lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2979/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2979/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1538
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 207 lg 2, 3Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 25.01.2024, Tartu 3-23-2979 X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt meditsiinilise abi kättesaadavusega 11.10.2023 Tartu Halduskohtu 22.01.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1-3 X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni pde 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 ja § 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 11.10.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, leides, et vanglaametnikud ei taganud talle samal päeval õigust elu ja tervise kaitsele (taotlus registreeriti 19.10.2023 nr-ga 1-13/220-1). Taotluse kohaselt käis X 03.08.2023 Tartu Ülikooli Kliinikumis uuringutel, mille tulemusena diagnoositi tal healoomuline kesknärvisüsteemi kasvaja. 11.10.2023 helistas ta valveruumi, kuna tundis vasakul pool rindkeres südame piirkonnas valusid, mis kiirgasid mööda vasakut õlavart vasakusse käsivarde. Tema eluosakonna valveruumist suunati kõne teise eluosakonna valveruumi ja sealt edasi peavalvesse, kuid kõnele ei vastatud. Vangla ei tegutsenud ennetavalt, et terviseriket ära hoida, ega kaitsnud sellest tulenevalt tema tervist. Tema elu ja tervise tahtliku ohtu seadmisega alandati ka tema väärikust. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 21.12.2023. a otsusega nr 1-13/220-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 27.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebuse kohaselt seadis Tartu Vangla kaebaja elu ja tervise ohtu, alandas tema väärikust ja tekitas alusetuid kannatusi. Kaebajale ei tagatud vanglas 11.10.2023 meditsiinilise abi kättesaadavust, kui ta helistas valveruumi, et paluda valvuril kutsuda valvemeedik, kuid tema kõned suunati korduvalt peavalvesse, kus kõnedele ei vastatud. Kaebaja tundis tol hetkel vasakus küljes südame piirkonnas valusid, mis kiirgasid edasi vasakusse käsivarde. Kaebajal on diagnoositud terviserike, mille tõttu need valuhood tal aegajalt käivad. Kaebaja taotles ka tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja talle riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtumenetluses.
4.Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 22.01.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatmata ja riigi kulul advokaadi abi määramise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
4.1.Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbivaatamist ning tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust perspektiivikaks: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Tartu Vangla 21.12.2023. a otsusest nr 1-13/220-2 nähtuvalt helistas kaebaja 11.10.2023 korduvalt valveruumi. Osadele tema kõnedele tol päeval vastati, kuid osad kõned suunati edasi peavalvekeskusesse. Kambriterminali logi väljavõtte andmetest ei saa tõsikindlalt järeldada, milline valveruumi tehtud telefonikõne puudutas kaebaja kaebust valuaistingute kohta rindkeres. Kaebaja ei ole asjassepuutuvate kõnede kellaegu täpsustanud. Tõendatuks saab lugeda, et info kaebaja rindkerevalude kohta jõudis peavalvesse kella 17 paiku ning seejärel edastati info meditsiiniosakonnale. Meditsiiniosakonna õe 19.12.2023. a e-kirja kohaselt puuduvad infosüsteemis andmed, mis kell jõudis 11.10.2023 teave kaebaja terviseprobleemi kohta meditsiiniosakonda. Kaebaja 11.10.2023. a tervisekaardi kandest nähtub, et valvemeedik käis peavalvest saabunud teate järel kinnipeetava tervist kontrollimas. Kuna rindkerevalu diagnoos on kaebajal juba alates 2012. aastast, on ta sellega seoses olnud meditsiiniosakonna pideva jälgimise all. 11.10.2023. a hommikul oli kaebaja saanud valuvaigistit Dolmen ning lõunaajal kaks paratsetamooli ja ühe ibumetiini tableti. Kohtule esitatud kaebaja 11.10.2023. a haigusjuhu nr A15235 väljavõttest ilmneb, et tol päeval teostas valveõde kaebaja läbivaatuse, vestles temaga ja väljastas ravimi. Anamneesi kohaselt on isikul valud rinnus juba aastaid, kuid augustis avastati kasvaja. Patsient arvab, et ta peaks olema pideva jälgimise all. Isik oli kogu visiidi ajal väga negatiivselt meelestatud, tõrges ja kinni viimase MRT-uuringu tulemuses.
