 11 ei pruukinud 4 (11)
olla vigadeta, pidi kaebajale kui kogenud riigihangetes osalejale, olema ilmne juba asjaolust, et riigihangete registrisse üles laetud lisa 11 suuruseks oli 898.69 KB. See on aga kordades vähem, kui kaebaja väidetav nn originaalne fail, mille suuruseks on kaebaja väitnud olema 3.58 MB.
6.4.Kaebaja väide, et riigihangete registris ei ole võimalik esitatud dokumente kontrollida on ebaõige ning vastuolus riigihanke registri kasutujuhendiga. Kaebaja oleks saanud lisa 11 rikutuses veenduda lihtsasti, kui oleks selle avanud kas riigihangete registri vastaval väljal, kuhu ta dokumendi üles laadis, või avades selle tema poolt allkirjastatud pakkumuse konteineris. Kaebaja kumbagi ilmselt ei teinud, kuna pakkumus esitati minut enne pakkumuse esitamise tähtaega. Ehkki RHS ei keela pakkumuse esitamist viimasel minutil, kuid sellega võttis kaebaja enda kanda riski, et ta ei suuda sellises ajaraamis täita oma hoolsuskohustust – veenduda, et kõik dokumendid saavad korrektselt esitatud. Seejuurees on tähelepanuväärne, et kaebaja hinnangul saab tema hoolsuskohustust sisustada riigihangete registri kasutusjuhendi kaudu. Kui see nii on, siis tekib küsimus, miks kaebaja juhendit ei järginud. Kasutusjuhend soovitab alustada pakkumuse koostamist aegsasti ning arvestada, et failil üleslaadimine võtab aega 6 minutit. Nendest nõuetest kaebaja kinni ei pidanud, st kaebaja rikkus hoolsuskohustust. Praegusel juhul püüab aga kaebaja oma hoolsuskohustuse piiritleda sellega, et tema hoolsuskohustus on üksnes pakkumuse failid komplekteerida.
6.5.Asjaolust, et pärast lisa 11 üleslaadimist tekkis väljale roheline märge, ei saa teha järeldust, et lisa 11 oli korrektne ja vigadeta. Registris tekib kaebaja viidatud „roheline märge“ siis, kui tingimuse juures on kõik nõutavad valikud teostatud või on pakkuja RHAD tingimusele vastamiseks üles laadinud dokumendi, kui hankija oli sellise dokumendi esitamist nõudnud. See tähendab, et register ei kontrolli ega peagi kontrollima, millise sisuga on pakkuja üles laetud dokument või kas see on terviklik ja vigadeta või mitte.
6.6.Õige on kolmanda isiku VAKO menetluses esitatud väide, et ei ole võimalik enam tuvastada, milline pidi olema selle lisa 11 sisu, mille kaebaja hankijale oma pakkumusega edastas. Samamoodi nähtub vaidlustusmenetluses Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt saadud teabest, et kaebajal oli vähemalt kaks versiooni lisast 11, mille ta mõlemad riigihangete registrisse üles laadis, kuid milledest esimest ta ei salvestanud. VAKO otsus tugineb asjakohaselt olemasolevale kohtupraktikale, mis toetavad hankija otsust, et praegusel juhul ei saanud ta RHS § 46 lg 4 alusel tagantjärgi aktsepteerida, et kaebaja esitaks oma pakkumuse põhisisu uuesti.
