Rahvastik › Kodakondsus

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti ühe aasta, kaheksa kuu ja nelja päeva pikkune vangistus. 26.05.2010 mõisteti X süüdi selles, et ta püüdis kauplusest varastada 198,80 Eesti krooni väärtuses juustu, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Asja arutati lühimenetluse korras ning kohus mõistis talle lõplikuks karistuseks 20 päeva pikkuse vangistuse. 15.12.2010 mõisteti X süüdi selles, et ta omandas suures koguses fentanüüli sisaldavat pulbrit ja hoidis seda enda valduses. Asja arutati kokkuleppemenetluse korras. Kohus mõistis talle karistuseks nelja kuu pikkuse reaalse vangistuse ning ühe aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolme aasta pikkuse katseajaga. 17.10.2011 määrusega pikendati Xle määratud katseaega kahe kuu võrra. Aastatel 2009–2017 on Xt karistatud kaheksal korral ühistranspordiseaduses (ÜTS), kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses (NPALS), ühel korral karistusseadustikus (KarS) ja ühel korral liiklusseaduses (LS) sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Seitsme väärteo andmed on kantud karistusregistri arhiivi, kuid viie väärteo eest mõistetud rahatrahve ei ole X tasunud. Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on iga riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega kaasnevad teatavad eesõigused, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seejuures on seadusandja sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, välja arvatud erandkorras. Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad kõnealused kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. Ehkki X karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, arvestab VV erandi tegemise võimalikkuse hindamisel X süütegude laadi ja korduvust ning karistatuse kustumisest möödunud aega. VV on hinnanud asjaolu, et X on toime pannud kuus kuritegu, millest üks seisnes kannatanule üliraskete kehavigastuste tekitamises, mis pandi toime grupis ja sissetungimisega võõrasse valdusse, ning üks suures koguses narkootilise aine omandamises ja hoidmises. Neljal korral varastas või omandas ta võõrast vara. X on lisaks pannud toime kaksteist väärtegu. Kaheksal korral sõitis ta ühissõidukis piletita, ühel korral omas narkootilist ainet, ühel korral oli tarvitanud narkootilist ainet, ühel korral pani toime pisivarguse ja ühel korral jättis kaassõitjana kinnitamata turvavöö. VV on hinnanud asjaolu, et X on toime pannud äärmiselt ühiskonnaohtliku iseloomuga kuriteo. Ta peksis huligaansel ajendil põhjuseta teist inimest, lõi teda korduvalt jalgadega, tekitades kannatanule üliraskeid kehavigastusi. Kuigi ta oli esimese kuriteo toimepanemise ajal alaealine, pidi ta aru saama oma tegevuse tagajärgedest. Lisaks ei pöördunud X õiguskuuleka elu poole, vaid jätkas ka täisealisena kuritegude toimepanemist, sh pani ta toime rahvatervisevastase süüteo, mis seisnes selles, et ta omandas ja hoidis enda valduses suurt kogust narkootilist ainet, s.o enam kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Narkootilise aine omamise ja tarvitamisega on seotud ka kaks tema toime pandud väärtegu. X leiab oma vastuses Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), et viimased 13 aastat on tema eluviis olnud lojaalne ja ta on kõik oma rahalised kohustused täitnud. Asjaolu, et 2010 septembris leiti tema juurest suures koguses narkootilist ainet, et ta on aastatel 2009– 2017 toime pannud kaksteist väärtegu ja et talle väärtegude toimepanemise eest mõistetud trahvid on suures osas

