Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-23-1716

2(8)

3-23-1716 meretuulepargi KMH hoopis arvesse võtma kaebaja arenduse mõjusid, mitte vastupidi. Sellisel juhul on võimalik, et Saare-Liivi meretuuleparki kavandatakse rohkem tuulikuid ning keskkonnataluvuse ületamise vältimiseks tuleb omakorda Liivi lahe meretuulepargi mahtu vähendada; 3) vajadus arvestada Liivi lahe meretuulepargi KMH tulemusi, mis on saadud vananenud KMH programmi alusel, tekitab kaebajale ka praktilisi probleeme. Metoodiliste erinevuste tõttu ei ole nende hindamiste tulemused võrreldavad.

3(8)

3-23-1716 avaldatud uuringu andmeid. Käesolev KMH ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis on veel hoonestusloa või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht.“ Selle märkuse mõte seisneb selles, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel peab muude projektide – ja eelkõige Liivi lahe meretuulepargi – realiseerimisega seotud kumulatiivseid mõjusid arvesse võtma niivõrd kuivõrd sellise teise projekti sisu, ulatus ja eeldatavad mõjud on SaareLiivi meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks teada. Seega ei pea kaebaja ise hakkama välja selgitama teise arenduse (nt Liivi lahe meretuulepargi) mõjusid, küll aga peab neid oma hindamise läbiviimisel arvesse võtma, kui selle teise projekti arendaja on nende välja selgitamiseks uuringud teinud ja need uuringud on kaebajale oma KMH aruande koostamisel kättesaadavad. Saare-Liivi meretuulepargi KMH programm ei seo teise projekti KMH tulemuste arvesse võtmist mitte mingil moel sellega, kas teise projekti KMH läbiviimine on toimunud õiguspäraselt või mitte. KeHJS sätete kohaselt ei ole KMH programmi heakskiitmise ja KMH aruande avalikustamise vahel ette nähtud ühtki formaalset otsuse tegemise või heakskiidu andmise etappi. Teisisõnu puudub võimalus – isegi kui nt otsustaja leiab, et asjaomane KMH menetlus ei ole toimunud nõuetekohaselt – takistada KMH aruande avalikku väljapanekut, kui arendaja on selle aruande esitanud. Vastus küsimusele, kas esitatav KMH aruanne on nõuetekohane ning piisav, antakse KeHJS sätete kohaselt pärast aruande avalikustamist ja avalikku arutelu toimuva KMH aruande heakskiitmise etapis. Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmist ei tulene, et Liivi lahe meretuulepargi kui mõjude kuhjumist kaasa tuua võivat projekti tuleks kaebajal kumuleeruvate mõjude hindamisel arvesse võtta üksnes juhul, kui vastav Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne on heaks kiidetud, või eeldusel, et eelnev KMH menetlus on olnud õiguspärane. Seega tuleb Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis märgitut, et „[k]äesolev KMH ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid [...] projektide osas, mis on veel hoonestusloa või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht,“ mõista selliselt, et kaebaja ei pea keskkonnamõju hindamisel arvesse võtma puhtalt hüpoteetilisi projekte ja projekte, mille osas ei ole vastav arendaja nende mõjusid hinnanud selliselt, et kaebaja projekti KMH menetluses oleks mingisuguseid selle teise projekti raames tehtud uuringuid võimalik kasutada. Seda, kas asjaomane kavandatav teine projekt tegelikult realiseeritakse või millises ulatuses see realiseeritakse, ei saa kaebaja oma projekti KMH menetluse raames niikuinii teada. Võimalik on, et otsustaja ei kiida hiljem Liivi lahe meretuulepargi KMH aruannet heaks (KeHJS § 22), ent see ei mõjuta kaebaja kohustust oma projekti KMH läbi viimisel arvestada Liivi lahe meretuulepargi KMH raames koostatud uuringutega vähemalt juhul, kui need uuringud on Liivi lahe meretuulepargi avaliku väljapaneku tulemusena – mille toimumine omakorda ei sõltu sellest, kas aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamine toimus õiguspäraselt või mitte – kaebajale kättesaadavaks tehtud; 4) samuti ei määra ühe ega teise projekti KMH aruanne kindlaks seda, kui suures ulatuses ühe või teise projekti realiseerimiseks lõpuks luba antakse. Paralleelselt käimas olevate hoonestusloa menetluste korral, mille mõlema realiseerimine vastavates taotlustes soovitud maksimaalses ulatuses ületaks keskkonnataluvuse, peab otsustaja kõiki asjaolusid ja huve kaaludes otsustama, millised load anda. Lähenemine, et oma projekti keskkonnamõju hindamisega esimesena valmis saaval arendajal on õigus realiseerida oma projekt kogu soovitud ulatuses ning keskkonnataluvust ületavate kumumeeruvate mõjude esinemise korral tuleb tingimata koomale tõmmata hilisemat projekti, ei ole õige. Seejuures tuleb tähele panna, et nii kehtiva KeHJS kui KeHJS v.r sätete kohaselt võis vajadus täiendada KMH aruannet vahepeal ilmnenud uute asjaolude (nt teise projekti KMH menetluses läbi viidud uuringutulemuste teatavaks saamise) tõttu tekkida KMH programmis ette nähtust hoolimata ka KMH menetluse viimases etapis, kuna KMH aruande heakskiitmisel (selle nõuetele vastavuse kontrollimisel) ei saa otsustaja piirduda aruande asjakohasuse ja piisavuse hindamisel rangelt