6.7.Kaebaja väited, et hankija rikkus RHS § 3 p-s 1 ja § 3 p-s 5 sätestatut ega soovinud „ilmset tehnilist küsimust lahendada“, on ebaõiged. Hankija püüdis kaebaja esitatud lisa 11 avada IT tehnilise toe spetsialistide abiga. Vaidlustusmenetluses lähtus hankija vaidlustuses esitatud „soovitusest“ püüda lisa 11 avada programmis Xodo. Küll aga oli sellegi tulemiks, et lisa 11 oli olulises osas loetamatu ega võimalda pakkumuse vastavust kontrollida. Asjaolu, et kaebaja pakkumus oli kolmanda isiku pakkumusest soodsa ei tähenda, et hankija oleks pidanud mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistama. Hankija ei saa pakkumuse mittevastavusele vaadata läbi sõrmede. Haldus- ja kohtupraktikas on arvukalt juhtumeid, milles mõni pakkuja selgitab, et kuivõrd tema pakkumus oli X eurot soodsam, kui mõni teine pakkumus, või mingil muul põhjusel „parem“, siis peaks hankija pakkumuse mittevastavusele läbi sõrmede vaatama. Küll peitub aga tõde selles, et ka värskemas kohtupraktikas on rõhutatud, et mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamist ei saa õigustada asjaolu, et pakkumuse maksumus oli kõige madalam.
6.8.Kui lähtuda kaebaja RHS-i arusaamast, siis tähendaks see seda, et mistahes pakkuja saaks nõuda oma pakkumuse selgitamist RHS § 46 lg 4 alusel, kui ta on midagi juba esitanud. Seejuures ei ole oluline, mida ta esitas. Nii võinuks kaebaja sama hästi esitada lisa 11 ka tühja .pdf dokumendina ja asuda hiljem väitma, et kuna ta „midagi“ esitas, siis peaks hankija laskma hiljem 5 (11)
„selgitusega“ lüngad täita. Sellise tõlgenduse kohaselt oleks tühja paberi või puudulikud andmed esitanud pakkuja paremas seisus, kui pakkuja, kelle pakkumuses on kõik nõutavad andmed esitatud, kuid millest nähtub nn sisuline kõrvalekalle. Seetõttu ei ole kaebaja tõlgendus ka RHSiga kooskõlas.
7.Kolmanda isiku seisukoht
7.1.VAKO otsus on õiguspärane ning selle ja hankija otsuse tühistamiseks ei ole alust. RHS § 46 lg 1 ei kohusta hankijat küsima pakkumuse kohta selgitusi, kui pakkumuse koosseisus oleva dokument ei avane. Kui hankija oleks vaidlustajal lubanud käituda tema soovitud viisil, siis oleks hankija aktsepteerinud sisulisel uue pakkumuse esitamist, mis ei ole aga lubatav. Kaebaja rikkus pakkumust esitada oma hoolsuskohustust ega ole esitanud ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, milline oleks olnud spetsifikatsiooni dokumendi sisu, kui see poleks kahjustunud. Seda, et kaebaja väidetavalt ise dokumendi sisu olemasolus enne üleslaadimist veendus, ei ole võimalik tagantjärele kontrollida. Küll aga on kaebaja kinnitanud, et peale üleslaadimist dokumenti üle ei vaadatud. Vaidlustusmenetluses esitatud Süsteemitugi OÜ hinnang kinnitab, et pakkumuse koosseisus esitatud faili metaandmete puudumise tõttu pole seda tehniliselt korrektselt võimalik muu failiga võrrelda.
7.2.Jääb arusaamatuks, millised kaebaja väiteid jäid VAKO-s tähelepanuta. VAKO on põhjendanud, miks ei pidanud hankija andma kaebajale võimalust pakkumuse esinevat sisulist puudust selgituste andmise kaudu kõrvaldada. Pakkumuse täiendamise lubatavust ei hinnata lähtudes pakkuja eeldatavast tahtest, motiivist või teadmisest. Tulenevalt riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja riigihangete korraldamisele kohalduvatest reeglitest ei hinnata pakkumusi selle põhjal, mida ettevõtja tahtis pakkumuse koosseisus esitada, vaid mida pakkumuses päriselt esitati. Samuti ei oma tähtsust, kas pakkuja esitas pakkumuse koosseisus sisutühja faili teadlikult või seetõttu, et ta enne pakkumuse lõplikku esitamist esitamisele minevaid dokumente üle ei kontrollinud. Risk, et pakkumus lükatakse tagasi, on mõlemal juhul pakkuja kanda.
7.3.Kaebaja tõlgendus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangust on ebaõige. Kaebaja viitab, justkui oleks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus väitnud, et vaidlusaluse faili avamisega seotud tehniline rike on midagi, mida ei saanud pakkuja mõjutada. Seda viidatud vastusest ei nähtu. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on toonud välja kaks potentsiaalset seletust sellele, kuidas sai registrisse jõuda vigane fail. Küll aga pole antud olukorrale muid hinnanguid ega kommenteeritud faili avamisega seonduvat. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vastus kinnitab üheselt vaid seda, et registri keskkonnas ei ole olemas sellise sisuga spetsifikatsiooni faili, mille kaebaja on vaidlustusega koos esitanud, mis tähendab, et selle sisu kadus igal juhul enne registri failiserverisse jõudmist ning seega oli kaebajal reaalne võimalus enne pakkumuse esitamist registri keskkonnas kontrollida seal nõuetekohase faili olemasolu (mh märgata, et registrisse jõudnud faili suurus on üksnes 898,69 KB, see sealt alla laadida ning tuvastada, et fail ei avane ja/või sellele puudub sisu). See, et register andis kaebaja sõnul dokumendi üleslaadimisel „rohelise“ märke, ei tähenda, et register suudaks kontrollida, kas üleslaetava dokumendi sisu on selline, nagu pakkuja on soovinud. Seda ei saanud kaebaja kogenud pakkujana ka eeldada.
7.4.Kaebaja seisukoht, et hankija oleks pidanud tegema omalt poolt kõik selleks, et faili puudutav tehniline viga kõrvaldada, ei ole põhjendatud. Pakkumuse korrektne esitamine on pakkuja, mitte hankija vastutusalas. Vastustaja on selgitanud, et püüdis faili avada IT tehnilise toe spetsilistide abiga, kuid see ei olnud nende hinnangul avatav. Samas on selge, et isegi kui fail oleks õnnestunud avada (nt oleks vaidlustaja palunud faili avada ebastandardse Xodo keskkonna kaudu), ei oleks selles olnud sisu, mille põhjal pakkumuse vastavust hinnata. Seega ei ole vahet, kas fail avanes 6 (11)
või mitte, kuivõrd selles puudusid andmed kaebaja pakutavate toodete kohta. Ka registri kasutustingimustes tuuakse selgelt välja, et registri vastutav töötleja ei vastuta registrisse sisestatud andmete ja üleslaaditud failide sisu eest (kasutustingimuste p 6.3). Kui kaebaja otsustas võtta selle riski ning pakkumuse dokumente eraldi mitte üle kontrollida, ja seda sõltumata sellest, et ka dokumendi registrisse üleslaadimise järgselt oli näha, et faili maht kajastub oluliselt erinevana selle faili omast, mida kaebaja väidetavalt soovis esitada, siis tuleb kaebajal kanda ka sellest tulenevaid tagajärgi.
7.5.VAKO ei ole teinud faktiliste asjaolude tuvastamisel olulist viga. Kaebaja väidab, et VAKO eksis väitega, et vaidlustuse lisas esitatud faili ja kaebaja 27.12.2023 seisukoha lisas 2 toodud spetsifikatsioonide metaandmed on erinevad. VAKO on selle asjaolu tuvastanud korrektselt. Avades kaebaja esitatud vaidlustuse lisa 2 metaandmed, nähtub sealt vastavalt VAKO otsuses märgitule faili loomise ajana 20.10.2023 10:58 ja faili suurusena 3,59 MB. Samas võib VAKO otsusest järelda, et faili loomise aeg ei ole asja lahendamisel omanud määravat tähtsust, sest dokumendi metaandmed on muudetavad ja ka teistest vaidluse asjaoludest tulenevalt saab asuda seisukohale, et pakkumuses puuduoleva lisa tagantjärele esitamine ei oleks olnud lubatav.
