Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik Tartu Maakohtu registriosakond edastas kohtule XXXXOÜ dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatud nõuetele. Kohus algatas menetluse 01.12.2016 määrusega, millega kohustas puudutatud isikut esitama oma seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta 20 päeva jooksul. Kohus teavitas ka, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada kohut, keda soovib äriühing likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud puudutatud isikule 03.01.2017.

Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse, vastuse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registripidaja teostas kontrolli 2011 kuni 2015 majandusaasta aruannete üle, mille tulemusel selgus, et 2011. aasta majandusaasta aruandest alates on äriühingu netovara alla seadusega lubatud piiri. Registriosakond on nimetatud puudustele juhtinud korduvalt äriühingu tähelepanu, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Puudutatud isiku juhatuse liige vastas, et tema andmetel puuduvad äriühingul kohustused. Lähtuvalt sellest ei näe ta põhjust määrata likvideerijat, vaid teeb ettepaneku äriühing registrist kustutada. Kohus leiab, et äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele. Kohus tegi e-päringud registritesse, millest nähtub, et puudutatud isikul ei ole registrisse kantud kinnisvara, sõidukeid ega väärtpabereid. Tulenevalt eeltoodust kuulub puudutatud isik sundlõpetamisele. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 alusel võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et puudutatud isiku esindaja ei taotle likvideerimismenetluse läbiviimist, tuleb puudutatud isik registrist kustutada likvideerimismenetlust läbi viimata. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.