Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 06. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1716
Haldusasi
OÜ Utilitas Wind kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.04.2023 kirjas 16-7/19-3404-098 väljenduva otsuse ning vaide tagastamise kohta tehtud 04.07.2023 otsuse nr 2-5/23/0042/35 tühistamise ja Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks kohustamise või alternatiivselt eelnimetatud 24.04.2023 otsuse õigusvastasuse ja Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kehtetuse tuvastamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Utilitas Wind Esindaja: v.adv Sandor Elias Võimalik vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
RESOLUTSIOON
Tagastada OÜ Utilitas Wind kaebus.
SELGITUSED
Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203—204).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Liivi Offshore OÜ (edaspidi ka „arendaja“) arendab Liivi lahe meretuuleparki, mille rajamist käsitlev hoonestusloa taotlus on esitatud 27.02.2010 1 . Koos hoonestusloa menetlusega algatas Vabariigi Valitsus 19.12.2019 keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka „KMH“). Keskkonnaministeerium kiitis 15.04.2021 kirjas (dtl. 24) heaks KMH programmi. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (edaspidi „KeHJS“ § 56 lõikest 12 ning hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni (edaspidi „KeHJS2010“) § 18 lõikest 2 pidi arendaja KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitama 2 aasta jooksul programmi heakskiitmisest arvates.
Hoonestusloa taotluse esitas Eesti Energia AS, ent järgnevalt viidatud 06.04.2023 taotluses on avaldatud, et alates 27.03.2023 on arendajaks Eesti Energia ASi jagunemise teel loodud Liivi Offshore OÜ.
2.Arendaja 06.04.2023 taotluse alusel otsustas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi „TTJA“) 24.04.2023 kirjas nr 16-7/19-3404-098 (dtl. 230, edaspidi „vaidlustatud otsus“) pikendada KeHJS § 24 alusel KMH avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 14.12.2024.
3.Kaebaja, kes arendab kavandatava Liivi lahe meretuulepargi vahetusse lähedusse jäävat Saare-Liivi meretuuleparki, esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, mille TTJA 04.07.2023 otsusega (edaspidi ka „TTJA vaideotsus“ dtl. 763) tagastas, leides, et kaebajal ei ole vaide esitamise õigust.
4.Kaebaja esitas 03.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaidlustatud otsuse ja TTJA vaideotsuse tühistamist ning TTJA kohustamist uue otsuse tegemiseks, millega jäetakse Liivi Offshore OÜ 06.04.2023 taotlus rahuldamata. 25.09.2023 menetlusdokumendis on kaebaja esitanud alternatiivse nõude tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasus ja/või Liivi Lahe meretuulepargi KMH programmi kehtetus. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et KMH aruande kehtivuse pikendamine oli õigusvastane, kuna esiteks oli vastava otsuse tegemise ajaks kõnealune KMH programm juba pöördumatult kehtivuse kaotanud, teiseks ei olnud tähtja pikendamine TTJA pädevuses ning kolmandaks polnud tähtaja pikendamine ka sisuliselt põhjendatud. Kaebuses ja seda täiendavas 25.09.2023 menetlusdokumendis leiab kaebaja, et KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud KMH programmi kehtivuse tähtaeg on muuhulgas ette nähtud ka teiste turuosaliste, sh kaebaja kaitseks, mistõttu peab tal olema võimalik selle tähtaja põhjendamatut pikendamist vaidlustada. Seejuures osutab kaebaja sellele, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH menetluses omab kumulatiivse mõju hindamise seisukohast olulist tähtsust see, kas Liivi lahe meretuulepargi KMH programm kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, kas kaebaja peab oma projekti keskkonnamõju hindamisel Liivi lahe meretuulepargi projektiga niisugusel kujul arvestama või mitte. Kaebaja leiab, et kui Liivi lahe meretuulepargi jaoks tuleks koostada uus KMH programm, oleks tõenäoline, et kaebaja jõuab oma KHM aruande koostada enne kui koostataks Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne, millisel juhul peaks Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel hoopis arvesse võtma kaebaja arenduse mõjusid, mitte vastupidi. Kaebaja hinnangul võib see praktiliselt tähendada seda, et SaareLiivi meretuuleparki on võimalik kavandada rohkem tuulikuid ning keskkonnataluvuse ületamise vältimiseks tuleb omakorda Liivi lahe meretuulepargi mahtu vähendada. Teisena osutab kaebaja sellele, et vajadus arvestada Liivi lahe meretuulepargi KMH tulemusi, mis on saadud vananenud KMH programmi alusel, tekitab kaebajale ka praktilisi probleeme, kuna metoodiliste erinevuste tõttu ei ole nende hindamiste tulemused võrreldavad.
5.TTJA leiab 22.09.2023 esitatud seisukohas, et kaebajal puudub kaebeõigus , kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi. TTJA hinnangul ei ole kaebajal õiguspärast ootust Liivi lahe meretuulepargi KMH menetluse kiirusest tulenevalt Saare-Liivi KMH menetluse kergemale ja odavamale läbiviimisele. TTJA leiab sisuliselt, et kaebaja peab igal juhul Liivi lahe meretuulepargi projektiga arvestama, kuna selle projekti algatamine on kaebajale teada ja ta pidi juba oma projekti algatamisel arvestama sellega, et Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne võib valmida enne Saare-Liivi meretuulepargi oma.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Leian, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagasta, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust, mille kaitseks ta kaebuse esitanud on. Seetõttu ei saa TTJA otsus, millega pikendati Liivi lahe meretuulepargi arendajale KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega, ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuda. KeHJS2010“ § 18 lõikest 7 koosmõjus KeHJS §-ga 42 ei tulene kaebajale
subjektiivset õigust nõuda nende sätete järgimist teise arendaja projekti KMH menetluses ega vaidlustada tähtaja pikendamist. Erinevalt kaebajast olen seisukohal, et eelviidatud sätete eesmärk ei ole kaitsta teiste arendajate (sh kaebaja) huve, vaid üksnes avalikke huve ning seetõttu ei saa neist normidest kasvada kaebaja jaoks välja kohtus kaitstavat subjektiivset õigust.
7.Sisuliselt leiab kaebaja, et tema subjektiivseid õigusi rikub see, et õigusvastase tähtaja pikendamise tõttu ei pääse ta kohustusest võtta oma projekti, st Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel arvesse võimalikku (potentsiaalset) kumulatiivset mõju, mille tingib Liivi lahe meretuulepargi rajamine või selle olemasolu. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Sõltumata kaebaja viidatud planeeringute ning Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmi lõikude sõnastustest tuleb Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel igal juhul arvesse võtta selle meretuulepargi ja Liivi lahe meretuulepargi rajamisest ja/või käitamisest tingitud koosmõjusid. See nõue tuleneb KeHJS § 20 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi „VVm 2017/34“) § 6 lg 1 punktist 6. Asjaolu, et keskkonnamõju tuleb hinnata KMH programmist „lähtudes“ (KeHJS § 20 lg 1) või selle „alusel“ (VVm 2017/34 § 2) ei võimalda ühelgi juhul jätta KMH aruandes käsitlemata teisi juba teadaoleva sisuga projekte, mille mõjude hindamiseks juba on tehtud asjassepuutuvaid uuringuid ning seda sõltumata sellest, kas teise projekti KMH on läbi viidud nõuetekohaselt ja/või kas selle tulemusena koostatud KMH aruanne on asjakohane ja piisav.
8.Mis puudutab kaebaja viidatud Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis (dtl. 935) kumuleeruva mõju hindamise kohta märgitut, siis tuleb tähele panna, et selle programmi punktis 5.2. oleva tabeli punkti 4.1. (dtl. 996) tulbas „Eeldavalt olulised mõjud“ on konkreetselt ära mainitud Liivi Lahe meretuulepark kui projekt, mille realiseerimisel oleks eeldatav koosmõju kaebaja arendatava meretuulepargiga. Sama punkti järgmises tulbas „Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute kirjeldus“ on märgitud: „KMH aruande koostamisel hinnatakse koosmõjusid nii teiste sarnaste elluviidud kui ka võimalusel kavandatavate planeeringute ja projektidega, et vältida merealal kumulatiivseid mõjusid [...]. KMH aruande koostamisel on võimalik kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. Käesolev KMH ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis on veel hoonestuloa või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht“. Selle märkuse mõte seisneb selles, et Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamisel peab muude projektide – ja eelkõige Liivi lahe meretuulepargi – realiseerimisega seotud kumulatiivseid mõjusid arvesse võtma niivõrd kuivõrd sellise teise projekti sisu, ulatus ja eeldatavad mõjud on Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks teada. Teisisõnu tähendab see, et kaebaja ei pea ise hakkama välja selgitama teise arenduse (nt Liivi lahe meretuulepargi) mõjusid, küll aga peab neid oma hindamise läbi viimisel arvesse võtma, kui selle teise projekti arendaja on nende välja selgitamiseks uuringud teinud ja need uuringud on kaebajale oma KMH aruande koostamisel kättesaadavad. Seejuures ei seo SaareLiivi meretuulepargi KMH programm teise projekti KMH tulemuste arvesse võtmist mitte mingil moel sellega, kas teise projekti KMH läbiviimine on toimunud õiguspäraselt või mitte. Siinkohal tuleb tähele panna, et KeHJS2010 sätete kohaselt ei ole KMH programmi heakskiitmise ja KMH aruande avalikustamise vahel ette nähtud ühtki formaalset otsuse tegemise või heakskiidu andmise etappi. Teisisõnu puudub võimalus – isegi kui nt otsustaja leiab, et asjaomane KMH menetlus ei ole toimunud nõuetekohaselt – takistada KMH aruande avalikku väljapanekut, kui arendaja selle aruande esitanud on. Vastus küsimusele, kas esitatav KMH aruanne on nõuetekohane ning piisav, antakse KeHJS2010 sätete kohaselt pärast aruande avalikustamist ja avalikku
arutelu toimuva KMH aruande heakskiitmise etapis. Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmist ei tulene kuidagi, et Liivi lahe meretuulepargi kui mõjude kuhjumist kaasa tuua võivat projekti tuleks kaebajal kumuleeruvate mõjude hindamisel arvesse võtta üksnes juhul kui vastav Liivi lahe meretuulepargi KMH aruanne on heaks kiidetud või eeldusel, et eelnev KMH menetlus on olnud õiguspärane. Seega tuleb Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis märgitut, et „[k]äesolev KMH ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid [...] projektide osas, mis on veel hoonestuloa või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht,“ mõista selliselt, et kaebaja ei pea keskkonnamõju hindamisel arvesse võtma puhtalt hüpoteetilisi projekte ja projekte, mille osas ei ole vastav arendaja nende mõjusid hinnanud selliselt, et kaebaja projekti KMH menetluses oleks mingisuguseid selle teise projekti raames tehtud uuringuid võimalik kasutada. Seda, kas asjaomane kavandatav teine projekt tegelikult realiseeritakse või millises ulatuses see realiseeritakse, ei saa kaebaja oma projekti KMH menetluse raames niikuinii teada. On võimalik, et otsustaja ei kiida hiljem Liivi lahe meretuulepargi KMH aruannet heaks (KeHJS2010 § 22), ent see ei mõjuta kuidagi kaebaja kohustust oma projekti KMH läbi viimisel arvestada Liivi lahe meretuulepargi KMH raames koostatud uuringutega vähemalt juhul kui need uuringud on Liivi lahe meretuulepargi avaliku väljapaneku tulemusena – mille toimumine omakorda ei sõltu sellest, kas aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamine toimus õiguspäraselt või mitte – kaebajale kättesaadavaks tehtud.
9.Samuti ei määra ühe ega teise projekti KMH aruanne ühelgi juhul kindlaks seda, kui suures ulatuses ühe või teise projekti realiseerimiseks lõpuks luba antakse. Paralleelselt käimas olevate hoonestusloa menetluste korral, mille mõlema realiseerimine vastavates taotlustes soovitud maksimaalses ulatuses ületaks keskkonnataluvuse, peab otsustaja kõiki asjaolusid ja huve kaaludes otsustama, millised load anda. Lähenemine, et oma projekti keskkonnamõju hindamisega esimesena valmis saaval arendajal on õigus realiseerida oma projekt kogu soovitud ulatuses ning keskkonnataluvust ületavate kumumeeruvate mõjude esinemise korral tuleb tingimata koomale tõmmata hilisemat projekti, ei ole õige. Seejuures tuleb tähele panna, et nii kehtiva KeHJS kui ka KeHJS2010 sätete kohaselt võib vajadus täiendada KMH aruannet vahepeal ilmnenud uute asjaolude (nt teise projekti KMH menetluses läbi viidud uuringutulemuste teatavaks saamise) tõttu tekkida KMH programmis ette nähtust hoolimata ka KMH menetluse viimases etapis, kuna KMH aruande heakskiitmisel (selle nõuetele vastavuse kontrollimisel) ei saa otsustaja piirduda aruande asjakohasuse ja piisavuse hindamisel rangelt KMH programmiga. Ühelgi juhul ei saa aga asuda seisukohale, et Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande avalikule väljapanekule esitamise tähtaja pikendamine tooks tingimata või eelduslikult kaasa kaebaja õigusi rikkuva lõppotsuse tegemise.
10.Mis puudutab viimaks seda, et Liivi lahe meretuulepargi KMH programm ei näe ette teatavate uuringute tegemist samasuguse metoodika alusel, nagu Saare-Liivi meretuulepargi KMH programm, siis isegi kui tõdeda, et see muudab kaebaja projekti KMH koostamise keerulisemaks ja kulukamaks, ei riku see kaebaja õigusi – TTJA leiab õigesti, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust oma projekti KMH menetluse läbi viimisele võimalikult lihtsalt ja odavalt. Projekti KMH toimub põhimõtteliselt avalikes huvides ning selle eesmärk on igakülgselt projekti keskkonnamõjude ja nende leevendamiseks sobivate meetmete välja selgitamine ning otsustajale piisava teabe andmine otsustamaks, kas või millises ulatuses saab anda loa projekti realiseerimiseks. Selle eesmärgiga oleks selges vastuolus lahendus, kus kaebaja saaks – eeldusel, et Liivi lahe meretuulepargi arendaja avaldab oma KMH aruande enne kaebajat – eirata oma projekti keskkonnamõju hindamisel Liivi lahe meretuulepargi potentsiaalset rajamist ja sellega seotud mõjusid pelgalt põhjusel, et Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi kinnitamise ja KMH aruande vahele jäi oluliselt rohkem aega kui KeHJS2010 § 18 lõikes 7 sätestatud kaks aastat. Seejuures kohustus teise projekti KMH tulemusi arvesse võtte ei tähenda ühelgi juhul kohustus pidada neid piisavaks, täielikuks või õiguspärase KMH tulemusena saaduks. Vajadusel saab kaebaja
esitada oma vastuväiteid teise projekti KMH aruande avalikul väljapanekul või juhul kui lõpuks tehakse kaebaja suhtes kahjulik ja teist arendajat n-ö kaebaja arvelt soodustav lõppotsus, vaidlustada see muuhulgas argumendiga, et teise projekti KMH menetlus ei olnud nõuetekohane.
11.Kaebajal on õigus selles, et KeHJS2010 § 18 lõikes 7 sätestatud tähtaja eesmärk on vältida keskkonnamõju hindamise läbi viimist eelduslikult vananenud programmi alusel. Selle normi eesmärk on aga üksnes avalike huvide kaitse. Mis puudutab kaebaja viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt on ettevõtjal subjektiivne õigus nõuda, et konkureerival ettevõtjal ei võimaldataks turul tegutseda õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes, siis see ei ole asjassepuutuv põhjusel, et see kohtupraktika puudutab otsuseid, millega avalik võim jagab konkureerivate turuosaliste vahel teatavat piiratud ressurssi (näiteks tegevuslubasid teatavas asulas apteegi käitamiseks). Käesoleval juhul on vaidlustatud otsus põhimõtteliselt teistsuguse iseloomuga – vastustaja ei ole sellega mingil moel ära määranud seda, kes kui ulatusliku tuulikupargi rajada võib. Kaebaja kohustus võtta arvesse Liivi lahe meretuulepargi KMH tulemusi ja eeskätt selle menetluse raames läbi viidud uuringuid tähendab lihtsalt kohustust võtta oma projekti mõjude hindamisel arvesse kogu olemasolevat teadusteadmist ja arvestada seejuures mitte üksnes aruande koostamise ajal valitseva faktilise olukorraga, vaid ka aruande koostamise ajaks määratletava potentsialase sisu ja mahuga mahu projektidega, mille realiseerimine on võimalik, ent kaugeltki mitte kindel, ent mille mõjusid on selle teise projekti raames tehtud mõjude uuringud on kaebajale kättesaadavad. Samamoodi peab Liivi lahe meretuulepargi arendaja võtma arvesse kaebaja arendatava meretuulepargi mõjusid määral, mil kaebaja arenduse sisu, maht ja võimalikud mõju-uuringud on talle teada, pidamata samas hakkama kaebaja projekti mõjusid ise välja selgitama.
12.Eeltoodud põhjustel olen seisukohal, et vaidlustatud otsus – isegi kui see on objektiivselt õigusvastane – ei riku ühtki kaebaja õigust ega ole vastuolus selliste kaebaja huvidega, mille kaitse oleks KeHJS2010 § 18 lg 7 eesmärgiks.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.