7.6.E-toimiku analoogia ei ole käesoleva vaidluse lahendamise kontekstis asjakohane. Vaidlus puudutab riigihankemenetlust, mitte kohtudokumentide esitamist. Pealegi on ka kohtusse etoimiku kaudu menetlusdokumendi esitamisel menetlusosalise kohustus kontrollida, et dokument on tõesti süsteemi laetud. Kui esineks dokumendis samasugune puudus, nagu on kaebaja poolt esitatud dokumendis, ei loetaks seda ka kohtumenetluses nõuetekohaseks ja menetlusosaline ei ole järginud menetlustähtaega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning hankija ja kolmanda isiku menetluskulud osaliselt kaebaja kanda. Asjaolu, et kaebaja pakkumuse maksumus oli kolmanda isiku pakkumusest madalam ei anna kaebajale õigust nõuda, et hankija rikuks RHS-ist tulenevaid nõudeid ning asuks tema nõuetele mittevastavat pakkumist nõuetele vastavaks vormima. Hankija peab käituma läbipaistvalt, kooskõlas enda kehtestatud reeglite ja RHS-ga, mistõttu võib see tuua kaasa ka olukorra, kus majanduslikult soodsam pakkumus tuleb kõrvale lükata ning sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle pakkumus ei olnud majanduslikult kõige soodsam.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja pidi pakkumuse koosseisus esitama lisa 11, kus on esitatud pakkumuse põhisisu, st iga pakutava mööblieseme kohta mõõdud, kirjeldus, viimistlus, tootja ja pilt. Pakkumuse esitamise ettepaneku punkti 1.4. kohaselt aktsepteeris hankija elektrooniliselt esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate. Kaebaja esitas lisa 11 .pdf formaadis ning selle avamisel tuli märge „There was an error opening this Document. The file was damaged and could not be repaired.“ Kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud lisa 11 oli vigane ning isegi kaebaja pakutud Xodo keskkonnas dokumendi avanemisel ei sisaldanud see nõutud andmeid. Kaebaja ei kontrollinud pärast dokumentide registrisse laadimist, kas kõik dokumendid on avatavad ning vigadeta. Vaidlus taandub seega küsimusele, et kas sellises olukorras, kus kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud lisa, mis pidi sisaldama pakkumuse põhisisu, on vigane, oleks hankija pidanud kaebajale andma võimaluse asendada pakkumuse koosseisus olev vigane fail korrektse failiga ja viima 7 (11)
pakkumuse hindamise läbi uue faili alusel. Kohtu hinnangul on VAKO ja hankija mõlemad õiguspäraselt leidnud, et RHS § 114 lg 2 kooskõlas RHS § 46 lg-ga 1 ning riigihanke üldpõhimõtted seda ei võimalda. Kohus nõustub VAKO otsuse1 ja hankija vaidlustatud otsuse2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid seisukohti täismahus korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kohus peatub siiski pikemalt peamistel vaidlusteemadel ja vastab kaebaja väidetele.
10.RHS § 114 sätestab regulatsiooni pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ning selle paragrahvi eesmärgiks on pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu tagada riigihanke üldpõhimõtete – võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte – realiseerimine. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel ja pakkumuse kontrollimisel võrdsed võimalused. Kokkuvõttes peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega kui hankija nõudis pakkumuse koosseisus lisa 11, milles on toodud esitatud pakkumuse põhisisu, st iga pakutava mööblieseme kohta mõõdud, kirjeldus, viimistlus, tootja ja pilt, esitamist, on ta vastavat tingimusega ka ise rangelt seotud.
