X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 11. oktoobril 2023 meditsiinilise abi kättesaadavusega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 11. oktoobril 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot põhjusel, et vanglaametnikud ei taganud talle samal päeval, s.o 11. oktoobril 2023 õigust elu ja tervise kaitsele (taotlus registreeriti 19. oktoobril 2023 nr-ga 1-13/220-1). Taotluse kohaselt käis X 3. augustil 2023 Tartu Ülikooli Kliinikumis uuringutel, mille tulemusena diagnoositi tal healoomuline kesknärvisüsteemi kasvaja. 11. oktoobril 2023 helistas ta valveruumi, kuna tundis vasakul pool rindkeres südame piirkonnas valusid, mis kiirgasid mööda vasakut õlavart vasakusse käsivarde. Tema eluosakonna valveruumist suunati kõne teise eluosakonna valveruumi ja sealt edasi peavalvesse, kuid kõnele ei vastatud. Vangla ei tegutsenud ennetavalt, et terviseriket ära hoida, ega kaitsnud sellest tulenevalt tema tervist. Tema elu ja tervise tahtliku ohtu seadmisega alandati ka tema väärikust.
3-23-2979
2.Tartu Vangla jättis 21. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/220-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 27. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kui kohus peab hüvitise summat ebamõistlikult suureks, palub X kohtul määrata õiglane hüvitis. Kaebuse kohaselt seadis Tartu Vangla kaebaja elu ja tervise ohtu, alandas tema väärikust ja tekitas alusetuid kannatusi. Kaebajale ei tagatud vanglas 11. oktoobril 2023 meditsiinilise abi kättesaadavust, kui ta helistas valveruumi, et paluda valvuril kutsuda valvemeedik, kuid tema kõned suunati korduvalt peavalvesse, kus kõnedele ei vastatud. Kaebaja tundis tol hetkel vasakus küljes südame piirkonnas valusid, mis kiirgasid edasi vasakusse käsivarde. Kaebajal on diagnoositud terviserike, mille tõttu need valuhood tal aeg-ajalt käivad. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Lisaks taotleb kaebaja talle riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtumenetluses.
4.Tartu Vangla edastas kohtule 5. jaanuaril 2024 vastuseks kohtunõudele X 11. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotluse ja väljavõtte tervisekaardist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Ta läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt ja hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu on seega vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 8 lubatav.
6.Kohus võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbivaatamist ning tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust perspektiivikaks: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Tartu Vangla 21. detsembri 2023. a otsusest nr 1-13/220-2 nähtuvalt helistas kaebaja
11.oktoobril 2023 korduvalt valveruumi. Osadele tema kõnedele tol päeval vastati, kuid osad kõned suunati edasi peavalvekeskusesse. Kambriterminali logi väljavõtte andmetest ei saa tõsikindlalt järeldada, milline valveruumi tehtud telefonikõne puudutas kaebaja kaebust valuaistingute kohta rindkeres. Kaebaja ei ole asjassepuutuvate kõnede kellaegu täpsustanud. Tõendatuks saab lugeda, et info kaebaja rindkerevalude kohta jõudis peavalvesse kella 17 paiku ning seejärel edastati info meditsiiniosakonnale. Meditsiiniosakonna õe 19. detsembri 2023. a e-kirja kohaselt puuduvad infosüsteemis andmed, mis kell jõudis 11. oktoobril 2023 teave kaebaja terviseprobleemi kohta meditsiiniosakonda. Kaebaja 11. oktoobri 2023. a tervisekaardi kandest nähtub, et valvemeedik käis peavalvest saabunud teate järel kinnipeetava tervist kontrollimas. Kuna rindkerevalu diagnoos on kaebajal juba alates 2012. aastast, on ta sellega seoses olnud meditsiiniosakonna pideva jälgimise all. 11. oktoobri 2023. a hommikul oli kaebaja saanud valuvaigistit Dolmen ning lõunaajal kaks paratsetamooli ja ühe ibumetiini tableti. Kohtule esitatud kaebaja 11. oktoobri 2023. a haigusjuhu nr A15235 väljavõttest ilmneb, et tol päeval teostas valveõde kaebaja läbivaatuse, vestles temaga ja väljastas ravimi. Anamneesi kohaselt on isikul valud rinnus juba aastaid, kuid augustis avastati kasvaja. Patsient arvab, et ta peaks olema pideva jälgimise all. Isik oli kogu visiidi ajal väga negatiivselt meelestatud, tõrges ja kinni viimase MRT-uuringu tulemuses.
