Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.10.2022 otsuse nr TVH/22/041618 ja 21.10.2022 otsuse nr TVT/22/053027 ning 30.11.2022 vaideotsuse nr VO/22/2851 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.02.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Töötukassa 19.10.2022 otsusega nr TVH/22/041618 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa 21.10.2022 otsusega nr TVT/22/053027 jäeti Xile töövõimetoetuse määramata, kuna tema töövõime ei ole vähenenud.
3-22-2729
3.X esitas 31.10.2022 töötukassale vaide, milles ei nõustunud 19.10.2022 otsusega nr TVH/22/041618 ja 21.10.2022 otsusega nr TVT/22/053027. Töötukassa 30.11.2022 vaideotsusega nr VO/22/2851 jäeti X vaie rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 30.12.2022 Xi (kaebaja) kaebus Eesti Töötukassa 19.10.2022 otsuse nr TVH/22/041618, 21.10.2022 otsuse nr TVT/22/053027 ja 30.11.2022 vaideotsuse nr VO/22/2851 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
5.Eesti Töötukassa (vastustaja) esitas vastuse kaebusele 03.03.2023.
6.Kohus määras asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 15.12.2023 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja taotleb oma kaebuses töövõime toetuse saamist. Kaebaja pole nõus Eesti Töötukassa otsustega, sest tal diagnoositi psoriaas 20 aastat tagasi. Tegemist on ravimatu haigusega, mis iga aasta süveneb ning kahjustab aina rohkem nahka ning liigeseid. Eelnevalt on kaebaja saanud töötukassalt töövõimetuse toetust 11 aastat.
8.Töötukassale 31.10.2022 esitatud vaides ei nõustunud kaebaja sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sõnul on tema liikumine raskendatud nahahaiguse tõttu. Kuna nahk praguneb, siis liigub ta palju autoga. Peab valima sobivaid jalanõusid, mida on raske leida. Kogu kehas esinevad liigesevalud ja hommikuti võtab ärkamine aega. Valuvaigistit kasutab iga päev. Kuid see leevendab valu vaid mõneks ajaks. Suvel on väga piinlik ringi käia, sest kogu keha on kaetud psoriaasiga. Esineb pidevalt seljavalu liikumisel ja sundasendis. Põlved valutavad koormuse korral. Nahahaiguse tõttu vajab abi keha kreemitamisel ja põlvevalude tõttu raskuste kandmisel. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
10.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, arvesse võttes taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes; tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmeid ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ja tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
11.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda poolt 10.10.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise 2(13)
3-22-2729 infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja on esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades.
12.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst X (TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 16.10.2022 eksperdiarvamuse (dtl 64-76), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa 19.10.2022 otsusega nr TVH/22/041618 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa 21.10.2022 otsusega nr TVT/22/053027 jäeti X töövõimetoetuse määramata, kuna tema töövõime ei ole vähenenud.
13.Kaebaja esitas töötukassale vaide (dtl 77-78), milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta. TTO ekspertarst analüüsis 15.11.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (vaide raames antud seisukoht kajastub hinnatud valdkondade lahtrites Märkused valdkonna hinnangute kohta (dtl 82-83)). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.
14.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst X on ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 28.02.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 111-116).
15.Kaebaja on 10.10.2022 tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
15.1.1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta – 200 meetrit. Valu avaldub kõndimisel, vahest kohe, vahest hiljem. Valu on häiriv ja näriv. Võtan valuvaigisteid, kui valu on suur. Valu on muutunud igapäeva osaks. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? – Mõõdukate raskustega. Treppidest liikumine on kõige raskem. Valu suureneb, eriti vasakus puusas ja põlvedes. Kui on liigesevalud, siis tekib valu põlvedes, iga aste mis astun tekitab valu. Liigun iseseisvalt, kuid on valulik. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud. 1.3. Seismine ja istumine – Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? – Ei. Liigesevalude korral suudan istuda järjest umbes tund, siis peaksin püsti tulema ja asendit vahetama. Seista suudaksin valude korral vähem, põlved hakkavad valutama. Kõige rohkem esineb sügisel ja talvel. Sel hetkel on psoriaas ägenenud. Poes järjekorras seismine pikalt on võimatu. Lisaks jalavaludele lööb valu ka selga. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? – Mõõdukate raskustega. Kui korraks istun, siis ei ole väga hull, aga pikemalt istun, siis püsti tõusmine valus ja põlvedes käib läbi tugev naks, mida on isegi kõrvalseisjale kuulda. 1.4. Liikumisega seotud muud probleemid – Kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.