11.Ehkki osaliselt võib nõustuda kaebajaga, et teatud juhtudel on hankijal võimalik paluda pakkujal pakkumust täpsustada, siis ei laiene see õigus nendele juhtudele, kui pakkumuses esinevad sisulised puudused, ehk pakkumus ei vasta RHAD-ile. Samuti ei laiene see olukordadele, kui pakkujalt selgituste küsimine ole vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ega riigihanke läbipaistvuse või kontrollitavuse põhimõtetega. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika, mis omakorda tugineb RHS-i aluseks oleval Euroopa Liidu riigihankedirektiive tõlgendaval Euroopa Kohtu praktikal, mille kohaselt ei pruugi pakkumusest teatud andmete puudumine tingimata tähendada, et tegemist on sisulise puudusega, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-13, punkt 21.4). Nimelt ei ole keelatud see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C336/12: Manova, punkt 32; otsus asjas C-378/14: Esaprojekt, punkt 38). Siiski ei tohi sellise parandamise või täiendamisega kaasneda tegelikult uue pakkumuse esitamist (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-523/16 ja C-536/16: MA.T.I. SUD, punktid 39, 50 ja resolutsioon). Hankija peab hoolt kandma, et hankemenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut sellise tagantjärele paranduste tegemise või täiendamise võimaluse saanud pakkujat on alusetult koheldud teistest soodsamalt. Sellepärast saab aktsepteerida üksnes selliste andmete või dokumentide täpsustamist või täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-336/12: Manova, punktid 36, 37, 39; otsus asjas C-387/14: Esaprojekt, punktid 39–40). Seetõttu ei ole lubatav selgituste küsimise kaudu kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, st selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise. Sellisel juhul on hankija kohustatud pakkumuse tagasi lükkama. Kaebaja pakkumuses ei sisaldunud ilmseid ebatäpsuseid või vigasid, vaid sisuliselt lisa 11 puudus. Nimelt ei saa olla vaidlust, et lisaks sellele, et osa lahtreid olid lihtsalt loetamatud, siis olid puudu ka fotod. Kuna lisa 11 viimased read olid nii loetamatud kui ka ilma fotodeta3, siis ei oleks olnud hankijal võimalik kuidagi tuvastada pakkumuse sisu.
Dtl 229–247 Dtl 45–47
Dtl 103–109
8 (11)
12.Kohus nõustub VAKO otsuse punktides 8 ja 12.3 märgituga, et kui faili ei saa avada, siis on see samaväärne selle esitamata jätmisega ning vigase faili asendamine oleks käsitatav pakkumuse muutmisena. Vaidlustatud hankija otsusest nähtub, et avamatut lisa 11 püüti avada IT tehnilise toe abiga, kuid ka neile oli fail avamatu. RHS § 114 lg-st 2 ei saa teha järeldust, et hankijal on pakkumuste hindamisel kohustus viia läbi põhjalik uurimine. Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andamete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Sel põhjusel on kohtu hinnangul täiesti asjakohatu ka kaebaja väide, et pakkumuse koosseisus olnud rikutud fail võib olla avatav internetist vabavarana kättesaadavas Xodo keskkonnas. Sellist märget ei olnud ka kaebaja pakkumuses. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija või tema IT tugi tõmbaks endale arvutitesse alla erinevaid vabavara programme, et siis nende vahendusel dokumente avada. Pakkuja kohustus on tagada, et tema dokumendid oleksid avatavad üldkasutatavate programmide abil.
13.Kohus nõustub VAKO-ga, et vaidlustuse lisast 4 ja hankija vaidlustuse vastusest 2 nähtub, et ka Xodo keskkonnas avaneb lisa 11 vigaselt. Kaebaja ei väida, et temal oleks Xodo keskkonnas avanenud lisa 11 korrektselt ning kõikide andmetega. Kohus märgib, et kasutades internteist vabalt kättesaadavaid vabavara programme võtab kaebaja teadliku riski, et nt Excel tabelist või wordi andmete konverteerimine .pdf faili võib ebaõnnestuda, kuivõrd eesti keel kasutab tähti, mida muu maailm ei tunne.