3-23-2979
8.Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusaluse tegevusetusega kaebaja õigusi intensiivselt. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heidab kaebaja vanglale ette ennekõike seda, et vangla ei tegutsenud tema tervise ja elu kaitsmiseks ennetavalt ning seetõttu seadis vangla tema elu ja tervise ohtu. Kaebaja ei ole aga väitnud, et tema tervis oleks olnud sedavõrd suures ohus, et talle oleks tulnud tervishoiuteenust kiiremini osutada. Pelgalt meditsiinilise abi ootamist ei saa pidada tervise põhiõiguse intensiivseks riiveks.
9.Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid, et kaebajale osutati 11. oktoobril 2023 vajalikke tervishoiuteenuseid kooskõlas vangistusseaduse §-dega 52 ja 53 ning seda tehti tavaliselt oodatava hoolega (võlaõigusseaduse § 762). Kaebaja väited tema tervisemurede ignoreerimise kohta ei ole usutavad ega tõendatud. Puudub igasugune teave, et vanglaametnikud oleksid kaebaja kõnesid teadlikult ignoreerinud või teda muul moel hooletult kohelnud. Kaebajale oli tagatud tervishoiuteenus, isegi kui tema kõnedele tol päeval kohe ei vastatud. Meditsiinitöötaja teostas samal päeval pärast kaebaja kõnesid tema läbivaatuse ning andis talle selgitused tema ravivajaduse kohta. Seega ei ole asjaoludest tulenevalt alust pidada vanglale etteheidetavat tegevusetust õigusvastaseks. Samuti ei pea kohus olemasoleva teabe põhjal usutavaks, et kaebaja kannatused olid meditsiinilist abi oodates sedavõrd talumatud, et vangla viivitus tõi kaasa tema tervise kahjustamise ning kannatused küündisid kahju tekkimiseni. Kaebaja väidab, et valuhoog oli
11.oktoobril 2023 väga tugev. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus ei kahtle, et arstiabi ootamine võis põhjustada kaebajale ebamugavust ning ta võis tunda valu. Juhtumi asjaolud ei osuta aga sellele, et kaebaja valud olid sedavõrd intensiivsed, et talle oleksid tervishoiuteenuse osutamist oodates ülemäärased kannatused tekkinud. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses nentinud, et taolised valuhood tal aeg-ajalt käivad. Seega ei olnud tegemist kaebaja jaoks uudse olukorra ning ootamatu terviserikkega. Samuti ei ole ta väitnud, et tol päeval kogetud valu oleks olnud erinev valust, mida ta on aastaid tundnud. Võttes arvesse, et kaebaja oli saanud sama päeva hommikul ja lõunal valuvaigisteid, oli valu eelduslikult samamoodi talutav nagu muudel päevadel. Kaebajal ei olnud ka põhjust arvata, et ta jäetakse meditsiinilisest abist ilma. Samuti ei kinnita tervisekaardi kanded, et kaebaja tervis oleks tol päeval arstiabi saamise viibimise tõttu kahjustada saanud. Seega on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline.
10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
12.Kaebaja taotles kaebuses halduskohtumenetluses.
riigi
õigusabi
korras
endale
advokaadi
määramist
RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
3-23-2979
RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul on kaebaja suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi oma õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu on ta üldiselt kursis kohtumenetluse käiguga. Kaebaja kohtule esitatud kaebuses on arusaadavalt esitatud kaebuse eesmärk, nõue ja põhjendused. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu on kaebaja kohtu hinnangul võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.