tasumata, ei kinnita X kirjas toodud väidet. X kirjutab, et kõik tema sugulased on Eesti kodanikud ja tema loodab ka saada Eesti kodanikuks. Ta lisab, et on sündinud ja kasvanud Eestis ja Eesti on tema ainuke kodumaa. Eestis sündimine ja elamine ei ole seotud kodakondsuse olemasolu või saamisega ja X soov siduda end Eestiga on tagatud sellega, et talle on antud elamisluba. Samuti ei ole Eesti kodakondsuse erandina andmise otsustamisel oluline asjaolu, et taotleja sugulased on Eesti kodanikud. Võttes arvesse X toimepandud süütegusid kogumis, sealhulgas kuritegude korduvat toimepanemist, ning asjaolu, et X on lisaks kuritegudele pannud toime ka kaksteist väärtegu, kusjuures viis väärtegu on praegu kehtivad, sest nende toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata, ei ole võimalik X suhtes kohaldada erandi tegemist. X kriminaalkaristuste kustumisest on möödunud viis aastat ja kümme kuud. Kuivõrd X süütegude toimepanemises esineb süstemaatilisus ja ta on aastaid eiranud ühiskonnas kehtestatud norme ning jätnud kandmata talle määratud karistused, ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta on teinud oma seadusvastasest käitumisest järeldusi. Eelnevat arvesse võttes leiab VV, et praegu on Xle Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne ja põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.2 Kui kodakondsuse andmisest keeldumise tingib asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest, siis erandi tegemise võimatust näitab (lisaks toimepandud kuritegudele) see, kas isikut on karistatud ka väärtegude toimepanemise eest – see näitab isiku õiguskuulekust. Väärteod ei ole üldjuhul sellised, mis iseenesest tooksid kaasa kodakondsuse andmisest keeldumise vaid need ilmestavad selgelt isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei ole olnud aluseks kodakondsuse andmisest keeldumisel, küll aga on üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestavad süüdlase isikut. Kodakondsuse keeldumise aluseks on asjaolu, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, st karistatud on rohkem kui ühe korra. Samas on võimalik erandina siiski kodakondsus anda isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Vastustaja leiab, et KodS kandev mõte on siiski, et tahtlike kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud isik kodakondsust ei saa, küll aga on võimalik see anda erandina. Seega seaduseandja soovib, et isik nö teenib kodakondsuse välja ning üheks võimaluseks on isiku õiguskuulekas käitumine. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt tulevikku ning isik on kohustatud neid taluma, kokkuvõtvalt või öelda, et tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu, eelkõige kuritegu, sooritades. 4.3 VV halduspraktika kohaselt ei anta Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule erandina juhul, kui isiku kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on möödas vähem kui 5 aastat. Kohus on sellise halduspraktika hinnanud õiguspäraseks (nt Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2372). Kaebaja kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistused kanti karistusregistri arhiivi 14.02.2017, seega korralduse andmise hetkeks oli sellest möödunud peaaegu 6 aastat. Kaebaja on toime pannud 6 kuritegu ning 12 väärtegu, seega kokku 18 süütegu. Tema õigusrikkumiste arv on väga suur ning olenemata sellest, et viimase kuriteo pani toime 2010 aastal ja väärteo 2017 aastal, on vastutajal õigus isiku käitumist veel jälgida. 4.4 Vastustaja kontrollis täiendavalt, kas kaebaja võib olla isikuks, kes omab Eesti kodakondsust sünnilt, sest kaebuses on toodud, et ka vanaema oli Eesti kodanik. PPA andmetel X ema A on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras VV 15.09.1998 korraldusega nr 886. Isa kohta andmed puuduvad, sünniakti on isa andmed kantud ema ütluste alusel. X emapoolsed vanavanemad on mõlemad saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras – vanaisa B sai Eesti kodakondsuse VV 18.04.1995 korraldusega nr 411 ja vanaema C sai Eesti kodakondsuse VV 12.07.1994 määrusega nr 255. Puuduvad andmed, et vanavanemad võiksid olla muul alusel Eesti kodanikud, vanaisa on sündinud 1934 Kasahstanis ja vanaema 1938 Venemaal. 4.5 Samuti kontrollis vastustaja täiendavalt karistusregistrit. Väljavõttest on näha, et 13.02.2023 on andmeid uuendatud ning kehtivaid väärteokaristusi on 2 ning arhiveeritud väärteokaristusi on 10. Seega on arhiveeritud 24.08.2009, 30.12.2009 ja 15.01.2010 otsused, karistuse täitmismärkeid ei ole lisatud. Jätkuvalt on karistusregistris 30.08.2010 ja 07.02.2011 väärteokaristused märkega, et karistuse täitmise info puudub.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

p 11). Käesoleval juhul on kaebaja pannud toime kaks suurema ohtlikkusega kuritegu, milledest üks seisnes kannatanule üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises ning teine, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Seejuures leidis viimane kuritegu aset 2010 aastal. Kohtu hinnangul ei ole sellise ühiskonnaohtlikkusega kuritegusid sooritanud isiku õiguskuulekuse hindamiseks tema karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest kaevatava korralduse andmiseni möödunud aeg käesoleval juhul piisav (kaebaja karistusandmed kanti karistusregistri arhiivi 14.02.2017). Kohtupraktikas on leitud, et süüdlase isiku hindamisel on vastustajal võimalik arvestada ka väärtegudega, sh karistusregistri arhiivi kantud väärtegudega (vt TlnRK 21.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-508, p 10; 21.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-508, p 10). Ka siin avanev pilt ei toeta kaebust. Nimelt puudub vaidlus, et väärtegude toimepanemise eest on kaebajat karistatud järgmiselt: 1) 24.08.2009 ÜTS § 547 (sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine) lg 1 alusel 15,34 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 2) 30.12.2009 ÜTS § 547 lg 1 alusel 23,01 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 3) 15.01.2010 KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) lg 1 alusel 19,17 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 4) 27.01.2010 ÜTS § 547 lg 1 alusel 19,17 euro suuruse rahatrahviga. Karistuse täitmine aegus 06.11.2019; 5) 16.02. 2010 ÜTS § 547 lg 1 alusel 23,01 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 6) 11.06.2010 NPALS § 151 (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses) alusel 57,52 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 7) 30.08.2010 ÜTS § 547 lg 1 alusel 23,01 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 8) 07.02.2011 ÜTS § 547 lg 1 alusel 28 euro suuruse rahatrahviga. Isik ei ole trahvi tasunud; 9) 29.09.2011 ÜTS § 547 lg 1 alusel 20 euro suuruse rahatrahviga, mille isik tasus 19.04.2012; 10) 18.01.2012 ÜTS § 547 lõike 1 alusel 40 euro suuruse rahatrahviga. Karistuse täitmine aegus 21.05.2013; 11) 08.02.2012 NPALS § 151 alusel 120 euro suuruse rahatrahviga. Karistuse täitmine aegus 15.04.2019; 12) 30.01.2017 LS § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine) lg 1 p 2 alusel 80 euro suuruse rahatrahviga, mille kaebaja tasus 10.10.2019. Seega on veel vara järeldada, et kaebaja on minevikust õppust võtnud ja asunud õiguskuulekalt elama. Kaebajal tuleb näidata oma õiguskuulekat käitumist pikema aja jooksul. Seejärel on tal võimalik esitada uus taotlus erandina kodakondsuse saamiseks. Erandina saab kodakondsuse anda vaid erandlikel asjaoludel. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.