lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2095/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2095/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 32 lg 4, 5VäljasõidutunnistusVangS § 23 lg 2Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärkHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

RESOLUTSIOON

3-23-2095 05.02.2024 Reelika Kitsing Aleksandr Ušakovi kaebus Viru Vangla 30.11.2022. a otsuse nr 6-10/32347-1 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamiseks või asja uueks otsustamiseks

1.Tagastada Aleksandr Ušakovi kaebus haldusasjas nr 3-232095.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Viru Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Ušakov esitas 15.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb järgnevat. -

Tühistada Viru Vangla 30.11.2022. a haldusakt nr 6-10/32347-1 ja teha vanglale ettekirjutus kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamiseks või asja uueks otsustamiseks.

-

Tühistada Viru Vangla poolt 01.12.2022 koostatud individuaalne täitmiskava ja teha vanglale ettekirjutus uue individuaalse täitmiskava koostamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

-

Teha Viru Vangla direktorile kohustav ettekirjutus edastada materjalid Justiitsministeeriumile kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise otsustamiseks.

-

Teha Viru Vangla direktorile kohustav ettekirjutus paigutada kaebaja Viru Vangla II üksusest teise osakonda või alternatiivselt lahendada kaebaja 10.10.2022. a taotlus II üksuses paiknemise põhjendatuse kontrollimiseks.

Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest seoses tema maksejõuetusega.

2.Tartu Vangla esitas 18.08.2023 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh kaebaja 10.10.2022. a lühiajalise väljasõidu taotluse, Viru Vangla 30.11.2022. a otsuse nr 6-10/32347-1, selle otsuse peale esitatud vaide ja Viru Vangla 16.02.2023. a vaideotsuse nr 6-12/544-2.

3-23-2095

3.Tartu Halduskohus eraldas 22.09.2023. a määrusega kaebuse nõuded Viru Vangla 30.11.2022. a otsuse nr 6-10/32347-1 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamiseks või asja uueks otsustamiseks eraldi menetlusse. Eraldatud haldusasjale anti uus number 3-23-2095.
4.Kohus kontrollib järgnevalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8 tuginedes, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks nõuete osas, mis seonduvad lühiajalisest väljasõidust keeldumisega.
5.Kohus leiab, et A. Ušakovi kaebus tuleb kõnealuste nõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
6.Viru Vangla jättis vaidlustatud 30.11.2022. a otsusega nr 6-10/32347-1 rahuldamata kaebaja 10.10.2022. a taotluse, milles kaebaja soovis, et talle võimaldataks lühiajaline väljasõit vanglast, et aidata abikaasal teha kodus remonti, säilitada ja tugevdada häid peresidemeid ning vaimselt välja puhata. Kaebaja leiab kaebuses, et vangistusseaduse (VangS) §-s 32 sätestatud lühiajaline väljasõit on üks kinnipeetava vanglavälise suhtlemise vorme, mis kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kaitsealasse, ja mida vangla on VangS § 23 lg 2 kohaselt kohustatud soodustama, et vältida oluliste sidemete katkemist. Kaebaja viitab seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-78-11.
7.Kohtu hinnangul ei riiva kaebajale lühiajalisest väljasõidust keeldumine oluliselt tema eraja perekonnaelu puutumatust. Ka kohtupraktikas on leitud, et lühiajalisele väljasõidule mittelubamisest ei tulene kinnipeetavale üldjuhul ühegi olulise õigushüve olulist riivet ning see ei halvenda oluliselt kaebaja olukorda (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). Kaebaja viidatud lahendis nr 3-3-1-78-11 oli vaidluse all kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu mittelubamine erakorralise perekondliku sündmuse korral. Nimelt võib vastavalt VangS § 32 lg-le 5 abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VangS § 32 lg 5 on erinormiks VangS § 32 lg-te 1–3 suhtes. Praegusel juhul soovis kaebaja lühiajalist väljasõitu selleks, et aidata teha abikaasal lapse toas remonti ja säilitada/tugevdada peresidemeid, ning ka vaimse puhkuse eesmärgil. Seega ei olnud kohtu hinnangul tegemist VangS § 32 lg-s 5 märgitud erakorralise perekondliku sündmusega. Eelnevat arvestades ei saanud kaebajale lisahüve ehk lühiajaliseks väljasõiduks loa andmata jätmine tema õigusi intensiivselt riivata.
8.Kaebaja arvates on seadusandja tahe, et kinnipeetavale, kes vastab VangS § 32 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, võimaldatakse lühiajaline väljasõit vanglast 21 päevaks aastas, sõltumata sellest, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Seetõttu leiab kaebaja, et keeldumisel toodud kaebaja karistamise asjaolud ei ole asjakohased ning nendele tuginemise näol on tegemist kaalutlusveaga. Kaebaja arvates on ka paljasõnalised väited tema ohtlikkuse osas, kuna haldusaktist ei nähtu riskihinnanguga seonduvaid põhjendusi ja hindamise meetodeid. Kaebaja arvates on lubamatu pöörata niivõrd suurt tähelepanu tema toime pandud kuriteole ja käitumisele vanglas. Kaebaja arvates ei oma tähtsust see, et kaebaja suhtleb perega lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel ning telefoni või kirja teel, sest nimetatud suhtlemisvormidega ei ole võimalik saavutada väljasõidu taotluses toodud eesmärke. Kaebaja arvates on vangla

3-23-2095 põhjendused ka vastuolulised ning vangla ei ole arvestanud väljasõidu vajalikkusega, mh abikaasale ja lapsele.

9.Kohus ei pea kaebust perspektiivikaks, see tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Lühiajalist väljasõitu saab käsitada kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve. Lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamine on vangla administratsiooni kaalutlusotsus, mistõttu on ekslik arvata, et väljasõidu taotlus igal juhul rahuldatakse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda lühiajalise väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Objektiivseks eelduseks lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks on VangS § 32 nõuete täitmine (vt eelnevalt viidatud lahend asjas nr 3-182154, p 12). VangS § 32 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 4 kohaselt arvestab lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise täpsem kord sisaldub Justiitsministri 30.11.2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning selle § 82 lg-st 1 ja § 83 p-dest 1-4 tulenevalt arvestatakse taotluse rahuldamist otsustades kinnipeetava toimepandud kuriteo laadi, tema isikuomadusi või kriminogeenseid riske, käitumist vanglas, väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimist, väljasõidu eesmärki ja eeldatavat mõju kinnipeetavale. Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides esitanud teadlikult valeandmeid, on alust arvata, et lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks taotluse esitanud mitu kinnipeetavat võivad hakata omavahel suhtlema, kinnipeetava väljasõiduplaanis kajastatu ei ole piisav, talle kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib, või on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
10.Nagu eelnevalt märgitud, on väljasõiduloa andmisest keeldumine vangla kaalutlusotsus. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks praegusel juhul loa andmise otsustamisel teinud kaalumisvigu. Kohtu hinnangul on Viru Vangla keelduv otsus põhjendatud. Viru Vangla on 30.11.2022. a otsusega nr 6-10/32347-1 jätnud kaebaja taotluse rahuldamata, kuna vanglal puudus kindlustunne, et väljasõidule lubades käitub kaebaja seaduskuulekalt, kuivõrd kontrollitud keskkonnas viibides ei olnud ta seda suutnud (kaebajal oli kolm kehtivat distsiplinaarkaristust). Vangla on otsuses viidanud, et kaebaja näol on tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga, kes on ohtu seadnud ühiskonna turvalisuse ja rahvatervise. Vangla arvates kaalub ühiskonna turvalisus ja avalik huvi üles kaebaja isikliku soovi remontida kodu. Vangla tõi otsuses välja, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud 10 korda, millest 7 karistust on kustunud ning käesoleval ajal kannab kaebaja seitsmendat reaalset vangistust. Kaebajat on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest 11 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vanglakaristusega. Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 08.04.2021 ning on paigutatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusesse. Tema vangistus algas 06.11.2018 ja lõppeb 03.11.2030, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avaneb tal 05.11.2026. Vangistuses on kaebaja töötanud majandustöödel (koristamine, juuksur, kuid on ka tööst keeldunud) ning on täitnud individuaalses täitmiskavas planeeritud muid tegevusi (riigikeele kursused). Tulenevalt riskihinnangust on kaebaja hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas), lisaks on ta ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas) ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas).
11.Kohus nõustub Viru Vangla 16.02.2023. a vaideotsuses nr 6-12/544-2 märgitud seisukohaga, et lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel arvesse võetavaid asjaolusid tuli vanglal kaaluda kogumis ja nende hindamine peab toimuma kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vangla pidi arvestama ka ühiskonna üldise turvalisusega, mistõttu on õige, et väljasõiduluba ei tohi anda kergekäeliselt. Kuivõrd VangS § 32 lg 4 kohaselt tuleb vanglateenistuse ametnikul lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestada ka kuriteo

3-23-2095 toimepanemise asjaolusid, siis ei nõustu kohus kaebajaga, et tema karistamise asjaolud ei ole otsustamisel asjakohased või et nendele oleks vaidlusaluses otsuses antud liialt suur kaal. Kohtupraktika järgi on lubatud arvestada isiku varasemat korduvat õigusvastast käitumist, mis iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut. Vanglal on õigus arvestada ka kaebajast ühiskonnale lähtuvat ohtlikkust. Seejuures on kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaolud VangS § 32 lg-st 4 tulenevalt loa andmisel esmase tähtsusega (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 9). Seega võib vangla tugineda lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel varasematele süütegudele, mis iseloomustavad kaebaja käitumist ja suhtumist. Põhjendatud on arvesse võtta asjaolu, et vaatamata korduvatele karistustele ei ole kaebaja suutnud muuta oma käitumist. Vangla pidi kaaluma võimalikku varianti, et väljasõidul olev isik võib toime panna uue kuriteo, sest väljasõidul olevate kinnipeetavate eest kannab vastutust samuti vangla. Seda tehes oli õigustatud arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ka kinnipeetava senine käitumine vanglas, sh kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, kinnitab veendumust, et kinnipeetav ei pruugi käituda väljasõidul seaduskuulekalt, kuivõrd kontrollitud keskkonnas viibides ei ole ta seda suutnud.

12.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määrava tähtsusega, et kaebaja peab viidet tema suhtes koostatud riskihinnangule paljasõnaliseks ja põhjendamatuks, kuivõrd vangla on seostanud kaebaja ohtlikkust lisaks riskihinnangule ka sellega, et ta kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ka ei ole kaebaja toonud välja põhjendusi, miks tema suhtes koostatud ohuhinnang on tema arvates ebausaldusväärne ega vasta tegelikkusele.
13.Kohus märgib, et lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste ning telefoni või kirja teel suhtlemisega ei ole tõepoolest võimalik saavutada väljasõidu üht eesmärki abistada abikaasat remondi tegemisel, kuid taotluses toodud heade peresidemete säilitamise ja tugevdamise eesmärgil on taolise suhtlemisviisi võimalikkusele viitamine siiski asjakohane. Viru Vangla on seejuures arvestanud, et kaebaja on eeltoodud võimalusi vangistuse jooksul aktiivselt ka kasutanud. Kohtule on inimlikult mõistetav kaebaja soov aidata oma abikaasat remondi tegemisel, kuid arvestada tuleb ka sellega, et kaebaja enda varasem käitumine ning süüteod on põhjustanud olukorra, kus vanglas karistust kandes on kaebaja võimalused selleks paraku piiratud. Kaebaja erahuvi ei kaalu kohtu hinnangul praegusel juhul üles avalikku huvi tagada õiguskorda ja teiste vabaduses viibivate isikute turvalisust.
14.Eeltoodut arvesse võttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus esitada vanglale uus taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, sh kui peaksid esinema erakorralised perekondlikud sündmused. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust eelnevalt käsitletud nõuetes kaebuse esitamisel ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium