Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 26. juuni 2018, Tartu 3-17-2799 Jurgen Essenbergi kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses lühiajalise kokkusaamise korraldamisest keeldumise, koopiateenuse osutamise eest arvete väljastamise ning sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldamisega. Jurgen Essenberg määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jurgen Essenberg
Jätta Jurgen Essenbergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
kohaselt. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas peab sisalduma teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta ning seda teavet on vanglal õigus väljasõidule loa andmise otsustamisel arvesse võtta. Seega ei ole kaebaja õigusi ilmselgelt rikutud ning vastavas osas kuulub tuvastamiskaebus tagastamisele HMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Viru Vangla käskkirja, millega kehtestatakse koopia tegemise hinnad, tühistamise nõue ei ole lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Eraisikule (tarbijale) teenuse osutamise kohta esitatud arve ei pea sisaldama lisaks raamatupidamisseaduse (RPS § 7 lg-s 2) nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid (RPS § 7 lg 3). Seega on oluline, et teenuse osutamist tõendaval dokumendil oleks märgitud teenuse osutamise aeg, teenuse sisu ja summa, samuti teenuse osutaja. Teenuse hind on kinnipeetavatele teatavaks tehtud ja tutvumiseks avaldatud vangla eluosakonna teadetetahvlil. Teenuse saamist kinnitav Viru Vangla tempel sisaldab andmeid teenuse osutamise kohta. Kaebaja ei ole väitnud kaebuses, et ta on koopiateenust vajanud ettevõtluseks. Seega ei ole vangla kohustatud temale väljastama täiendavate andmetega arvet. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud arve-tšeki kaebajale sobival viisil väljastamata jätmisega. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastada Viru Vangla õigusvastane tegevuse koopiateenuse osutamisel ja tuvastamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtul ei ole volitust rahuldada kohustamiskaebus kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamiseks. Sotsiaalset rehabilitatsiooni taasühiskonnastamise tähenduses võimaldatakse kinnipeetavatele mitmel moel ning kaebaja ei ole kohtule esitanud konkreetset nõuet vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Kuna kohus ei saa kaebuse nõuet ja alust kaebaja asemel määrata HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt, vaid on seotud kaebaja määratud piiridega, siis kaebus ei vasta sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamise kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele, puudused takistavad asja menetlemist ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
avaliku huvina on kaalukam kaebaja erahuvist lühiajalise väljasõidu loa saamiseks. Kaebaja ei soovinud lühisajalist väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse tõttu (§ 32 lg 5) ning perekonnaliikmetega suhtlemine on võimalik vanglas toimuvatel kokkusaamistel. Perekonnaliikmete soovimatus kaebajaga vanglas kohtuda iseenesest ei muuda hinnangut sellele, et suhtlemine on siiski võimalik. Nendel asjaoludel on ilmne, et vastustajale ei ole etteheidetav kaebajast ühiskonnale lähtuva ohtlikkusega arvestamine ka juhul, kui pidada lubamatuks seejuures arvestada kaebajale 1990ndatel määratud kriminaalkaristustega. Kuna kaebaja ei osuta muule kaalumisveale lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumisel, siis puuduvad kaebusel selles osas eduväljavaated ning lubatav on kaebuse tagastamine 31. detsembrini 2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 1 redaktsioonile tuginedes.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.