15.2.2. Käelise tegevuse valdkond: 2.1. Käte sirutamine – Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada? Väikeste raskustega. Vasak õlg teeb valu (näriv), käsi ülesse tõstes valu suureneb ja jõudlus vasakus käes väike. Geeli määrimiseks ja masseerimiseks kasutan kõrvaliste abi. 2.2. Asjade liigutamine – Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? – Väikeste raskustega. Kui psoriaas on ägedamas faasis, siis ka küünarliigestes valu tugevam ja asjade tõstmisel tunnen häirivat valu, aga saan ikkagi 3(13)
3-22-2729 vajalikud toimingud ära teha. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti? – Jah. Suudan seda teha, sest olen pidava valuga harjunud.
2.3.Käteosavus – Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada? – Mõõdukate raskustega. Vasaku käe pöial läheb kiirest tuimaks, Psoriaas kätel on kogu aeg, suvel on lihtsam. Kui on psoriaasi ägenemine, siis sõrme liigesed väsivad kiiremini. Nt pastaka käes hoidmine pikemalt, sõrmed muutuvad kangeks, eriti vasaku käe pöial läheb kiirest tuimaks. 2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid – Mõelge palun, kas kõik Teie käelise tegevuse raskused on eespool kirjeldatud. Kui Teil on lisada piirang, mida ei ole võimalik küsimuste all kirjeldada, nimetage seda siin. Kui eespool on kõik piirangud kirjeldatud, jätke küsimus vastamata. - Viimastel aastatel ( 2 aastat vist) on tekkinud käte värin, mis ei ole tugev , aga märgatav ka kõrvalseisjale. See on pidev.
15.3.3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: 3.1. Teabe edasiandmine - Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? – Väikeste raskustega. Suvel tekkis kõne häire peale tugevat peavalu. EI suutnud sõna õigesti välja öelda. Olin ööpäeva EMOS ja intensiivravipalatis. Pärast möödus. 3.2. Teabe vastuvõtmine – kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud. 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud – kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.
15.4.4. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond: 4.1 Teadvusel püsimine - Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? – Vähemalt üks kord nädalas. Esineb pearinglusi igapäevaselt ja tugevat peavalu. See on tekkinud eriti viimase kahe aasta jooksul. Silmade ees läheb nagu uduseks. Hommikult püsti tõustes või ka õhtuti kui olen väsinud. Muid tegutsemispiiranguid kaebaja selles valdkonnas ei märkinud.
15.5.Kaebaja poolt 31.10.2022 töötukassale esitatud vaides on täiendavalt kirjeldatud temal esinevaid piiranguid.
16.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0–4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
17.Määruse § 6 lg 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: – 0 (piirangut ei tuvastatud); – 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); – 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); – 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); – 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub).
18.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
4(13)
3-22-2729
19.TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud.
20.Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirang võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst tugines sellele, et kaebaja käis 2017. aasta dermatoloogi vastuvõtul, kus leiti, et põlveliigesed kergelt valulikud. Vajalik reumatoloogi konsultatsioon. Kaebaja terviseandmetes aga peale 2017. aastat ei ole kirjeldatud liikumisprobleeme liigesvalude või üldse valuaistingu tõttu. Reumatoloogi poole pöördumisest andmed puuduvad. Liigub iseseisvalt, ilma abivahenditeta. Suudab teha intensiivset treeningut. Retseptiga valuvaigisteid ei ole vajanud. Suutnud pidada täiskohaga töökohta, TVL pole vajanud. Kaebaja on pöördunud terviseandmete alusel 21.10.2022 perearstile esmakordselt seljavaluga, väljastatud saatekiri radioloogilisele uuringule. Varasemad kanded seljavalu kaebuste kohta puuduvad. Puuduvad andmed uuringute läbimisest. Kaebaja liikumist võivad piirata põhihaiguse ägenemise ajal nahamuutustest tulenev ebamugavustunne ja valu. Aeg-ajalt võivad esineda seljavalud, mis võivad tol hetkel, ägenemisel, kergelt liikumist piirata.
21.TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: perearst 24.10.2022 saatekiri röntgenuuringule; perearst dr X 21.10.2022 epikriis; perearst dr X 23.09.2022 epikriis; neuroloog dr X 20.05.2022 epikriis; nahaarst dr X 11.12.2017 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on papuloskvamoossed e sõlmelisketenduvad haigusseisundid; muud dorsopaatiad. Kaebajal on nahakahjustusest tingitud kahjustuse piirkonna valu ja ebamugavustunde tõttu kergelt piiratud periooditi liikumine ja kehaasendite vahetused. Omale sobivas tempos ja koormusel liikumisega saab kaebaja suures osas ajas hästi hakkama.
22.Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevuses „asjade liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirang võtmetegevuses „käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal esinevad nahamuutused, millega kaasneb valu ja ebamugavustunne. Kaebused võivad süveneda põhihaiguse ägenemise ajal. Terviseandmete alusel kasutanud pidevalt sama ravi, ägenemiste tõttu arstile ei ole olnud vajadust pöörduda. Liigesvaevuste koha info terviseandmetes puudub. Kaebaja on hinnanud piirangu võtmetegevuses „käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS andmetel puudub info, et kaebajal esineksid probleemid õlaliigestega/küünarliigestega, mille tõttu ei ole võimeline käsi sirutama. Puudub objektiivne leid, uuringutulemused, diagnoos. Kaebaja on hinnanud piirangu võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS andmetel puudub info, et kaebajal esineksid probleemid käte värisemisega. Puudub objektiivne leid, uuringutulemused, diagnoos.
23.TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: nahaarst dr X 27.09.2022 epikriis; perearst dr X 23.09.2022 epikriis; neuroloog dr X 20.05.2022 epikriis; nahaarst dr X 11.12.2017 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise 5(13)
3-22-2729 tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on papuloskvamoossed e sõlmelisketenduvad haigusseisundid. Nahakahjustuse tõttu on kergelt piiratud liigutada asju ühest kohast teise käte abil vöökõrgusel või nihutada oma keha lähedal. Võib esineda piiranguid asjade haaramisel ja muudel käte täppisliigutustel, kuna esineb valu ja ebamugavustunne käte painutuspindadel, eriti põhihaiguse ägenemise ajal. Kaebaja saab käsi sirutada ja tõsta eri kõrgustele, ei esine takistus õlavöötmes või õla- ja küünarliigeses.
24.Kaebaja kirjeldatud piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja on ise hinnanud piirangu võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on pöördunud mais 2022. aastal tervishoiuasutusse kaebusega, et esines kõnehäiret, mis oli pöördumise hetkeks möödunud. Hiljem selle probleemiga ei ole pöördunud. Terviseandmete alusel kaebaja kirjeldatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet.
25.Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud piirangu võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ arvväärtusega 4 (täielik piirang). TIS andmetel puudub info, et kaebajal esineksid probleemid peavaludega, pearinglustega, nägemisprobleemidega, teadvuse kaotusega. Puudub objektiivne leid, uuringutulemused, diagnoos.
26.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.
27.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst nõustus vaidemenetluses eeltoodud hinnangutega. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst veelkord TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde.
28.Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud andmed, millele otseselt on tuginetud.
29.Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud: kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on papuloskvamoossed e sõlmelisketenduvad haigusseisundid; muud dorsopaatiad. Kaebajal on nahakahjustusest tingitud kahjutuse piirkonna valu ja ebamugavustunde tõttu kergelt piiratud periooditi liikumine ja kehaasendite vahetused. Omale sobivas tempos ja koormusel liikumisega saab kaebaja suures osas ajas hästi hakkama. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on papuloskvamoossed e sõlmelisketenduvad haigusseisundid. Nahakahjustuse tõttu on kergelt piiratud liigutada asju ühest kohast teise käte abil vöökõrgusel või nihutada oma keha lähedal. Võib esineda piiranguid asjade haaramisel ja muudel käte täppisliigutustel, kuna esineb valu ja ebamugavustunne käte painutuspindadel, eriti põhihaiguse ägenemise ajal. Kaebaja saab käsi sirutada ja tõsta eri kõrgustele, ei esine takistus õlavöötmes või õla- ja küünarliigeses. Kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal töövõime vähenemist.
6(13)
3-22-2729
30.Vastuseks kaebuses toodud väidetele selgitab vastustaja, et psoriaasi nahavormist tingitud piirangud on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ja antud sellekohased selgitused. Psoriaasi liigesvormi esinemist terviseandmed ei kinnita. Kaebajal tuvastati varasemalt Eesti Töötukassa 22.12.2017 otsusega nr TVH/17/060200 osaline töövõime viieks aastaks ning nüüd on ta töövõimeline. Töötukassa selgitab täiendavalt, et töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st 2017. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS andmeid, mille alusel anti hinnangud tegutsemispiirangutele vastavalt töövõime hindamise metoodikale. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.
31.Kaebaja on kaebuses märkinud, et eelnevalt on ta saanud Eesti Töötukassalt töövõimetoetust 11.a. Töötukassa selgitab, et Eesti Töötukassa hakkas funktsionaalsetele tegutsemispiirangutele põhinevat töövõime vähenemise hindamist teostama alates 2016. aastast. Eelnevalt hinnati protsentuaalset töövõimetust sotsiaalkindlustusametis ning eelkõige diagnooside esinemise alusel. Töötukassa ekspertarst nõustub, et 2017. aastal teostati Eesti Töötukassas kaebaja töövõime hindamine ning eksperdiarvamuse alusel hinnati töövõime osaliseks kehtivusajaga viis aastat, mille ajal oli kaebajal ka alust töövõime toetusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
33.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
34.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
35.Kuivõrd kaebusest võib aru saada, et kaebaja põhiliseks argumendiks on see, et tema töövõimet on varasemalt hinnatud teisiti (kaebajal oli varasemalt tuvastatud osaline töövõimetus ja makstud toetust), pean vajalikuks selgitada, et alates 01.01.2017 jõustunud töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning nende seaduste rakendusaktid muutsid varasemalt kehtinud töövõime tuvastamise metoodikat, samuti riigi poolt määratavate toetuste tingimusi, mille tõttu võibki kaebaja osas läbi viidud uue hindamise tulemusel olla tulemus varasemast teistsugune, vaatamata sellele, et kaebaja tervislik seisund ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Töötukassa on selgitanud, et kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindamisel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib 7(13)
3-22-2729 töövõimetoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Tegemist oli n-ö töövõimeskeemi reformiga. Seadusandja on tööhõive reformi käigus töövõime tuvastamise süsteemi muutmisega soovinud kaasata senisest suurema tööealise elanikkonna tööjõuturule ning vähendada riigi kulutusi töövõimetuspensionide ja -toetuste maksmisele, sest seni kehtinud töövõimetusskeem oli jätkusuutmatu. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet.
36.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud 2022. a. kordushindamisel, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.
37.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
38.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
39.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud.
40.Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1- seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2- seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4- seda, et piirang on 8(13)
3-22-2729 täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
41.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
42.Kaebaja terviseseisund ei vastanud ekspertarst X hinnangul kaebaja enda hinnatud piirangu raskusastmele järgnevate valdkondade võtmetegevuste osas: 1) Liikumise võtmetegevus 1.1 „Liikumine eri tasapindadel“ – ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis mõõdukaks (2); 2) Liikumise võtmetegevus 1.3 „Seismine ja istumine“ – ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis täieliku piirangu (4); 3) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.1 „Käte sirutamine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis kerge piirangu (1); 4) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.2 „Asjade liigutamine“ – ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis kerge piirangu (1); 5) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.3 „Käteosavus“ – ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis mõõduka piirangu (2); 6) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.3 „Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis muutuva piirangu (9); 7) Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise võtmetegevus 3.1. „Teabe edasiandmine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0). kaebaja märkis kerge piirangu (1); 8) Teadvusel püsimise ja enesehoolduse võtmetegevus 4.1.“ Teadvusel püsimine“ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis täieliku piirangu (4).
42.1.Kaebaja on 10.10.2022 töövõime hindamise taotluses (dtl 57-64) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? – 200 meetrit. Valu avaldub kõndimisel, vahest kohe, vahest hiljem. Valu on häiriv ja näriv. Võtan valuvaigisteid, kui valu on suur. Valu on muutunud igapäeva osaks. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? – Mõõdukate raskustega. Treppidest liikumine on kõige raskem. Valu suureneb, eriti vasakus puusas ja põlvedes. Kui on liigesevalud, siis tekib valu põlvedes, iga aste mis astun 9(13)
3-22-2729 tekitab valu. Liigun iseseisvalt, kuid on valulik. 1.3. Seismine ja istumine – Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? – Ei. Liigesevalude korral suudan istuda järjest umbes tund, siis peaksin püsti tulema ja asendit vahetama. Seista suudaksin valude korral vähem, põlved hakkavad valutama. Kõige rohkem esineb sügisel ja talvel. Sel hetkel on psoriaas ägenenud. Poes järjekorras seismine pikalt on võimatu. Lisaks jalavaludele lööb valu ka selga. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? – Mõõdukate raskustega. Kui korraks istun, siis ei ole väga hull, aga pikemalt istun, siis püsti tõusmine valus ja põlvedes käib läbi tugev naks, mida on isegi kõrvalseisjale kuulda.
42.1.1.TTO ekspertarst X on 16.10.2022 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 65-75) kaebaja töövõime hindamisel liikumise valdkonnas leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on papuloskvamoossed e sõlmelisketenduvad haigusseisundid. Kaebaja on käinud 2017. aastal dermatoloogi vastuvõtul. Kuna põlveliigesed palp-lt kergelt valulikud, siis on peetud vajalikuks reumatoloogi konsultatsiooni. Terviseandmetes ei ole pärast 2017. a. kirjeldatud liikumisprobleeme, liigesvalude või üldse valuaistingu tõttu. Reumatoloogi poole pöördumisest andmed puuduvad. Liigub iseseisvalt, ilma abivahenditeta. Suudab teha intensiivset treeningut. Retseptiga valuvaigisteid ei ole vajanud. Suutnud pidada täiskohaga töökohta. Taotleja kehaasendite vahetusi võivad piirata põhihaiguse ägenemise ajal nahamuutustest tulenev ebamugavustunne ja valu. Terviseandmetes ei ole kajastatud liigesvalude probleeme.
42.1.2.TTO ekspertarst on välja toonud, et liikumise valdkonna hindamisel tugines ta järgmisetel TIS andmetele: nahaarst dr X 27.09.2022 epikriisis; perearst dr X 23.09.2022 epikriisis; neuroloog dr X 20.05.2022 epikriisis; nahaarst dr X 11.12.2017 epikriisis. Vastustaja on selgitanud, et ekspertarst on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid on oma hinnangutes kaebaja töövõimele välja toonud need andmed, millele otseselt on tuginetud.
42.1.3.TTO ekspertarst on vaidemenetluse käigus 15.11.2022 korduvas dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 79-91) jõudnud samale järeldusele lisades veel, et taotleja on pöördunud terviseandmete alusel 21.10.2022 perearstile esmakordselt seljavaluga, väljastatud saatekiri radioloogilisele uuringule. Varasemad kanded seljavalu kaebuste kohta puuduvad. Kasutatud TIS andmete juurde on lisatud peremeditsiini 21.10.2022 sissekanne dr X, mil kaebaja on pöördunud seljavalu ja vasaku õlavalu tõttu ja vajanud ajutist TVL, kodusel valuravil, erikäsitlust pole vajanud, naasnud tööle 05.12.2022.
42.1.4.TTO ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst X, kes vastustaja sõnul vaatas vaidemenetluses kaebaja taotluse veelkord üle. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst X on ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 28.02.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha (dtl 111-116). Töötukassa ekspertarst märgib, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata maksimaalsed kerged piirangud, terviseseisundist tulenevaid piiranguid ei saa kaebaja poolt esitatud määral lugeda püsivateks. Nahanähtude ägenemisel, mis ei ole pikemat aega vajanud konsultatsioone ega raviskeemi muutust, võib esineda ebamugavust ja valu. Kaebajal ei ole diagnoositud psoriaatrilist liigeshaigust, pole vajanud sellekohaseid uuringuid ega ravi. Seljavalu on käsitletud kui healoomulist lihaspingetest ja ealistest muutustest põhjustatud nimmevalu, mis ägenemistel võib vajada vajaduspõhist valuravi ja eelkõige juhendatud liikumisravi. Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata enam kui kergeid piiranguid liikumise valdkonnas. Objektiivne leid on tagasihoidlik, pole olnud vajadust konsultatsioonideks ja püsiraviks v.a. psoriaasi nahavormi hooldusravi.
10(13)
3-22-2729
42.2.Kaebaja on 10.10.2022 töövõime hindamise taotluses (dtl 57-64) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas: 2.1. Käte sirutamine – Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada? Väikeste raskustega. Vasak õlg teeb valu (näriv), käsi ülesse tõstes valu suureneb ja jõudlus vasakus käes väike. Geeli määrimiseks ja masseerimiseks kasutan kõrvalist abi. 2.2. Asjade liigutamine – Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? – Väikeste raskustega. Kui psoriaas on ägedamas faasis, siis ka küünarliigestes valu tugevam ja asjade tõstmisel tunnen häirivat valu, aga saan ikkagi vajalikud toimingud ära teha. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti? – Jah. Suudan seda teha, sest olen pidava valuga harjunud.
2.3.Käteosavus – Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada? – Mõõdukate raskustega. Vasaku käe pöial läheb kiirest tuimaks, Psoriaas kätel on kogu aeg, suvel on lihtsam. Kui on psoriaasi ägenemine, siis sõrme liigesed väsivad kiiremini. Nt pastaka käes hoidmine pikemalt, sõrmed muutuvad kangeks, eriti vasaku käe pöial läheb kiirest tuimaks. 2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid – Mõelge palun, kas kõik Teie käelise tegevuse raskused on eespool kirjeldatud. Kui Teil on lisada piirang, mida ei ole võimalik küsimuste all kirjeldada, nimetage seda siin. Kui eespool on kõik piirangud kirjeldatud, jätke küsimus vastamata. - Viimastel aastatel ( 2 aastat vist) on tekkinud käte värin, mis ei ole tugev, aga märgatav ka kõrvalseisjale. See on pidev.
42.2.1.TTO ekspertarst X on 16.10.2022 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 65-75) kaebaja töövõime hindamisel käelise tegevuse valdkonnas leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang. Taotlejal esinevad nahamuutused, millega kaasneb valu ja ebamugavustunne. Kaebused võivad süveneda põhihaiguse ägenemise ajal. Terviseandmete alusel kasutanud pidevalt sama ravi, ägenemiste tõttu arstile ei ole pöördunud.
42.2.2.TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: nahaarst dr X 27.09.2022 epikriis; perearst dr X 23.09.2022 epikriis; neuroloog dr X 20.05.2022 epikriis; nahaarst dr X 11.12.2017 epikriis.
42.2.3.TTO ekspertarst on vaidemenetluse käigus 15.11.2022 korduvas dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 79-91) jõudnud samale järeldusele lisades veel, taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS-i andmetel puudub info, et taotlejal esineksid probleemid õlaliigestega/ küünarliigestega, mille tõttu ei ole võimeline käsi sirutama. Puudub objektiivne leid, uuringutulemused, diagnoos.
42.2.4.Töötukassa ekspertarst märgib (dtl 111-116), et on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas hinnata maksimaalselt kerged piirangud, nahanähtude ägenemistel võib esineda ebamugavust ja valu käte sirutamisel, painutamisel ja käelisel täppistegevustel. Nahaarst kirjeldab löövet küünarliigeste ja labakäe nukkidel. Psoriaatrilist liigeshaigust ei ole diagnoositud. Perearstile on esitanud vasaku õlavalu kaebuse (vana trauma?), millega seotult puudub terviseandmetes nii diagnoos, uuringud, seisundi objektiviseerimine ja kaasuv ravivajadus.
42.3.Kaebaja on 10.10.2022 töövõime hindamise taotluses (dtl 57-64) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas: 3.1. Teabe edasiandmine - Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? – Väikeste raskustega. Suvel tekkis kõne häire peale tugevat peavalu. EI suutnud sõna õigesti välja öelda. Olin ööpäeva EMOS ja intensiivravipalatis. Pärast möödus.