14.Kaebaja esitas koos vaidlustusega lisa 24, mis on väidetavalt riigihangete registrisse üles laetud lisa 115. Tegemist on kaebaja või tema esindaja arvutis oleva failiga, mitte riigihangete registrist alla laetud failiga. Selle metaandmed on järgmised: 3,59 MB (3 764 378 bytes); loomise aeg 20.10.2023. Riigihangete registrist kaebaja poolt vaidlustuse lisas 4 alla laetava dokumendi suurus on aga kõigest 898,69KB6. Sellega seoses pöördus VAKO asjaolude selgitamiseks ka Rahandusministeeriumi poole, kes selgitas7, et kaebaja laadis esimest korda 20.10.2023 loodud lisa 11 registrisse juba kell 11.47, kuid jättis selle salvestamata (faili suurus oli 731,50 KB ehk 749 061 bytes’it). Uuesti laadis kaebaja lisa 11 registrisse aga 11.58 ning siis oli faili suuruseks 898,69 KB ehk 898 692 bytes’it. Seega ei saa olla vaidlust, et pakkumuses esitatud dokument ei saa olla samane ei kell 11.47 registrisse alla laetud dokumendiga, kuna 11.58 loodud dokument ei saanud sel ajal olemas olla, ega ka mitte selle dokumendiga, mille kaebaja esitas vaidlustuse lisas 2, kuna dokumentide suurused on diametraalselt erinevad. Kuna dokumentide metaandmed on sedavõrd ajas muutuvad, siis isegi kui hankija oleks kaebajalt selgitusi küsinud, siis ei oleks hankija saanud veenduda, et kaebaja esitatav lisa on just see, mis esitati pakkumuse koosseisus. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on RHS § 114 lg 2 ja § 46 lg 4 eesmärgiks kõrvaldada üksnes n-ö vähetähtsad puudused. Praegusel juhul soovib aga kaebaja, et hankija oleks pidanud tal võimaldama pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitada pakkumuse põhisisu.
15.Kohus nõustub VAKO-ga, et Süsteemitugi OÜ hinnangut ei saa pidada ekspertarvamuseks. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Samuti nõustub kohus VAKO-ga, et Süsteemitugi OÜ hinnanguga ei ole võimalik tõendada, et pakkumuse koosseisus olnud rikutud fail on samane vaidlustuse lisas 2 esitatuga, seda enam, et vaidlustuse lisaks 2 olnud faili suurus on 3,8 MB-d, ent nt 11.47 riigihangete registrisse alla laetud ja mitte salvestatud ning esitamata fail on oma suuruselt palju lähedasem pakkumuse koosseisus esitatud rikutud failile. Ka Süsteemitugi OÜ toob oma hinnangus välja, et: „metaandmed ei ole korrektselt loetavad ega kättesaadavad. Pdf-i
Dtl 48–54 Vaidlustuse punkt 3.3
Vaidlustuse lisa 4
Dtl 205–212
9 (11)
diagnostika kohaselt on see saanud kahjustada, mille tõttu on osad andmed (sh täielikud metaandmed) puudu. Seetõttu ei ole metaandmete alusel võimalik pdf dokumente tehniliselt korrektselt võrrelda.“. Kohtu hinnangul ei saa ka HEX koodide võrdlusest järeldada, et tegemist on identsete dokumentidega, kuna mõlema faili 1/3 koodidest on identsed. Asjaolu, et vaidlustuse lisa 2 ja pakkumuse lisa 11 osas on tegemist sama .pdf algfailiga ei tähenda, et ka lõppfail oleks sama.
16.Seega ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, kas pakkumuse koosseisus esitatud lisa 11 oli sama dokument, mille kaebaja esitasu vaidlustuse lisana 2.