4(8)

3-23-1716 KMH programmiga. Ühelgi juhul ei saa aga asuda seisukohale, et Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande avalikule väljapanekule esitamise tähtaja pikendamine tooks tingimata või eelduslikult kaasa kaebaja õigusi rikkuva lõppotsuse tegemise; 5) isegi kui Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi raames teostatavate uuringute metoodika erineb kaebaja Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi uuringute metoodikast, siis see võib muuta kaebaja projekti KMH koostamise keerulisemaks ja kulukamaks, kuid see ei riku kaebaja õigusi. Projekti KMH toimub põhimõtteliselt avalikes huvides ning selle eesmärk on igakülgselt projekti keskkonnamõjude ja nende leevendamiseks sobivate meetmete väljaselgitamine ning otsustajale piisava teabe andmine, otsustamaks, kas või millises ulatuses saab anda loa projekti realiseerimiseks. Selle eesmärgiga oleks selges vastuolus lahendus, kus kaebaja saaks – eeldusel, et Liivi lahe meretuulepargi arendaja avaldab oma KMH aruande enne kaebajat – eirata oma projekti keskkonnamõju hindamisel Liivi lahe meretuulepargi potentsiaalset rajamist ja sellega seotud mõjusid pelgalt põhjusel, et Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kinnitamise ja KMH aruande vahele jäi oluliselt rohkem aega kui KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud kaks aastat. Seejuures kohustus teise projekti KMH tulemusi arvesse võtta ei tähenda ühelgi juhul kohustust pidada neid piisavaks, täielikuks või õiguspärase KMH tulemusena saaduks. Vajadusel saab kaebaja esitada oma vastuväiteid teise projekti KMH aruande avalikul väljapanekul või juhul, kui lõpuks tehakse kaebaja suhtes kahjulik ja teist arendajat n-ö kaebaja arvelt soodustav lõppotsus, vaidlustada see muuhulgas argumendiga, et teise projekti KMH menetlus ei olnud nõuetekohane; 6) kaebajal on õigus selles, et KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud tähtaja eesmärk on vältida keskkonnamõju hindamise läbiviimist eelduslikult vananenud programmi alusel. Selle normi eesmärk on aga üksnes avalike huvide kaitse. Mis puudutab kaebaja viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt on ettevõtjal subjektiivne õigus nõuda, et konkureerival ettevõtjal ei võimaldataks turul tegutseda õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes, siis see ei ole asjassepuutuv põhjusel, et see kohtupraktika puudutab otsuseid, millega avalik võim jagab konkureerivate turuosaliste vahel teatavat piiratud ressurssi (näiteks tegevuslubasid teatavas asulas apteegi käitamiseks). Käesoleval juhul on vaidlustatud otsus põhimõtteliselt teistsuguse iseloomuga. Vastustaja ei ole sellega mingil moel ära määranud, kes kui ulatusliku tuulikupargi võib rajada. Kaebaja kohustus võtta arvesse Liivi lahe meretuulepargi KMH tulemusi ja eeskätt selle menetluse raames läbi viidud uuringuid tähendab lihtsalt kohustust võtta oma projekti mõjude hindamisel arvesse kogu olemasolevat teadusteadmist ja arvestada seejuures mitte üksnes aruande koostamise ajal valitseva faktilise olukorraga, vaid ka aruande koostamise ajaks määratletava potentsialase sisu ja mahuga projektidega, mille realiseerimine on võimalik, ent kaugeltki mitte kindel, ent mille mõjusid on selle teise projekti raames tehtud mõjude uuringud on kaebajale kättesaadavad. Samamoodi peab Liivi lahe meretuulepargi arendaja võtma arvesse kaebaja arendatava meretuulepargi mõjusid määral, mil kaebaja arenduse sisu, maht ja võimalikud mõju uuringud on talle teada, pidamata samas hakkama kaebaja projekti mõjusid ise välja selgitama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(8)

3-23-1716 meretuulepargi projekti puhul tuleks aga õiguspäraselt tegutsedes asuda koostama uut KMH programmi ehk naasta KMH protsessi algusse. KeHJS § 18 lg 7 tähtaja rikkumine ei vii pelgalt KMH menetluse õigusvastasuseni, vaid sõnaselge kohustuseni koostada uus KMH programm. Kohustus koostada Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluses uus KMH programm ei ole formaalsus. Uus Liivi lahe meretuulepargi KMH programm tähendab uut lähteülesannet, raamistikku ja sisendit Liivi lahe meretuulepargi KMH läbiviimiseks ja KMH aruande koostamiseks. Nii võib uuel KMH programmil olla mõju KMH tulemustele. Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluse etapp mõjutab oluliselt Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel Liivi lahe meretuulepargi projekti kumulatiivse mõjuga arvestamist. Koosmõju hindamisel tuleb arvestada ainult teadaoleva sisu, mahu ja ulatusega teisi projekte. Alles Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande etapis on määratletav Liivi lahe meretuulepargi sisu, maht ja ulatus. Liivi lahe meretuulepargi projekti koosmõju saab Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel arvestada, kui Liivi lahe meretuulepargi realistlik maht, sisu ja ulatus on Liivi lahe meretuulepargi KMH aruandest teada. Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluse faas (k.a küsimus, kas koostada tuleb uus KMH programm) mõjutab eeltoodust tulenevalt oluliselt ka kaebaja huve; 3) Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kehtivuse õigusvastane pikendamine rikub kaebaja õigusi ka juhul, kui väita, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel tuleks Liivi lahe meretuulepargi projekti arvestada olenemata Liivi lahe meretuulepargi KMH menetlusetapist. Sisult vananenud Liivi lahe meretuulepargi KMH programm muudaks SaareLiivi meretuulepargi KMH aruande õiguspärase ja kõiki (ka kumulatiivseid) keskkonnamõjusid arvestava koostamise ebamõistlikult keeruliseks. Liivi lahes ongi aga üheks kõige olulisemaks mõjutatud keskkonnaelemendiks just nimelt linnud. Tegemist on vaid ühe näitega, kui keeruline on koosmõju hinnata, kui teise projekti KMH viiakse paralleelselt läbi vananenud sisendi põhjal; 4) kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema ja teised arendajad tegutseksid võrdsetel ja õiguspärastel alustel. Hetkel on teisele arendajale antud oluline õigusvastane konkurentsieelis. KeHJS § 18 lg 7 kohustab otsesõnu niisuguses olukorras uue KMH programmi koostama; 5) TTJA 24.04.2023 otsus on haldusakt. Isegi kui tegemist on menetlustoiminguga, siis selle vaidlustamine on lubatud. Keelates selliste menetlustoimingute vaidlustamise enne menetluse lõppemist, raisatakse asjatult ressursse ja aega, kuna on selge, et sellise menetluse lõpptulemus on õigusvastane ja menetlus tuleb uuesti läbi viia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-1716

7(8)

3-23-1716 Kui koostatud KMH aruanne ei peaks vastama KMH programmi puuduste tõttu nõuetele, on kaebajal võimalik esitada sellekohased vastuväited teise projekti KMH aruande avalikul väljapanekul. Kui vastustaja peaks kolmanda isiku KMH aruandest tingituna tegema kaebaja õigusi rikkuva otsuse ja teist arendajat kaebaja arvelt põhjendamatult soodustama, saab kaebaja vaidlustada kaebajale adresseeritud otsust ka argumendiga, et teise isiku projekti KMH menetlus ei olnud nõuetekohane. Sarnastel põhjendustel on kaebajal õigus vaidlustada ka tema suhtes tehtud ebasoodsat otsust.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.