42.3.1.TTO ekspertarst X on 16.10.2022 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 65-75) kaebaja töövõime hindamisel teabe edasiandmine ja vastuvõtmine valdkonnas leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal tegutsemispiirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja on pöördunud mais 2022 tervishoiuasutusse kaebusega, et esines kõnehäiret, mis oli pöördumise 11(13)
3-22-2729 hetkes möödunud. Hiljem selle probleemiga ei ole pöördunud. Terviseandmete alusel taotleja kirjeldatud piirangud ei mõjuta taotleja töövõimet.
42.3.2.Töötukassa ekspertarst on märkinud (dtl 111-116), et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel püsivat töövõimet mõjutavad. Taotleja on pöördunud mais 2022 tervishoiuasutusse kaebusega, et esines kõnehäiret, mis oli pöördumise hetkeks möödunud. Hiljem selle probleemiga ei ole pöördunud. Terviseandmete alusel taotleja kirjeldatud piirangud ei mõjuta taotleja töövõimet. Töötukassa ekspertarst märgib, et toetutud on lühiajalise erakorralise haiglaravi sissekandele 20.05.2022 dr X, mil oli tekkinud tugev peavalu ja ajutine kõnehäire alkoholi kuritarvitamise ja intensiivtreeningu foonil, mille käigus neuroloogilist püsileidu ei tuvastatud, ning millist seisundit ei ole võimalik hinnata püsivate piirangute põhjustajana.
42.4.Kaebaja on 10.10.2022 töövõime hindamise taotluses (dtl 57-64) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas: 4.1 Teadvusel püsimine - Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? – Vähemalt üks kord nädalas. Esineb pearinglusi igapäevaselt ja tugevat peavalu. See on tekkinud eriti viimase kahe aasta jooksul. Silmade ees läheb nagu uduseks. Hommikult püsti tõustes või ka õhtuti kui olen väsinud.
42.4.1.TTO ekspertarst X on 16.10.2022 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 65-75) kaebaja töövõime hindamisel teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal tegutsemispiirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS andmetel puudub info, et taotlejal esineksid probleemid peavaludega, pearinglustega, nägemisprobleemidega, teadvuse kaotusega. Puudub objektiivne leid, uuringutulemused, diagnoos.
42.4.2.Töötukassa ekspertarst nõustub (dtl 111-116), et antud valdkonnas ei ole võimalik hinnata piiranguid. Pearinglus, uimasus ja peavalud ei klassifitseeru teadvushäire alla. Samas ei ole ka püsivate peavalude ega pearinglusega seotud probleemide tõttu kaebajat uuritud ning puudub vastav diagnoos ja haigusekäsitlus. Võtmetegevuses 4.1 hinnatakse situatsioone, kus igapäevaste tegevuste ohutu teostamine on ärkveloleku ajal takistatud teadvusehäirete või teadvuse kaotuse tõttu. Pearinglus või uimasus ei klassifitseeru teadvusehäire alla ning neid selles võtmetegevuses tegutsemispiirangu põhjusena ei arvestata, kuna neid probleeme ei ole terviseandmed ei kinnita, ei ole võimalik neid hinnata ka liikumise valdkonnas. Ei ole usutav, et kaebaja vajab enesehoolduses (naha kreemitamisel) püsivat kõrvalist abi ning et antud tegevus vähendaks isiku töövõimet.
43.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kaebajal on diagnoositud krooniline haigus harilik soomussammalpool ehk psoriaas, kuid TISi kantud andmetest ei nähtu, et kaebajal esineks psoriaasi liigesvormi. Kaebaja nahavaevused on ajuti ägedamad, kuid ravisalviga kreemitamisega kontrolli all. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid retseptiravimeid (näiteks tugevaid valuvaigisteid, naha hooldamiseks salve), kas ta neid kasutab ning kas need leevendavad olukorda. Töövõime hindamisel arvestatakse püsivateks piirangud, mis on põhjustatud eelnevalt diagnoositud haigusseisunditest, mille tõttu on olnud vajadus määrata ravi ning piirangud püsivad s.t ei ole raviga piisavalt kompenseeritud. 12(13)
3-22-2729
44.Töövõime hindamisel saab TTO ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi töö, kus ta võib kokku puutuda nahka ärritavate ainetega. Kaebajal on takistatud /piiratud keha põhiasendite muutmise, esemete tõstine ja kandmine ja käte peenmotoorika (eelkõige põhihaiguse ägenemise ajal).
45.Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-s.
46.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
48.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.