4.2.Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusaluse tegevusetusega kaebaja õigusi intensiivselt. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heidab kaebaja vanglale ette ennekõike seda, et vangla ei tegutsenud tema tervise ja elu kaitsmiseks ennetavalt ning seetõttu seadis vangla tema elu ja tervise ohtu. Kaebaja ei ole aga väitnud, et tema tervis oleks olnud sedavõrd suures ohus, et talle oleks tulnud tervishoiuteenust kiiremini osutada. Pelgalt meditsiinilise abi ootamist ei saa pidada tervise põhiõiguse intensiivseks riiveks. Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid, et kaebajale osutati 11.10.2023 vajalikke tervishoiuteenuseid kooskõlas vangistusseaduse §-dega 52 ja 53 ning seda tehti tavaliselt oodatava hoolega (võlaõigusseaduse § 762). Kaebaja väited tema tervisemurede ignoreerimise kohta ei ole usutavad ega tõendatud. Puudub igasugune teave, et vanglaametnikud oleksid kaebaja kõnesid teadlikult ignoreerinud või teda muul moel hooletult kohelnud. Kaebajale oli tagatud tervishoiuteenus, isegi kui tema kõnedele tol päeval kohe ei vastatud. Meditsiinitöötaja

teostas samal päeval pärast kaebaja kõnesid tema läbivaatuse ning andis talle selgitused tema ravivajaduse kohta. Seega ei ole asjaoludest tulenevalt alust pidada vanglale etteheidetavat tegevusetust õigusvastaseks.

4.3.Samuti ei pea kohus olemasoleva teabe põhjal usutavaks, et kaebaja kannatused olid meditsiinilist abi oodates sedavõrd talumatud, et vangla viivitus tõi kaasa tema tervise kahjustamise ning kannatused küündisid kahju tekkimiseni. Kaebaja väidab, et valuhoog oli 11.10.2023 väga tugev. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus ei kahtle, et arstiabi ootamine võis põhjustada kaebajale ebamugavust ning ta võis tunda valu. Juhtumi asjaolud ei osuta aga sellele, et kaebaja valud olid sedavõrd intensiivsed, et talle oleksid tervishoiuteenuse osutamist oodates ülemäärased kannatused tekkinud. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses nentinud, et taolised valuhood tal aeg-ajalt käivad. Seega ei olnud tegemist kaebaja jaoks uudse olukorra ning ootamatu terviserikkega. Samuti ei ole ta väitnud, et tol päeval kogetud valu oleks olnud erinev valust, mida ta on aastaid tundnud. Võttes arvesse, et kaebaja oli saanud sama päeva hommikul ja lõunal valuvaigisteid, oli valu eelduslikult samamoodi talutav nagu muudel päevadel. Kaebajal ei olnud ka põhjust arvata, et ta jäetakse meditsiinilisest abist ilma. Samuti ei kinnita tervisekaardi kanded, et kaebaja tervis oleks tol päeval arstiabi saamise viibimise tõttu kahjustada saanud. Seega on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline.
4.4.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
4.5.Kaebaja taotles kaebuses riigi õigusabi korras endale advokaadi määramist halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul on kaebaja suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi oma õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu on ta üldiselt kursis kohtumenetluse käiguga. Kaebaja kohtule esitatud kaebuses on arusaadavalt esitatud kaebuse eesmärk, nõue ja põhjendused. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu on kaebaja kohtu hinnangul võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja esitas 22.01.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.01.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale. Määruskaebuses taotletakse halduskohtu määruse tervikuna tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks ning ka esitatud menetlusabi taotluste rahuldamist. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määruses välja toodud põhjendused vangla poolt kohtule ette kirjutatud ning ebatõesed, sest tol kuupäeval kaebaja ei käinud med.osakonnas ja med.töötaja keeldus talle meditsiiniabi osutamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus halduskohtu 22.01.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus tagastab kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.01.2024. a määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Seda, et kaebaja sai kaebuses viidatud päeval, 11.10.2023 vanglas meditsiiniabi, tõendavad sissekanded tema tervisekaardil (haigusjuht nr A15235, dtl 22).
7.Esitatud määruskaebus halduskohtu 22.01.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium