Xi kaebus Eesti Töötukassa 6. juuli 2023. a otsuse ja 17. augusti 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Reelika Leetmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses tähemärkidega kaebaja ja tema raviarstide X, X, X ja X nimed.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. veebruaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja esitas 27. juunil 2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse.
3-23-1955
1.1.Töötukassa leidis 6. juuli 2023. a otsuses nr TVH/23/025926, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuses tugines vastustaja tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti dr X 5. juulil 2023 koostatud arvamusele. Kaebajal on kerged piirangud pikkade vahemaade kõndimisel ja kehaasendi säilitamisel. Piirangute põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus. Käte valulikkuse ja lihaspinge tõttu on kaebajal kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Töötukassa leidis, et tuvastatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.
2.Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 17. augusti 2023. a vaideotsusega nr VO/23/1943 rahuldamata.
2.1.Vaideotsuse järgi tuvastati kaebajal arvväärtusega 1 hinnatavad piirangud liikumise valdkonnas eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes. Käelise tegevuse valdkonnas tuvastati kaebajal arvväärtusega 1 hinnatav piirang asjade liigutamise võtmetegevuse sooritamisel. Teistes võtmetegevustes kaebajal piiranguid ei tuvastatud. Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei summeerita. Seega on kaebaja piirangute arvväärtuste summa väiksem kui 4, mis tähendab, et töövõime vähenemist ei tuvastata (tervise- ja tööministri
7.septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 5).
2.2.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses uuesti kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, kuid jäi oma esialgse arvamuse juurde. Uusi otsust mõjutavaid terviseandmeid lisandunud ei ole. Juba 2022. a-l, kui kaebajal tuvastati käelise tegevuse piirangute tõttu osaline töövõime, hindas ekspertarst kaebaja seisundi paranevaks. Kaebajal ei esine TIS- is olemasolevate andmete põhjal vähemalt hinnangu andmise aja seisuga selliseid probleeme, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.
2.3.Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul ja kõikvõimalikke töid, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Töö valikul on võimalik sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi vältida. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 6. juuli 2023. a otsuse ja 17. augusti 2023. a vaideotsuse tühistada ning kohustada töötukassat tema töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leiab, et Dorpat Tervis OÜ koostatud ekspertiis pole pädev. Kaebaja meelest ei ole tegu mitte ekspertiisi, vaid pigem töötukassa tellimuse täitmisega, mille eesmärgiks on hoida kokku hüvitistele tehtavaid kulutusi. Kaebaja soovib uut ekspertiisi mõnelt teiselt pädevalt meditsiiniasutuselt.
4.Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta leiab, et 5. juulil 2023 koostatud ekspertiis pole pädev ja 6. juuli 2023. a otsus ei ole õiguspärane. Vaidemenetluses vaatas töötukassa ekspertarst dr X üle TTO ekspertarsti hinnangu, kaebaja taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja kõik kaebaja esitatud lisadokumendid. Dr X nõustus TTO ekspertarsti seisukohaga. Dr X vaatas kaebaja juhtumi üle ka kohtumenetluse raames ja koostas 16. oktoobril 2023 kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub jätkuvalt TTO ekspertarsti hinnanguga.
4.1.Töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. See tähendab, et inimese tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti ettekirjutustele. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on 2(9)
3-23-1955 oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Ekspertarstid on tutvunud kõigi kaebaja viimase viie aasta terviseandmetega. Hinnangutes on esile toodud vaid need andmed, millele on otseselt tuginetud.
4.2.Liikumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst dr X 28. juuni 2023. a ja dr X 4. juuli 2023. a epikriisidele. Tuvastatud piirangute põhjuseks on põlveliigese struktuuri kahjustus, mis tingib vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratuse.
4.3.Käelise tegevuse valdkonna piiranguid hinnates tugines TTO ekspertarst dr X 21. märtsi 2023. a ja dr X 12. juuli 2022. a epikriisidele. Kaebajal esineb kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel valulikkuse ja lihaspinge tõttu kätes. Piirang on põhjustatud lülisamba kaelaosa struktuuri kahjustusest.
4.4.Töövõime hindamisel arvestatakse neid tegutsemispiiranguid, mida põhjustavad haigused, mis on inimesel hindamise hetkel. Seejuures pole olulised vaid diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivset kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Piiranguid hinnatakse ravi foonil. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö.
4.5.Töövõimet hindab tervishoiuteenuse osutaja, kellega vastustaja on selleks lepingu sõlminud ja kes vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuetele. Ekspertarstid on läbinud töövõime hindamise koolituse, mille käigus saadakse teadmised õigusaktides töövõime hindamisele sätestatud tingimuste ja töövõime hindamise metoodika rakendamiseks. Koolituse lõpus sooritavad ekspertarstid eksami. TTO ekspertarst dr X vastab ekspertarstidele esitatavatele tingimustele. Tal on kehtiv registreering tervishoiutöötajate riiklikus registris ja ta töötab arstina. Ekspertarst on läbinud töövõime hindamise metoodika koolituse.
5.18. oktoobril 2023 esitatud seisukohas juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja on esitanud kohtule kaebaja digiloo andmed 12. septembri 2023. a seisuga, kuigi väidab, et andmed on esitatud 12. oktoobri 2023. a seisuga. Seetõttu on puudu haiguslugu, milles kajastub kaebaja viibimine Tartu Ülikooli kliinikumis 12. septembrist kuni 14. septembrini 2023 ja sellest tulenev diagnoos. Töövõime hindamise asemel on hinnatud kaebaja teovõimet. Tegu on väga erinevate hindamistega, millel on erinevad eesmärgid. Juhul, kui tehakse uus töövõime hindamine, mille järel selgub, et kaebaja töövõime on vähenenud, palub kaebaja hüvitada talle saamata jäänud töövõime toetuse.
6.2. jaanuaril 2024 esitatud seisukohas leiab kaebaja, et ekspertiis on vastuolus tegeliku olukorra ja digilooga. Ühte või kahte konkreetset probleemi pole võimalik esile tuua. Kaebaja on pärast eelmist ekspertiisi olnud korduvalt liigeste ja jäsemete probleemidega arstide hoole all ning käinud uuringutel. Alates 27. juunist 2023 on kaebaja olnud haiguslehel. On keeruline mõista, kuidas saab teda selles olukorras täiesti tervenenuks lugeda. Kaebaja soovib endiselt kehtiva ekspertiisi tühistamist ja uut ekspertiisi. Kaebaja palub õigusabikulude 930 eurot hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa).
3(9)
3-23-1955 I Töövõime hindamise põhimõtted
8.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
9.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
10.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
11.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
12.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
13.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. II Kaebaja töövõime
14.Kaebaja taotluse kohta hinnangu andnud ekspertarstid leidsid, et TIS-is on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime hindamine. Töötukassa ekspertarst X märkis 16. oktoobril 2023 kohtumenetluse raames koostatud hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 6), et viimase kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist on kaebaja kohta TIS-i lisatud järgmiste arstide
3-23-1955 koostatud epikriisid: perearst dr X 20. jaanuar 2023, 6. märts 2023, 13. aprill 2023 ja 8. mai 2023; neuroloog dr X 21. märts 2023; uroloog dr X 17. mai 2023 ning pereõde X 16. juuni 2023.
15.Kaebaja selgitab, et vastustaja esitatud andmetest on puudu haiguslugu, milles kajastub tema viibimine Tartu Ülikooli kliinikumis 12. septembrist kuni 14. septembrini 2023 ja talle haiglas pandud diagnoos. Kohus selgitab, et hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2). Kaebaja pole põhjendanud, kuidas võis tema haiglasse sattumine 2023. a septembris mõjutada töötukassa 6. juuli 2023. a otsuse ja 17. augusti 2023. a vaideotsuse õigsust. Samal põhjusel ei saa kohus arvestada sellega, et kaebaja on enda sõnul pärast ekspertiisi tegemist korduvalt liigeste ja jäsemete probleemidega arstide hoole all olnud ja uuringutel käinud. Ka asjaolu, et kaebaja on enda sõnul olnud alates 27. juunist 2023 haiguslehel, ei kinnita, et vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga, s.o 6. juulil 2023, oleks kaebajal tulnud tuvastada pikaajaline tervisekahjustus ja sellest tingitud püsivalt töövõimet vähendavad piirangud.
16.Töötukassa on varem (2. augustil 2022 tehtud eksperdihinnangu alusel, digitoimiku lk 203) tuvastanud kaebajal osalise töövõime. Toona tuvastati kaebajal käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise, asjade liigutamise ja käteosavuse võtmetegevustes mõõdukad piirangud (arvväärtus 2), mille tingis kaela lülivaheketta täpsustamata haigusseisund. Kuna kaebaja terviseandmed viitasid piirangute leevenemise võimalusele, tuvastati tal osaline töövõime üheks aastaks. Ekspertarst järeldas kaebaja terviseandmete põhjal, et tema seisund on füsioteraapia ja puhkuse andmisega juba paranenud ning regulaarse ravi puhul on võimalik, et kaebaja paraneb kõnealusest haigusest täielikult.
17.Kohus selgitab vaidlustatud otsuste aluseks olnud 2023. a hinnangute vastavust õigusaktide ja töövõime hindamise metoodika nõuetele. Liikumise valdkond
18.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 1) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas järgmiselt:
18.1.Liikumine eri tasapindadel: „Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda. Kõnnin läbi valu, toas natuke toetudes liigun. Kui pean üle kilomeetri kõndima, siis lihas läheb pingesse ja ei lõdvestu. Kasutan kinesioteipe. Suvel läheb nahk villidega põletikku. Otsin spetsiaalset ortoosi. Kõige halvema olukorra ajal ei saa kõndida ja kukun kokku. Enamasti on probleemid vasaku jalaga. Sõltub sellest, kas olen enne midagi teinud või mitte. Talvel, kui kukun, siis tõmbab kõõlused katki. Füüsilisi tegevusi ei tee. Palavusega tekib tugev väsimus ja olen voodis pikali. Väldin treppe. Kõige hullem on trepist alla tulek, peab abistama. Võimalusel kasutan kaldteid. See on selline korduv liigutus, mida tehes lähevad lihased jäigaks. Selleks, et saaksin seda teha, peaksin seda tegema teotempoga, aga see ajakulu oleks meeletu.“
18.2.Ohutu ringiliikumine: „Tänaval suudan liikuda mõõdukate raskustega. Kiiresti kõndida ei saa. Lihastes tekib pinge ja ootamatult võib jalg alt kaduda. Siseruumides saan ohutult liikuda.“
18.3.Seismine ja istumine: „Suudan seistes või istudes valu või väsimust tundmata ühel kohal olla vähem kui ühe tunni. Seista ühel kohal ei saa toetuda vasakule jalale, ei kannata rahutu loomuse tõttu. Lihastes on pidevalt valu. Seistes pean toetuma. Teatris ei saa üle 30 minuti istuda, jalad hakkavad valutama. Kodus ei suuda ühel kohal istuda. Kui on selline koht, kus saan jalad ette lükata, siis on hea istuda. Pean kasutama automaatkäigukastiga autot, et saaksin jalad sirutada ja neid liigutada. Istudes muudan kogu aeg asendit. Kehaasendeid suudan vahetada suurte raskustega. Pean kätega toetuma, vasak jalg on väga valulik. Ei toeta end 5(9)
3-23-1955 vasakule jalale. Ei saa kükkasendis ja põlvili olla. Väldin kummardamist. Kõik korduvad liigutused võivad tuua kaasa lihaste jäikuse. Asjade tõstmisel ja füüsilisel tööl vajan teise inimese abi. Pean olema kogu aeg kinesioteibiga ja väga tihedalt. See aitab veidi, kuid on suur rahaline kulu. Igapäevaselt on pereliikmed abiks. Magades asetan padja põlvele toeks. Hommikuti on liigesed ja keha kange. Umbes 30 minutiga saab liikuma, kui teen teatud harjutused ära.“
19.TTO ekspertarst leidis 5. juulil 2023 koostatud hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 2) et kaebajal on eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes kerged piirangud. Ohutul ringiliikumisel arst piirangut ei tuvastanud.
20.Ekspertarsti hinnangu järgi on kaebajale pandud diagnoos M17.1 „Muud esmased gonartroosid“. Kaebajale on tehtud uuring, mille järgi tal on algjärgus põlveliigese kulumuslikud muutused. Hiljutine ägedam valu põlves tekkis 22. juunil 2023. Seda ei saa lugeda püsivaks probleemiks. TIS-is ei ole andmeid väsimust põhjustada võiva haiguse kohta. Ekspertarst tõi esile üldkirurg dr X 30. juuni 2023 epikriisi, milles oli märgitud: „Vasemal liigeses efusiooni ei ole. Patella valutu. Liikuvus 0-5-100, ebastabiilsust ei ole. Tugev painutus valulik. Valulikkus liigese med. küljel, enam sääre kondüüli projektsioonil.“ Ekspertarst järeldas, et kaebajal esineb kerge piirang pikkade vahemaade kõndimisel ja kehaasendi säilitamisel. Piirangu põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus, mis on tingitud põlveliigese struktuuri kahjustustest.
21.TTO ekspertarst vaatas vaidemenetluses kaebaja taotluse ja terviseandmed uuesti üle.
3.augusti 2023. a hinnangus (vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 5) tõdes arst et uusi hinnangut mõjutavaid terviseandmeid lisandunud ei ole. Ekspertarst on hinnangu lahtrisse „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ lisanud perearsti dr X 27. juuni 2023. a epikriisi, mille järgi kaebaja kurdab põlve paistetust ja valu alates 22. juunist. Ära on märgitud ka see, et kaebajal on anamneesis kukkumine 13. märtsil 2023. Erakorralise meditsiini osakonda kaebaja toona trauma tõttu minna ei soovinud vaid „pani põlvele teibid ning võtab regulaarselt Diclofenaci või Ibumetini“.
22.Töötukassa ekspertarsti X hinnang kinnitab TTO ekspertarsti järeldusi.
22.1.Ekspertarst tõdeb, et kaebajal on olnud põlveliigeste traumasid (viimati märtsis 2023). Ka on kaebajal põlveliigestes algav artroos. Kaebajal on tuvastatud liigeshiir, mis võib anda perioodilisi vaevusi ja mida on soovitatud artroskoopiliselt eemaldada (dr X 4. juuli 2023. a epikriis). Kaebajal on esinenud ka alaseljavalusid. Ortopeed on kaebajale määranud ortoosi. Teisi liikumise abivahendeid kaebaja terviseandmete alusel ei kasuta. Kaebaja on saanud regulaarset valuravi ja füsioteraapiat.
22.2.Ohutu ringiliikumise osas märgib dr X, et ortoosi kandmine kompenseerib kaebaja põlveprobleeme. Terviseandmete järgi ei esine kaebajal pareese või selliseid tundehäireid jalgades, mis põhjustaks püsivaid liikumispiiranguid.
22.3.Seismise ja istumise kohta märgib dr X, et piirangute hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et asendit võib vahetada. Piirang on õigesti hinnatud kergeks, kuna kaebaja enda selgituste järgi tekkivad tal vaevused 30-minutise istumise järel. Domineerib ühe põlveliigese valu, subjektiivselt ka lihaspinge, kuid objektiivselt radikulaarset leidu ega pareese ei esine. Puusaliigeste või lülisamba lumbosakraalosa haigusi ei ole kaebajal diagnoositud.
22.4.Töötukassa ekspertarst leidis kokkuvõttes, et piirangud, mida kaebajal diagnoositud haigused põhjustavad, on ravi ja abivahendite kasutamise abil rahuldavalt kompenseeritud. Seetõttu tuleb need hinnata kergeks. Soovitatud artroskoopiline lõikus võib liikumispiiranguid ja vaevusi veelgi vähendada. Liikumispiirangu olemasolu tuleb kaebajal töökoha valikul 6(9)
3-23-1955 arvestada. Kaebajale ei sobi töö sundasendites ja ebatasastel pindadel, samuti pikkade vahemaade läbimist nõudvad ametid.
23.Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid eksinud ei õigusnormide ega töövõime hindamise metoodika vastu. Ekspertarst on analüüsinud hinnangu andmise ajaks kättesaadavaid terviseandmeid ja järeldanud nende põhjal, et kaebajal esinevad liikumise valdkonnas kerged piirangud. Seega pole ekspertarstid kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid liikumisraskusi eitanud, kuid on põhjendatult leidnud, et tuvastatud piirangud, mida hinnangu andmise seisuga sai käsitada püsivatena, vastavad töövõime hindamise kontekstis kerge piirangu määratlusele.
24.Ekspertarstid on tõdenud, et vahetult enne hinnangu andmist on kaebajal tekkinud ägedamad põlvevalud. Seda, kas tegu oli püsiva või mööduva probleemiga, oli hinnangu andmise aja seisuga aga vara öelda. Ekspertarstid leidsid, et haigusest tingitud piiranguid on võimalik ravi ja abivahenditega tõenäoliselt kompenseerida. Eksperdid on õigesti arvestanud seda, et töövõime vähenemise saab tuvastada alles siis, kui haigusest tingitud piirangud püsivad, vaatamata kohasele ravile ja abivahendite kasutamisele. Kui pärast 2023. a suve on selgunud, et kaebajal esinevad sellised tegutsemispiirangud, on tal võimalik oma taotleda töövõime uut hindamist. Käelise tegevuse valdkond
25.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas järgmiselt:
25.1.Asjade liigutamine: „Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Akutrelli kasutamisel tekib vibratsioon kätte. See tekitab kätte tugeva jäikuse. Pärast seda ei saa isegi toitu suhu panna. Vibratsioon on mu lihastele kõige hullem. Ei saa muru trimmerdada, mootorsaagi kasutada (käed kangestuvad). Füüsilise pingutuse korral käed värisevad. Suuri ja kergeid esemeid suudan liigutada, kui tegutsen aeglaselt ja rahulikult.“
25.2.Käteosavus: „Käsi ja sõrmi kasutada ei saa. Arvutis kirja kirjutamine on keeruline, esimese lause saan kirjutatud, kuid järgmise kirjutamisel sõrmelihased ei taastu ja koordinatsioon kaob. Tahan vajutada ühte klahvi, kuid sõrm vajutab kõrvalolevat. Pean alati kirja üle lugema ja vigu parandama. Saan seda teha 2–3 korda, siis on sõrme liigutamise lihas kange. Nööpe kiiresti kinni panna ei saa, kõigeks peab olema aega. Kirjutada saan, aga tekib jäikus ja tähed näevad välja nagu vanainimene oleks kirjutanud. Tähed on lopergused, kandilised. Näpumotoorika ei tööta. Enam ma ise ei kirjuta, vajan sellega abi.“
26.TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangus, et kaebajal on kerge piirang asjade liigutamise võtmetegevuse sooritamisel. Käteosavuse puhul ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Sellise hinnangu põhjuseks on asjaolu, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu diagnoose, mis kaebaja vaevusi kinnitaksid. Ekspertarst tõi esile neuroloog dr X 21. märtsi 2023. a epikriisi: „Kliiniliselt ei esine patsiendil tundlikkuse häireid. Jõud kõikide liigutuste osas väga hea. Lihastoonus normaalne. k-P refl.-d vallanduvad külgühtlaselt. Ei ole patol. refl. Neuroloogilises osas momendil kaela osas kindlasti pole ägenemist.“ Kaebajal on kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel käte valulikkuse ja lihaspinge tõttu. Piirangu tingivad lülisamba kaelaosa struktuuri kahjustused. Arst leidis, et piiranguid on tõenäoliselt võimalik kompenseerida kohase raviga.
27.Vaidemenetluses 3. augustil 2023 lisatud hinnangus nentis TTO ekspertarst, et uusi terviseandmeid lisandunud ei ole. Lisaks varasemale on esile toodud 2022. a juulist pärinev reumatoloog dr X epikriis, millest ekspertarsti hinnangul liigesfunktsiooni piiratust ei selgu „Esmane reumatoloogi konsultatsioon liigesevaluga ja -jäikusega patsiendil. Kaebab käsivarte jäikust koormusel. On käinud neuroloogi juures, tehtud MRT kaelast, kus degeneratiivsed 7(9)
3-23-1955 muutused. Labakäte raadiol uuringul normileid. Analüüsides kusihape 513, kasutab allopurinoli 300 mg/p – selle foonil märkisväärne kusihappe tõus, ravi ei toimi. Vahetan ravi - febuxostat 80 mg/p, kardiaalseid vastunäidustusi ei ole. Mingit põletikulist reumaatilist haigust ei näe, kaelavalu ei ole reumaatiline. Omalt poolt ma mingeid lisauuringuid ei planeeri ja reumatoloogi jälgimist pt ei vaja. Soovitav taastusravi, ka nõelravi. Febuxostat 80 mg/p, allopurinol ära.“
28.Dr X tõdes 16. oktoobri 2023. a hinnangus järgmist.
28.1.Asjade liigutamisel esineb kaebajal TIS-i andmete põhjal aeg-ajalt valu ilma neuroloogiliste ärajäämanähtudeta. Seetõttu on töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt põhjendatud hinnata piirang kergeks.
28.2.Käteosavuse puhul esinevad küll korduvad subjektiivsed kaebused, kuid objektiivsed terviseandmed sõrmede koordinatsioonihäireid ja püsivat ning töövõimet mõjutavat käte värisemist ei kinnita. Seega on piirangu tuvastamata jätmine metoodika järgi põhjendatud.
28.3.Kokkuvõttes leidis dr X, et kaebajal ei esine käelises tegevuses püsivaid ja objektiivset kinnitust leidnud tegutsemispiiranguid. Kaebajal esinevad subjektiivsed vaevused eelkõige teatud asendites ja ülekoormuse puhul. Seda tuleb tal töökoha valikul arvestada. Valuravi tõhustamise ja regulaarse taastusraviga on võimalik vaevusi vähendada ja säilitada olemasolevat funktsionaalset võimekust.
29.Kohus leiab, et ekspertarstide hinnangud vastavad õigusaktides ja töövõime hindamise metoodikas kehtestatud nõuetele. Kaebajal on võimalik valida töökoht, kus tal tema enda sõnul käte liikuvust eriti tugevasti mõjutavat vibratsiooni taluda ei tule. Kaebaja kirjeldatud probleemid klaviatuuri kasutamisel võivad küll iseenesest tema valikuid töö leidmisel märkimisväärselt kitsendada, kuid ekspertarstid ei ole leidnud nende probleemide kohta kaebaja terviseandmetest kinnitust. Vajaduse korral tuleb kaebajal uuesti pere- või eriarsti poole pöörduda. Kui kaebajal diagnoositakse haigus, mis kinnitab kirjeldatud probleemi esinemist, on tal esmalt võimalik otsida probleemile leevendust ravi, sh taastusravi abil. Probleemi püsimise korral saab seda arvestada kaebaja töövõime uuel hindamisel. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond
30.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise võtmetegevuse juures järgmiselt: „Teadvusehäireid esineb igal kuul. Kui öösel tekib kramp, siis ei tohi tõusta, võtab pildi eest, kukun pikali. Enne jaanipäeva oli kolm ööd järjest. Millest tingitud on, ei oska öelda.“
31.TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangus, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-ist kinnitust: terviseandmete järgi ei ole kaebajal teadvusekadu põhjustavaid haigusi.
32.Dr X nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Dr X selgitas, et selle võtmetegevuse all hinnatakse olukordi, kus igapäevaste tegevuste ohutut sooritamist ärkveloleku ajal takistavad teadvusehäired või teadvuse kaotus. Teadvusehäirete episoode peavad kinnitama terviseandmed. Oluline on häirete esinemise sagedus. Selle võtmetegevuse piiranguid võivad põhjustada näiteks krambid, aju verevarustuse häired või südame rütmihäired, epilepsia, hüpoja hüperglükeemia. Pearinglus või uimasus ei liigitu teadvusehäire alla. Neid selles võtmetegevuses tegutsemispiirangu põhjusena ei arvestata.
33.Kohus leiab, et ekspertarstide hinnang vastab õigusaktide ja töövõime hindamise metoodika nõuetele. Ei kaebaja enda kirjeldus ega tema terviseandmed anna alust järeldada, et kaebajal esinevad teadvusel püsimisega seoses püsivalt töövõimet vähendavad probleemid. 8(9)
3-23-1955 Kokkuvõte
34.TTO ekspertarst leidis 5. juuli 2023. a hinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on (töövõime hindamise metoodika tähenduses) kerge piirang pikkade vahemaade kõndimisel ja kehaasendi säilitamisel. Selle põhjuseks on vasaku põlveliigese valu ja kerge liikuvuse piiratus. Ka on kaebajal kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel. Selle põhjuseks on käte valulikkus ja lihaspinge. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid talle ei ole soovitatav raske füüsiline töö. Töövõime toetamiseks on kaebajale vajalik taastusravi.
35.Dr X leidis 16. oktoobri 2023. a hinnangu kokkuvõttes, et kaebaja kroonilised terviseprobleemid mõjutavad küll tema igapäevaelu, kuid ei takista töötamist. Töövõime hindamisel võetakse arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Kaebajale ei sobi kestev raske füüsiline töö, samuti ei sobi talle sundasendites tegutsemist nõudev töö.
36.Kuna ekspertarstid ei ole hinnanguid andes õigusaktide nõuete ega metoodika vastu eksinud, ei ole kohtul alust arstide järeldustes kahelda. Arstid on hinnanud nimelt kaebaja töövõimet, mis hõlmab hinnangu andmist piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste sooritamist. Arstid ei ole leidnud, et kaebajal terviseprobleeme ei esineks ja et ta oleks kõigist oma haigustest täielikult tervenenud. See ei välista aga kaebaja töövõimeliseks lugemist. Kui kaebajal on selliseid püsivaid terviseprobleeme, mis TIS-is ei kajastu, tuleb tal pöörduda nende fikseerimiseks ja ravi saamiseks arstide poole. Kui haigustest põhjustatavad tegutsemispiirangud pole ravi või abivahenditega leevendatavad, saab kaebaja seejärel taotleda oma töövõime uut hindamist.
37.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
38.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Et vähendada kaebaja isiku tuvastamise võimalust, tuleb tähemärkidega asendada ka kaebajat ravinud arstide nimed (X, X, X, X).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.