17.Kaebaja väited, et ju oli pakkumuse esitamise ajal riigihangete registris tehniline tõrge, ei ole kuidagi tõendatud. Kohtu hinnangul tõendab Rahandusministeerium Infotehnoloogiakeskuse ekiri VAKO-le, et tõrget registris ei olnud. Kohtu hinnangul muudab tõrke olemasolu pakkumuse esitamise ajal eluliselt ebausutavaks ka tõik, et kõik ülejäänud kaebaja esitatud dokumendid avanevad ning nendega probleeme ei ole. Võttes aluseks kaebaja väited, mille kohaselt oli riigihangete registrisse alla laetava faili suurus 3,58 MB, mis aga registrisse laadimise järgselt oli oluliselt väiksem, siis oleks kaebaja elementaarset hoolsuskohustust täites pidanud mõistma, et pakkumuse ühe olulisima failiga on selle allalaadimisel midagi juhtunud. Asjaolust, et lisa 11 laadimine registrisse õnnestus, ei saa teha järeldust, et fail ei võinud olla vigane juba enne selle registrisse laadimist. Ehkki kaebaja püüab luua narratiivi, mille kohaselt ei ole ta kohustatud kontrollima üles laetud dokumentide kvaliteeti ja sisu ning register seda üldse ei võimalda, siis on need väited hankija kohtumenetluses ümber lükanud ning kaebaja väiteid ei toeta ka registri kasutujuhend. Kohus märgib, et kaebaja asus pakkumist esitama vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaega (kaebaja lõi väidetavalt pakkumuse lisa 11 alles 2 minutit enne pakkumuse esitamise tähtaega)8, mistõttu ei olnud kaebajal ka reaalselt aega, et pakkumuse faile registrisse laadimise järgselt ka kontrollida. Isegi kui kaebaja oleks vigase faili avastanud, siis peab kohus eluliselt ebausutavaks, et kaebaja oleks suutnud probleemi kõrvaldada ning nõuetele vastava pakkumuse tähtaegselt esitada. Seega nõustub kohus, et kaebaja rikkus pakkumuse esitamisel pakkuja hoolsuskohustust ning see ei saa tuua kaasa olukorda, kus hankija hoolsuskohustus selle võrra suureneks.
18.Kaebaja tõi välja, et praegune olukord on sarnane e-toimikus dokumentide esitamisega. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd kohtumenetlus ja riigihankemenetlus ei ole omavahel võrreldavad. Seega jätab kohus kaebaja vastavasisulised väited tähelepanuta.
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija lükkas kaebaja pakkumuse põhjendamatult tagasi ega andnud võimalust pakkumuse täpsustamiseks. Pakkumuse täpsustamine oleks tähendanud uue pakkumuse esitamist, mis oleks omakorda toonud kaasa läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.
20.Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
21.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
Info on kättesaadav riigihangete registrist 10 (11)
menetluskulud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kaebajal lisaks VAKO otsusega välja mõistetud vaidlustusmenetluse menetluskuludele kanda ka halduskohtumenetluses tema vastaspoole menetluskulud, mille jaotamisel võtab kohus arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust ja menetlustoimingute arvu.
22.Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
23.Hankija taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3192 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole hankija menetluskulude väljamõistmine kaebajale välistatud, kuna kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena, kuna riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, punkt 33 ja 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punktid 30-31). Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et hankija menetluskulud tuleb jätta koguulatuses hankija enda kanda. Kohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt hankija kasuks välja menetluskulud summas 1700 eurot, mis vastab kolmanda isiku vaidlustusmenetluse menetluskulule.
24.Samuti tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku kohtumenetluses kantud kulud. Kolmas isik taotleb kulude hüvitamist summas 4446 eurot (käibemaksuta), millest halduskohtumenetluse kulud on 2754 eurot ning 1692 eurot on VAKO menetluse kulud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis üldjuhul ei peaks VAKO menetlusega võrreldes kohtumenetluses kulud tõusma. Kuna kohus VAKO otsust ei muuda, siis tuleb kaebajale lisaks vaidlustusmenetluses välja mõistetud kuludele hüvitada täiendavalt kohtumenetluses kantud kulud 1700 euro ulatuses. Kohtule ei nähtu, et vaidluse põhiküsimus oleks muutunud sedavõrd, et õigustada õigusabi teenuse osutamist varasema 9 tunni ja 28 minuti asemel 15 tundi ja 30 minutit. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.